Eesti suurimad võimalused selleks peituvad me metsades, soodes ja põlevkivis. Metsade raiemahu vähendamine, põlevkivist energia tootmise asendamine taastuvenergiaga ning soode kuivendamise lõpetamine aitaksid liikuda suure sammu edasi kliimakriisist väljumise suunal. Metsad saavad aidata meil kliimamuutust leevendada, ent vaid siis, kui raiume tänasest oluliselt vähem. Metsa ja kliima seoseid avab ELFi metsaekspert Liis Kuresoo.
Kuidas on metsaraie seotud kliimamuutusega?
Metsadesse on seotud väga palju süsinikku - ühelt poolt puude tüvedesse, teiselt poolt mulda ja varisesse. Selle süsinikuvaru hoidmine metsas on väga oluline. See aitab kliimamuutusi pidurdada. See, kuidas me metsi majandame, mõjutab väga palju nendes leiduvat süsinikuvaru. Kui me liiga palju metsi raiume, siis süsinikuvaru väheneb ja me aitame kliimamuutustele kaasa.
Oluline on ka see, kuidas me metsi raiume. Soomes on näiteks uuritud kuivendatud turvasmuldasid ja seal tehtud erinevaid raieviise. Lageraie puhul emiteerivad samad alad 30 korda rohkem süsinikku võrreldes püsimetsana majandatud aladega.
Milline on metsaraie mõju kliimale?
Eestis me majandame metsi praegu liiga intensiivselt. Seda näitab LULUCFi arvestus, mille järgi aastatel 2016-2021 olid metsad heite poole peal, mis tähendab, et nende tagavara vähenes ja sellega koos ka süsinikuvaru vähenes metsades. Samuti teeme me lageraieid turvasmuldadel edasi, mis kindlasti on väga suur emissiooniallikas.
Kliimamuutustega seoses on ennustatud, et igasugused ekstreemsed ilmastikunähtused sagenevad - põuad, tormid, üleujutused jne. Mets on üks selline ökosüsteem, mis aitab paljusid selliseid ekstreemseid nähtuseid leevendada. Näiteks väga kõrgete temperatuuride juures on metsal oluline mõju mikrokliimale - ta kindlasti jahutab ja aitab meie elukeskkonda hoida elamisväärsena.
Mis on lahendus?
Eestil on kindlasti vaja vähendada üldiseid raiemahte. Tänased raiemahud on liiga suured selleks, et hoida metsa süsinikuvaru. Samuti on näha, et see mõjub halvasti ka meie elurikkusele, vaadates kasvõi metsalinnustiku arvukuse allakäiku.
Me peame hakkama rohkem kasutama ka lageraiele alternatiivseid raievõtteid, näiteks alustama turvasmuldadest, kus me võiksime loobuda lageraiest ja minna üle püsimetsandusele. Sama oluline on üle minna püsimetsandusele inimeste kodumetsades.Samal teemal:
- Pikem video Liis Kuresoo, Jüri-Ott Salmi ja Ivo Krustokiga metsa, põlevkivi ja soode seostest kliimaga
- Video ja intervjuu Jüri-Ott Salmiga: peame otsima soode kuivendamisele alternatiivi
- Video ja intervjuu Ivo Krustokiga: põlevkivile leidub alternatiive