MÜÜT 12: Tuumaenergia aitab Eestil täita riiklikud kliimaeesmärgid

TET raport (lk 10): Kuigi taastuvenergia on oluline samm kliimaneutraalsuse suunas, ei pruugi see üksi olla eesmärgi saavutamiseks piisav. Tuumaenergia on juhitav madala süsinikuheitega elektritootmise viis, mis võimaldab Eestil jõuda kliimaneutraalsuse eesmärkideni.

TEGELIKKUS: Tuumaenergia ei aita energeetikasektori eesmärke täita, sest kui jätkame planeeritud mahus taastuvenergiasse panustamisega, on need täidetud enne tuumajaama valmimist (Müüt 5 ja Müüt 8).

Kui Eesti tahab täita Pariisi kliimalepet ehk päriselt panustada 1,5 kraadi piiridesse jäämisesse, siis on vaja KHG heitmeid vähendada juba praegusel kümnendil. Süsinikueelarve väheneb iga viivitatud päevaga. See tähendab, et sel kümnendil on vaja ära teha kõik suuremad tegevused ja noppida nö madalal rippuvad õunad - energeetikasektori dekarboniseerimine on üks neist. 2030. aasta taastuvelektri eesmärki täites jõuame sarnase stsenaariumini Rohetiigri energia teekaardiga, see on tehtav suures mahus 2030. aastaks. Ka ELi tasandil on see võimalik - Euroopa vabaühenduste kliimavõrgustik CAN-Europe on koostanud ELi energiasüsteemi kohta põhjaliku stsenaariumi, kuidas saavutada tuumaenergiata kliimaneutraalne taastuvenergial põhinev energiatootmine aastaks 2040.

Eesti õiglase ülemineku territoriaalsele kavale tuginedes peavad põlevkivielektrijaamad töö lõpetama hiljemalt 2035. aastal. Kui Eesti jätkab praegu planeeritud mahus taastuvenergia arendamisega, on 2030. aasta paiku taastuvenergia osakaal piisav Eesti energiavajaduse katmiseks. See tähendab, et energeetikasektoris on kliimaneutraalsus juba 2030ndateks aastateks põhimõtteliselt saavutatud ning sellest hilisem tuumajaama kasutuselevõtt ei ole kliimaneutraalsuse saavutmiseks vajalik. Taastuvenergia arendamise plaanide koomale tõmbamine ja tuumajaamale panustamine tähendaks kliimaneutraalsuse saavutamisel ebakindlat ajakava, kuna arvestama peab pikkade viivitustega ning lisanduva määramatusega.