Kliimamuutus on käes. Me tunneme seda näiteks sagenevatest kuumalainetest, vihmavalingutest üleujutatud tänavatest, aina sagedamini pruuniks kõrbevast murust, üraskikahjustustest metsades või veekasutuse piirangutest. Me ei saa kliimamuutust vältida, kuid me saame kliimamuutuse ilminguid leevendada. Seda aga vaid väga tempokalt kliimamuutust põhjustavaid kasvuhoonegaase vähendades.
Eesti suurimad võimalused selleks peituvad me metsades, soodes ja põlevkivis. Põlevkivist energia tootmise asendamine taastuvenergiaga, metsade raiemahu vähendamine ning soode kuivendamise lõpetamine aitaksid liikuda suure sammu edasi kliimakriisist väljumise suunal. Põlevkivi ja kliima seoseid avab SEI-Tallinn kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juht Ivo Krustok.
Kui palju mõjutab põlevkivist elektri tootmine Eesti heitkoguseid?
Põlevkivi kasutamine energeetikas on Eesti põhiline kasvuhoonegaaside heiteallikas. Olenevalt sellest, kuidas parasjagu aasta on ja kui palju teda toodetakse, kuid mõned aastad tagasi on põlevkivi moodustanud kusagil 70% Eesti kasvuhoonegaaside heitest. Praegugi me näeme seda, et energiasektor moodustab umbes pool kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitest. See tähendab, et iga eestlase enda kasvuhoonegaaside jalajälg - me peame tarbima elektrit, me peame tarbima energiat, on selles mõttes kõrgem. Kui me mõtleme keskmisele eurooplasele, kelle kasvuhoonegaaside jalajälg on kuskil 6 miljoni tonni ümbruses CO2 ekv, siis eestlaste on see kusagil 8 kandis ning meie lähimad naabrid Rootsi, Läti, Leedu on pigem 4 kandis ehk poole väiksema keskkonnajalajäljega kui meie.
Milline on põlevkivi mõju kliimale?
Põlevkivi on fossiilne kütus ja tema põhiline kliimamõju on sarnane kõikidele teistele fossiilsetele kütustele. Probleem seisneb selles, et me võtame maapõuest välja süsiniku, mis on sinna talletunud ja paneme ta atmosfääri, kus me teame, et sellised ühendid nagu CO2, süsihappegaas või metaan põhjustab kliimasoojenemist. Põlevkivienergeetika on olnud oluline osa energeetika arengust ja sellest, kuidas me oleme taganud endale iseseisva ja stabiilse viisi, kuidas energiat toota, aga täna me sellega edasi minna ei saa.
Kuidas sellisel juhul edasi minna?
Õnneks on väga palju erinevaid viise, kuidas põlevkivi kasutamisest väljuda ning kuidas toota energiat nii soodsamalt kui ka madalama keskkonnamõjuga ja lõpptulemusena meile kõigile, nii ettevõtetele kui ka eraisikutele, tegelikult paremini. Peamiselt on need lahendused taastuvenergia arendamine, kus meil on väga hea tuuleenergia potentsiaal. Eestis on võimalik kasutada päikeseenergiat ning meil on ka terve hulk salvestusvõimalusi, nt pumphüdroakumulatsioonijaamad või erinevad akud või vesiniku salvestamine. Lahendusi, mida põlevkivi asemel kasutusele võtta, on üsna palju. Oluline on, et meil tekiks endal arusaam, kuidas me põlevkivist väljume, millal - et tekiksid selged tähtajad, millal me lõpetame põlevkivist elektri tootmise, millal üldist põlevkivi kasutuse energeetika eesmärkidel.
Põlevkivist väljumise plaani juures on ka väga oluline see, et me investeeriksime läbimõeldult. Täna me justkui hoiame veel midagi elus, millele me otsime alternatiivi ja samal ajal peame kuidagi oma [õiglase ülemineku fondi - toim.] raha laiali jaotama. Kui me väga selgelt teame, kuidas ja millal me väljume, saame lõpetada ka pikaajalise mõjuga investeeringute tegemise ja suunata selle raha näiteks nende samade alternatiivide arendamisse, nt taastuvenergiasse. Oluline on, et selles [ülemineku - toim.] protsessis räägiksid kaasa inimesed, keda see kõige enam mõjutab ja nad saaksid olla nende diskussioonide juures viisil, kus nad tunnevad, et tõesti nende muresid võetakse arvesse ja neile pakutakse sobivaid lahendusi.
Samal teemal:
Põlevkivi kasutamine energeetikas on Eesti põhiline kasvuhoonegaaside heiteallikas. Olenevalt sellest, kuidas parasjagu aasta on ja kui palju teda toodetakse, kuid mõned aastad tagasi on põlevkivi moodustanud kusagil 70% Eesti kasvuhoonegaaside heitest. Praegugi me näeme seda, et energiasektor moodustab umbes pool kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitest. See tähendab, et iga eestlase enda kasvuhoonegaaside jalajälg - me peame tarbima elektrit, me peame tarbima energiat, on selles mõttes kõrgem. Kui me mõtleme keskmisele eurooplasele, kelle kasvuhoonegaaside jalajälg on kuskil 6 miljoni tonni ümbruses CO2 ekv, siis eestlaste on see kusagil 8 kandis ning meie lähimad naabrid Rootsi, Läti, Leedu on pigem 4 kandis ehk poole väiksema keskkonnajalajäljega kui meie.
Milline on põlevkivi mõju kliimale?
Põlevkivi on fossiilne kütus ja tema põhiline kliimamõju on sarnane kõikidele teistele fossiilsetele kütustele. Probleem seisneb selles, et me võtame maapõuest välja süsiniku, mis on sinna talletunud ja paneme ta atmosfääri, kus me teame, et sellised ühendid nagu CO2, süsihappegaas või metaan põhjustab kliimasoojenemist. Põlevkivienergeetika on olnud oluline osa energeetika arengust ja sellest, kuidas me oleme taganud endale iseseisva ja stabiilse viisi, kuidas energiat toota, aga täna me sellega edasi minna ei saa.
Kuidas sellisel juhul edasi minna?
Õnneks on väga palju erinevaid viise, kuidas põlevkivi kasutamisest väljuda ning kuidas toota energiat nii soodsamalt kui ka madalama keskkonnamõjuga ja lõpptulemusena meile kõigile, nii ettevõtetele kui ka eraisikutele, tegelikult paremini. Peamiselt on need lahendused taastuvenergia arendamine, kus meil on väga hea tuuleenergia potentsiaal. Eestis on võimalik kasutada päikeseenergiat ning meil on ka terve hulk salvestusvõimalusi, nt pumphüdroakumulatsioonijaamad või erinevad akud või vesiniku salvestamine. Lahendusi, mida põlevkivi asemel kasutusele võtta, on üsna palju. Oluline on, et meil tekiks endal arusaam, kuidas me põlevkivist väljume, millal - et tekiksid selged tähtajad, millal me lõpetame põlevkivist elektri tootmise, millal üldist põlevkivi kasutuse energeetika eesmärkidel.
Põlevkivist väljumise plaani juures on ka väga oluline see, et me investeeriksime läbimõeldult. Täna me justkui hoiame veel midagi elus, millele me otsime alternatiivi ja samal ajal peame kuidagi oma [õiglase ülemineku fondi - toim.] raha laiali jaotama. Kui me väga selgelt teame, kuidas ja millal me väljume, saame lõpetada ka pikaajalise mõjuga investeeringute tegemise ja suunata selle raha näiteks nende samade alternatiivide arendamisse, nt taastuvenergiasse. Oluline on, et selles [ülemineku - toim.] protsessis räägiksid kaasa inimesed, keda see kõige enam mõjutab ja nad saaksid olla nende diskussioonide juures viisil, kus nad tunnevad, et tõesti nende muresid võetakse arvesse ja neile pakutakse sobivaid lahendusi.
Samal teemal:
- Pikem video Liis Kuresoo, Jüri-Ott Salmi ja Ivo Krustokiga metsa, põlevkivi ja soode seostest kliimaga
- Video ja intervjuu Jüri-Ott Salmiga: peame otsima soode kuivendamisele alternatiivi
- Video ja intervjuu Liis Kuresooga: peame vähendama raiemahte ja kasutama lageraiele altrenatiivseid raieviise