Kliimanutikas maakasutus

Turvasmuldadega maade kuivendamisel on suur kliimamõju. Valdavalt kuivendatakse soid selleks, et kasvatada seal metsa või viljelda põllukultuure, ent ajendiks on ka turba või teiste maavarade kaevandamine.  Et vähendada süsinikuheidet, võib kasutada järgnevaid võtteid:

Märgalade taastamine

Kliimale kõige positiivsem on turvasmuldade kuivendamiseks mõeldud kraavid kinni ajada ja need alad taas looduslikeks märgaladeks muuta. Sellisel juhul hakkaksid need alad süsiniku eraldamise asemel hoopis süsinikku siduma. Sootaimed võtavad kasvamisel õhust süsihappegaasi ning nende elu lõpus ei lagune taimed liigniiskuse tõttu täielikult, vaid kuhjuvad turbana pinnasesse koos sinna salvestunud süsinikuga.

Põllumajanduslike turbaalade tark majandamine

Kui on soov siiski turvasmullal põllumajandust arendada, siis parim variant on hoida neid alasid loodusliku rohumaana, näiteks karja- või heinamaana. Kui kasvatada sellisel maal põllukultuure, siis tuleb olla eriti hoolikas, et vähendada mullasüsiniku õhku lendumist, näiteks tuleks vältida kündmist ja hoida mulda pidevalt taimkatte all.

Mahajäetud turbakaevandusalade taastamine ja märgviljelus

Umbkaudu 6 000 hektarit jääksoid ehk alasid, kus turba kaevandamine on lõppenud, vajaksid looduslikuks sooks taastamist või muul moel taimkatet, et peatada turba lagunemine ja süsiniku õhku lendumine. Ülikoolid ja soode kaitsega seotud asutused katsetavad, kuidas on võimalik kõige tulemuslikumalt sellised alad taas soodeks muuta. Lisaks saab neil aladel kasvatada liigniisketess oludes hästi toime tulevaid kultuurtaimi, näiteks energia tootmiseks sobivat päideroogu või hoopis jõhvikaid. Loe lähemalt märgviljelusest siit.