Eesti kavad

Eestis on kliimapoliitika raamdokumendiks 2017. a Riigikogus heaks kiidetud “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050”, milles pannakse paika Eesti eesmärgid ja suunad nendeni jõudmiseks.

Kliimapoliitika põhialustes paika pandud visioon:

• Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus.

• Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks.

Üleriigilised eesmärgid:

• Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega;
  
• Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 %ja 2040. aastaks 72 %võrreldes 1990. aasta heitetasemega.
  

Mõjude hinnangu kohaselt on 2050 eesmärk täidetav ja sellega kaasneb tõenäoliselt positiivne mõju majandusele ja energiajulgeolekule. Sellisel juhul kahaneb Eesti kasvuhoonegaaside heide tänaselt 21 miljonilt tonnilt ligi 8 miljoni tonni CO2 ekvivalendini 2050. aastaks.

Vaata ka:

• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Energiamajanduse arengukava aastani 2030

2017. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks “Energiamajanduse arengukava aastani 2030” (ENMAK), milles kirjeldatakse Eesti energiamajanduse arengu visiooni aastani 2030.

ENMAKis on kokkuvõtlikult kirjeldatud EL kliima- ja energeetika eesmärgid ning Eesti kohustused nende saavutamisel, antakse ülevaade energeetika erinevate valdkondade (nt elektrimajandus, soojusmajandus, elamumajandus, energiakasutus transpordisektoris, kütusemajandus jm) arengust Eestis ning pannakse paika eesmärgid aastani 2030 ja meetmed nendeni jõudmiseks.

ENMAK seab üldeesmärgiks tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas EL pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.

1. varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus

2. primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum.

Muuhulgas on ENMAKis pandud paika, et taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal elektrienergia lõpptarbimises peaks aastaks 2030 olema >50% ning suurem osa sellest peaks pärinema biomassist ja tuulest.

Põlevkivi kasutuse kohta prognoosib ENMAK, et otsepõletusel baseeruva põlevkivielektri konkurentsivõime hakkab vähenema, mh tänu kasvavatele CO2 hindadele ning sellele, et põlevkivi kasutatakse üha enam põlevkiviõli tootmiseks.

Põlevkivi kasutamise lõpetamist ENMAK ette ei näe, pigem prognoositakse põlevkiviõli tootmisvõimsuste suurenemist sellise määrani, mis võimaldaks kogu aasta jooksul kaevandatav põlevkivi ära kasutada põlevkiviõli tootmiseks. Aastaks 2030 nähakse suurt potentsiaali põlevkiviõli ekspordis.

Vaata ka:

• ENMAK 2030

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Kliimamuutustega kohanemise arengukava võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2017. aastal ning selle eesmärgiks on suurendada Eesti valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks nii üleriigilisel, regionaalsel kui ka kohalikul tasandil.

• Temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid;

• Muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms;

• Sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms;

• Merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks jms;

• Tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise võimele.

Arengukava koostamisel selgitati välja kliimamuutuse mõju Eestile ning seati eesmärgid kohanemisvõime tõstmiseks kaheksas võtmevaldkonnas:

• planeeringud ja maakasutus,

• inimtervis ja päästevõimekus,

• looduskeskkond,

• biomajandus,

• taristu ja ehitised,

• energeetika ja energiavarustus,

• majandus,

• ühiskond, teadlikkus ja koostöö.
  

Vaata ka: 

• Eesti kliimamuutusega kohanemise arengukava aastani 2030

Põlevikivi arengukava 2016-2030

Kehtiv põlevkivi arengukava 2016-2030 (PAK) kinnitati Riigikogu poolt 2016. aastal. Just selles arengukavas määratakse ära, milleks ja kui palju järgmistel aastatel on lubatud põlevkivi kaevandada ning mida teha selleks, et vähendada põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest tulenevat keskkonnamõju.

Arengukava lähtekohaks on põlevkivi kui rahvusliku rikkusega seotud riigi huvi elluviimine, milleks on seatud kolm strateegilist eesmärki:

• Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;
  
• Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;
  
• Põlevkivialase haridus-ja teadustegevuse arendamine.
  

• Põlevkivi kaevandamise mõju puhul jääkreostusest ja varasemast kaevandamisest tekkinud mõju vähendamist (mõjunäitajates on välja toodud ka kaevandustest väljapumbatava vee vähenemine);
  
• Põlevkivi kasutamise mõju puhul negatiivse mõju vähendamist Ida-Viru inimeste tervisele (mõjunäitajates see aga ei kajastu).
  

Eesmärkide elluviimiseks on seatud ka sihttasemed, ent paljud neist on arvuliselt kindlaks määratud vaid aastani 2020. Edasi nähakse ette küll vähemalt 2020. a taseme säilitamist, kuid täpsem number pannaks paika viis aastat varem, vastavalt enne 2025. või 2030. aastat.

• Arengukava kohaselt võib põlevkivi kaevandamine jätkuda samas mahus nagu varem - kuni 20 miljonit tonni aastas (sama piir oli seatud ka eelmises arengukavas 2008-2015);
  
• Olulise edasise sammuna nähakse ette põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine, mis on tulevikus aluseks järgmiste kaevandamisalade valikule.
  

• Põlevkivi arengukava 2016-2030

Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030

Riiklik energia- ja kliimakava (REKK 2030) kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 19. detsembril 2019. aastal ning selle eesmärgiks on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid. REKK 2030 on koostatud Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Maaeluministeeriumi ühistööna toetudes kehtivatele arengudokumentidele ning mitmesugustele uuringutele ja analüüsidele.

• Vähendada Eesti kasvuhoonegaaside heidet 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030) võrreldes 1990. aastaga;
• Vähendada transpordi, väikeenergeetika, põllumajanduse, jäätmemajanduse, metsamajanduse ja tööstuse sektorites aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet 13% võrreldes 2005. aastaga;
• Suurendada taastuvenergia osakaalu energia summaarses lõpptarbimises aastaks 2030 vähemalt 42%-ni;
• Hoida energia lõpptarbimine aastani 2030 tasemel 32-33 TWh/a;
• Vähendada primaarenergia tarbimist kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga);
• Hoida energiajulgeoleku tagamiseks imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal;
• Olla vastavuses elektrivõrkude riikide vahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele;
• Kasutada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni majanduse konkurentsivõime hoidmise meetmetes.

REKK 2030 on koostatud täitmaks Euroopa Liidu energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999  sätestatud nõuet esitada iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile riiklik energia- ja kliimakava.

Vaata ka:

• Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030  
• Keskkonnaministeeriumi koduleht