Müüt 3. Tuumaenergia arendaja ei vaja riigi raha
TET raport (ptk 4.2.) loetleb erinevaid viise, kuidas riik võiks tuumajaama rajamist toetada - kahepoolsed hinnavahelepingud (CfDd), riigi hinnagarantiid, riigi osalus tuumajaamas, ettemüügilepingud riigiasutustega, riiklikud investorid (Eesti Energia).
TET raport (lk. 42) kirjeldab omaniku/käitaja pankrotiriski puhul riigi vajadust sekkuda: Riik võib pankroti ennetamiseks pakkuda erinevaid toetusmeetmeid, nagu hinnagarantiid, maksusoodustused või subsideeritud laenud, et tagada projekti majanduslik elujõulisus. Samuti on võimaluseks aidata kaasa läbirääkimistele rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja investeerimispankadega, et tagada vajaliku finantseerimise kättesaadavus ning võimalusel pakkuda laenudele riigi garantiid. Riik võib osaleda riskide jagamises, näiteks läbi ühisettevõtete või partnerluste loomise era- ja avaliku sektori vahel.
TEGELIKKUS: Tuumajaam vajab turule sisenemiseks riigi toetust, mida üks võimalik arendaja Fermi Energia on ka avalikult kinnitanud (Vikerraadio keskpäevased uudised 29.02.2024, 00:55). Põhjuseks on tuumaenergia kõrge omahind (LCOE) – tuumaenergia on taastuvenergiaallikatega võrreldes oluliselt kallim ja seega ei püsiks jaam riigi rahalise toetuseta konkurentsis (Müüt 1). Lisaks kaasnevad tuumaenergia kasutuselevõtul riigile täiendavad kulud kogu vajaliku infrastruktuuri loomiseks ja ülalpidamiseks.5 Võimaliku tuumajaama valmimise ajaks on Eesti turul juba meie vajadusi katvas mahus taastuvenergiat ja salvestust, mistõttu ei ole tuumajaamale turul ei vajadust ega ruumi (Müüt 6). Sellise väljavaatega ettevõttesse on arendajatel riigi garantiideta rahastuse leidmine keeruline.
Näited ELi riikide toetustest tuumaenergiale:
- Belgia tuumajaamade eluea pikendamine 10 aasta võrra maksab riigile ca 1,5 miljardit. Selle põhjuseks on soodsad ja veelgi soodsamaks muutuvad börsihinnad ja kokkulepitud hinnapõrand 81 eur/MWh juures.
- Suurbritannia pakub Hinkley Point C ehitusel erinevat tüüpi riigiabi. Cfd (contract for difference) lepingu järgi maksab riik tuumajaamas toodetud elektrile peale, kui elektri börsihind langeb alla teatud maksumuse. Lepingu alguse vääringus oli esialgne piir 89,5 £/ MWh, kuid kokkuleppeliselt muutub see hinnatõusuga kooskõlas ning 2023. aasta seisuga on piir 128,09 £/MWh.
- Vattenfall, Fermi Energia kaasomanik, on välja öelnud, et ettevõte vajab Rootsis uue tuumajaama ehitamiseks riigi toetust.
- Soome Olkiluoto 3 reaktori ehituskulu ülekulu (3 mld 11 mld) eest tasus suures osas (5,5 mld) Prantsuse valitsus, kellel oli suurosalus seda ehitavas ettevõtete konsortsiumis. Teise poole ülekulu eest tasusid Soome osapooled, sh kohalikud omavalitsused.
- Eestis on Fermi Energia juba kasutanud EASi toetust 180 000 euro ulatuses.