Bioenergia

Bioenergia koondab enda alla väga erinevaid energiaressursse, mille ühiseks nimetajaks on see, et nad on ühel või teisel moel pärit meie looduslikest kooslustest. Bioenergia alla käivad näiteks metsapuud, rohtne biomass (nagu pilliroog või luhahein), jäätmed (nagu olmejäätmed, mis on tihti fossiilset päritolu, aga ka prügilagaas ning biojäätmed). Biomassist toodetakse kütteks näiteks pelleteid, mille puhul on probleemiks nii biomassi päritolu (kas tegu on jääkpuidu või tüvepuiduga) ning tootmiseks kuluv väga kõrge energiakulu kui ka biogaasi (mida saab põllumajandusjääkidest või ka toidujäätmetest) ning biokütuseid.

Ka bioenergia kasutamisel on keskkonnamõjud, mis lühiajaliste eesmärkide korral võivad hiljem suuri probleeme tekitada. Metsa puhul juba näeme, et suured raiemahud ning salajased kestvuslepingud on viinud meid olukorrani, kus hakkepuiduks läheb ka kvaliteetne tüvepuit. Võsa kasvatamine ainult võsa saamise eesmärgil kurnab mullastikku. Jäätmeid oleks targem suunata taasringlusesse ning nende põletamisest energia saamiseks loobuda. Biomassi kasvatamine vaid energiatööstuse jaoks ei vähenda süsgihappegaasi emisssioone. Samas on oskuslik ning läbimõeldud biomassi kasutamine keskkonnale hea - väheneb ressursside raiskamine ning nende abil saab jätkusuutlikumaks muuta transporti ning soojusmajandust.

KÜSIMUSED-VASTUSED TAASTUVENERGIA KOHTA