Mõju elurikkusele

Kiiresti muutuv kliima on ohutegur paljudele liikidele. Samuti vähendab maastike tükeldamine liikide võimalusi levida sobiva kliimaga piirkondadesse ja nii kohaneda kliimamuutusega. Kliimamuutus ei asenda kahjuks varasemaid inimesest põhjustatud ohtusid elurikkusele, vaid lisandub neile. Samal ajal on elurikkus oluline vahend kliimamuutuse leevendamisel.

Juba praegu räägitakse kuuendast suurest väljasuremise lainest, millele intensiivne tarbimine ning kliimamuutus üha hoogu juurde annavad. Elurikkuse vähenemine põhjustab selget ohtu ka inimliigi jätkumisele.

Näiteks sunnib muutus mägedes elavaid liike aina kõrgemale elama kolima, tekitab probleeme kevadisel paaritumisel, sunnib toitu otsima tavatutest paikadest jne.

Kliimamuutuse tagajärjel suure tõenäosusega juba välja surnud mosaiiksabaga rott (Melomys rubicola). Sama saatus võib peagi tabada ka ameerika viiksjänest ehk pikat.

Suurrüdi (Calidris canutus) on kliimamuutuste tõttu väiksemaks jäänud - see ohustab aga nende edasist käekäiku. Jääkarud aga nälgivad või otsivad toitu ebatavalistest paikadest, sh inimasulatest. Samuti on näiteid sellest, kuidas korraga kukuvad lühikese aja jooksul kokku terved putukapopulatsioonid.

Ookeani soojenemine on toonud juba kaasa  suured muutused vee-elustiku liikumises, põhjustades omakorda muutusi maismaa elanikele. Murettekitavaid näiteid on veelgi.

Samas on kindlasti ka loomi, kes end muutuva kliimaga maailmas hästi tunnevad ja oma populatsiooni ja eluala laiendavad. Eestisse kolis näiteks elama šaakal.

Vaata ka TÜ teaduri Aveliina Helmi kõnet elurikkuse ja kliimamuutuse seostest 2020. aasta Riigikogu istungil: