Turvasmuldadega maade kuivendamisel on suur kliimamõju. Valdavalt kuivendatakse soid selleks, et kasvatada seal metsa või viljeleda põllukultuure, ent ajendiks on ka turba või teiste maavarade kaevandamine. Süsinikuheite vähendamiseks saab aga mõndagi teha, näiteks taastada märgalasid või vähendada turba kaevandamist.
Märgalade taastamine, turbakaevandusalade taastamine ja märgviljelus
Kliimale kõige positiivsem on turvasmuldade kuivendamiseks mõeldud kraavid kinni ajada ja need alad taas looduslikeks märgaladeks muuta. Sellisel juhul hakkavad need alad süsiniku eraldamise asemel taas süsinikku siduma. Sootaimed võtavad kasvamisel õhust süsihappegaasi ning nende elu lõpus ei lagune taimed liigniiskuse tõttu täielikult, vaid kuhjuvad turbana pinnasesse koos sinna salvestunud süsinikuga. Umbkaudu 15 000 hektarit jääksoid ehk alasid, kus turba kaevandamine on lõppenud, vajavad looduslikuks sooks taastamist või muul moel taimkatet, et peatada turba lagunemine ja süsiniku õhku lendumine.
Põllumajanduslike turbaalade tark majandamine
Kui on soov siiski turvasmullal põllumajandust arendada, on parim variant hoida neid alasid loodusliku rohumaana, näiteks karja- või heinamaana. Põllukultuure kasvatades tuleb olla eriti hoolikas, et vähendada mullasüsiniku õhku lendumist. Tuleks vältida kündmist ja hoida mulda pidevalt taimkatte all.
Uute turbakaevanduslubade väljastamise peatamine ja turbatööstusest väljumine
Madala lisandväärtusega turbasektorile, mis moodustab umbes 10% Eesti CO2 heitest ja tekitab olulise keskkonnakahju, tuleb seada väljumistähtaeg. Seeläbi on võimalik vähendada heidet ja hoida ära loodusele tekitatav kahju.