Müüt 1. Tuumaenergia on soodsam kui taastuvenergia

Tuntud ka kui: Tuumaenergiaga saame soodsa elektrihinna.

TEGELIKKUS: 

1. Tuumaenergia omahind on kallim

Tuumaenergia ja väikeste moodulreaktorite (SMR) energia omahind ehk LCOE (levelized cost of energy) on taastuvenergiaallikatega võrreldes märkimisväärselt kallim, sh meretuuleenergiast, samuti tuule- ja päikeseenergiast kombinatsioonis salvestusega. Seda kinnitavad andmed nii rahvusvaheliselt finantskonsultatsiooniettevõttelt Lazard, Rahvusvaheliselt Energiaagentuurilt, teadusagentuuride analüüsidest kui ka teadusartiklitest.

Kui LCOE on kallim, siis konkurentsivõimelist hinda elektriturul saab hoida ainult riiklike toetustega, mille eest tasub tarbija otseselt (eritariifid) ja maksumaksja kaudselt (maksuraha jagunemine). LCOE hinnavõrdluses ei tooda kuludena välja kaudseid kulusid, mis tähendab, et selles ei kajastu kõiki selle tehnoloogia kasutuselevõtu kulutusi - riigil tuleb tasuda mh tsiviiltaristu ettevalmistamise kulud, tuumaregulaatori loomine ja ka jäätmete pikaajaline ladustamine (nt Lazardi analüüsis ei ole seda kulu arvestatud).

Lazardi 2023. a. Levelized Cost of Energy raport näitab, et isegi koos salvestusega on taastuvenergia soodsam kui tuumaenergia. Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) raportis ”Word Energy Outlook 2023” hinnatakse ELis päikese- ja tuuleenergiat tuumaenergiast rohkem kui kaks korda soodsamaks ning see vahe kasvab veelgi aastaks 2050, olles näiteks meretuuleenergia ja päikeseenergia puhul pea neli korda soodsam tuumaenergiast. Kliimaneutraalsuse stsenaariumi puhul on vahed veelgi suuremad. (IEA raportis tabelid B.4b ja B.4c)

Steigerwald jt, 2023 analüüsisid 19 erinevat SMRi lahendust ning leidsid, et ükski testitud variantidest ei ole võrreldes taastuvenergialahendustega majanduslikult konkurentsivõimeline. BWR ja PWR ehk keevveereaktorite ja surveveereaktorite (nende hulgas on ka Fermi Energia valitud BWRX-300) tehnoloogiate toodetud elektri hind algaks 176 eurost/MWh (USD → EUR seisuga mai 2024). HTR ehk kõrgtemperatuuriga reaktorite hind võiks olla sellest väiksem, kuid neist on teadusartiklis analüüsitud vaid kolme. Selline on näiteks Hiinas ehitatud nn IV põlvkonna väikereaktor.

Austraalia Rahvuslik Teadusagentuur hindab oma “GenCost” 2023-24 esialgses eksperthinnangus tuumaenergia hinna palju kõrgemaks kui ühegi teise võrdluses oleva tehnoloogia hinna (andmed Apx Table B.10; AUD → EUR seisuga aprill 2024). Joonisel 2 on selguse huvides välja toodud vaid tuumaenergia hinnad, sest GenCost analüüsitud taastuvenergia hinnad jäid samasse suurusjärku IEA ja Lazardi andmetega). Analüüs arvestab ka ülekandevõrkude ja salvestamise kulusid. Austraalia tingimused on Eestiga sarnased, kuna ka seal ei ole hetkel ühtegi tuumajaama. Nagu Eestis, nii on ka Austraalias võimalik võrku ühendada vaid väikesed reaktorid. Austraalia on energiasüsteemi mõttes eraldi saar, mis teeb nende poliitilise valiku välistada tuumaenergia ja arendada täielikult taastuvenergiale põhinev elektrisüsteem, heaks näiteks kogu maailmale.

2. Tuumaenergia süsteemi omahind on kallim

Üksikute energiaallikate omahindade võrdlemise kõrval on riiklike valikute tegemisel oluline vaadata elektrisüsteemi ka tervikuna. Eestis on selle jaoks tehtud uuring “Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele Eestis” (2022), kus soovitati samuti stsenaariume ilma tuumaenergiata.

3. Börsihindadega ei püsi tuumajaam konkurentsis

Mida vähem pääseb tuumaenergia turule, seda kõrgem on toodetud tundidel elektri omahind. Fermi Energia äriplaan näeb ette 92% kasutegurit ehk siis praktiliselt pidevat töötamist ja seda eeldab ka välja lubatud hind. Kui tuumajaam pääseks turule alla 50 protsendil ajast, siis läheks hind arvestuslikult kaks korda kallimaks.

Fermi Energia hinnaeesmärk 2024. aasta alguse seisuga on 70-80 eurot / MWh. Algse hinnalubadusega võrreldes (50 eur / MWh) on hind tõusnud juba 50% ja ei ole alust uskuda, et välja käidud lõpphind jääb püsima. BWR & PWR SMR tüüpi reaktoril, mille kategooriasse kuulub ka Fermi Energia valitud tehnoloogia, algavad analüüsi põhjal võimalikud hinnad 176 eurost / Mwh ja küündivad peaaegu 1000 euroni / MWh (joonis 2). Arvestades, et tänane keskmine börsihind on 90 EUR/MWh ehk 96 USD/MWh (joonis 5), siis turule pääsemise võimalus on kindlasti väiksem kui 90%. Mida rohkem soodsama muutuvkuluga taastuvenergiat 2030. aasta Eesti eesmärkide valguses võrku tuleb, seda odavamaks läheb börsihind. Ka ettemüügilepinguid on tõenäoliselt keeruline sõlmida keskmisest börsihinnast kõrgema hinnaga.

4. Tuumajaamade arendajate hinnalubadused tõusevad ajas

USA Nuscale projekti esialgne hinnaprognoos oli 55 dollarit / MWh, kuid 2023. aasta alguseks tõusis see 89 dollarini (see hind on saadud arvestades Inflation Reductions Act (IRA) toetust, mis oleks projektis kokku ulatunud 1,4 miljardi dollarini. Ilma toetuseta oleks tegelik elektrihind olnud vähemalt 120 dollarit/MWh). Projekt lõpetati, kuna ettemüügilepingutega ei õnnestunud ostuhuvilisi hoida (investorid kaebasid ka arendaja kohtusse).

Eestis oli Fermi Energia varaseim prognoos ca 50 eurot, 2021. aastal 65 eurot ning 2023. aastal TET raporti järgi on eesmärk pakkuda fikseeritud ettemüügilepingutega hinda 70-80 €/MWh.

Senine kogemus tuumaenergiaga selgitab hinnatõusu negatiivse õppimise efektiga, mida on näha näiteks tuntud tuumaenergia riigis Prantsusmaal, kus kulud tõusevad ja võimekus väheneb iga järgmise tootmise generatsiooniga. Vastupidiselt on taastuvenergia hinnad muutunud soodsamaks ja jõudlus paranenud, kuna on näha positiivse õppimise efekti.