Sulev Alajõe: tuleb liikuda energiasõltumatute saareliste lahenduste suunas

Uurisime erinevatelt taastuvenergia arendamisega tegelevalt huvipoolelt, kuidas tajutakse taastuvenergiale ülemineku edusamme ja millised on järeleaitamist vajavad kohad ning kuidas neid lahendada. Esimesena avaldame intervjuu Saarte Energiaagentuuri juhataja Sulev Alajõega.

Milline on Teie arvates taastuvenergiale ülemineku seis Eesti saartel?

Eesti saartel on taastuvenergiale üleminek keeruline, kuid vajalik protsess. Praegu on 2/3 omavalitsuse hoonetest allpool nõutud nZEB taset, mis näitab, et hoonete energiatõhusus vajab tõsist tähelepanu. Samuti sõidavad parvlaevad ja Hiiumaa bussid diiselkütusel ja üleminek heitevabade kütuste kasutuselevõtuks on vaevaline. Sama on elektriautodega – neid on vähe, sest autod on endiselt liiga kallid, mis teeb nende laiema kasutuselevõtu keeruliseks; vähe on laadijaid. Energiaühistute tekkeks on vaja aidata kaasa salvestuslahenduste integreerimisega. NIMBY (Not In My Backyard) probleem takistab kohalikku koostööd taastuvenergiaparkide rajamisel. Lisaks on saartel võrgu piirangud (nii tootmise- kui tarbimise suunal) taastuvenergia mahu suurendamiseks ning kõrged liitumiskulud takistavad investeeringute tegemist. Turul saadaolevad toetused ei kata piisavalt madalat investeerimisvõimekust ja saared eraldi on liiga väikesed hangete korraldamiseks. Seetõttu on koordineeritud koostöö hädavajalik. 

Mis on siiani hästi läinud?

Positiivne on see, et nende nimetatud murekohtade likvideeerimiseks ja koostöö edendamiseks on astutud suur samm edasi - Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Kihnu ja Vormsi valdade, Saare Arenduskeskuse, TalTechi ning Saaremaa- ja Hiiumaa ettevõtjate liitude poolt loodi 2023. aastal Saarte Energiaagentuur (EISEA). Agentuur aitab kohalikel omavalitsustel, kogukondadel, ettevõtetel ja korteriühistutel rakendada säästvale energiakasutusele ja süsiniku jalajälje vähendamisele suunatud projekte ning pakub nõustamisteenuseid tehniliste lahenduste leidmiseks, investeeringute kaasamiseks, energiaühistute loomiseks ning suurendab teadlikkust koolides, kogukondades ja ettevõtetes. Agentuur on kolmeks aastaks saanud rahastuse Life projekti kaudu, edukalt on aidatud taotleda Kuressaare Soojusele toetus uue salvesti jaoks, Saaremaa on ühinenud Läänemere energiasaarte võrgustikuga (koos Bornholmi, Gotlandi ja Ahvenamaaga), osaletakse programmis Puhas Energia EL saartele, ollakse Euroopa energiaagentuuride föderatsiooni liige, koostatud on uus Saare maakonna energiamajanduse- ja kliimakava. 

Mis on taastuvenergiale ülemineku puhul teie meelest kõige keerulisem? Miks?

Paljude inimeste jaoks on taastuvenergia muutus uus ja harjumatu. Kogukondade veenmine aga võtab aega. Vormsi suurusel Samsø saarel Taanis toodetakse kogu vajalik energia kohapeal. Tuulepargid, mis on rajatud kohalike elanike eestvedamisel, toodavad energiat maal ja merel ning tootmisest saadav tulu jääb saareelanikele. Päikeseparkide juurde on paigutatud energiasalvestid, kuhu talletatakse odav energia kasutamiseks päikesepaisteta ajal. Isegi külad on seal liidetud kaugküttega, milleks kasutatakse muuhulgas kohalikku põhku. Kogukond on jätkuvalt huvitatud taastuvenergia eelistest ning panustab arendustesse ühiselt, ent see pole kogu aeg nii olnud. Algus oli ka seal raske ja veenmisele kulus aega. See eeskuju innustab. 

Palju on tehnilisi ja elektrivõrgu poolseid takistusi. Näiteks ei saa Eesti parimate tuuleoludega merealal Sõrvest läänes mereparke veel rajada, sest Eesti-Läti neljas ühendus üle Saaremaa on alles planeerimisel – see omakorda aeglustab taastuvelektri kasutust ja vesinikmajanduse loomist saarel. Kahtlemata mõjutab arengut puudulik rahastusvõimekus, eriti mandri omavalitsustest väiksema elanikkonnaga saartel. Seetõttu on oluline erakapitali kaasamine, mis nõuab tasuvate väärtuspakkumiste tegemist. Samuti mõjutavad ülemineku kiirust poliitilised otsused ja toetused. Kui parvlaevade taastuvkütusega punkerdamiseks loodaks sadamatesse võimalused, saaks nende abil ka saarte transpordi dekarboniseerimisega arvestada.  

Milles peaks esmajoones kokku leppima või tegema, et neid raskusi ületada?

Kõigi nimetatud kitsaskohtadega peab paralleelselt tegelema. Nii siseriiklikud kui ELi eesmärgid näevad ette CO₂ koguste vähendamist ning ilma taastuvenergiata seda ei tee. Ent olen lootusrikas, kõik on võimalik ja tehtav. 

Saarte Energiaagentuur peab jõudma energiaprojektide sellise ettevalmistuseni, et omavalitsused ei kahtle omaosaluste katmisel, sest näevad pikaajalist kasu ja puhtamat saarelist keskkonda. Kui elanikud saavad arengutest praktilist kasu, väheneb vastasseis muutustele ning saame teiste Euroopa saarte eeskujul energiasektorist saarte jaoks uue kasvulava. Et me ei saa tänases geopoliitilises olukorras sõltuda välisühendustest, tuleb hajusenergeetika põhimõtteil liikuda energiasõltumatute saareliste lahenduste suunas.