Müüt 2. Põhjamaade odav elekter tuleneb tuumaenergiast
TEGELIKKUS: Põhjamaade elektri teeb soodsaks hüdroenergia. Kõige suurema tuumaenergia osakaaluga Euroopa riikides (Prantsusmaa, Ukraina, Slovakkia, Ungari, Belgia, Sloveenia, Tšehhi, Šveits jne) oli 2023. aasta keskmine börsihind Eesti börsihinnast kallim (joonis 5), paljudes nendest üle 100 euro/MWh. Tuumaenergia on odav ainult teatud juhtudel, näiteks Hiinas on selle hind soodsam kui lääneriikides. Samuti võib hind olla soodsam lääneriikides pikalt kasutuses olnud suurte jaamade puhul, mille ehitamise ajal olid madalamad keskkonnanõuded, ehituskulud ja intressimäärad ning mille kapitalikulu on tänaseks tagasi teenitud. Uued tuumajaamad ELis ja USAs on ohutusstandardite tõusmisel ja uute reaktoridisainide kasutusele võtmisel vaid kallinenud.
Soome Olkiluoto 3 reaktori ehitamisega seotud kulude kasvu, viivitusi ning vaidlusi ehitaja (konsortsium prantslaste juhtimisel) ja tellija (soomlased) vahel on dokumenteeritud iga-aastastes World Nuclear Industry Status Report’ides. Kokkuvõttes tõusis planeeritud jaama ehitushind 3 miljardilt eurolt 11 miljardi euroni, millest 5.5 miljardit maksid kinni prantslased ja teise poole soomlased. Ehitaja kahjumit Soome tuumjaama operaator enda kuludesse arvestama ei pea ja see aitab ka sealt toodetava elektrihinna hoida soodsamana, kui see oleks kõiki ehituskulusid arvestades. Sellegipoolest on uus reaktor taastuvenergiast tuleneva soodsa elektrihinna tõttu pidanud oma koormust vähendama.