Rahvusvahelised lepped

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (UNFCCC) 

Konventsioon jõustus 1994. aastal ja praeguseks on selles osalised 197 riiki. Konventsiooni eesmärk on stabiliseerida kasvuhoonegaaside kogus atmosfääris, et ära hoida ohtlik mõju kliimale. Kõik osapooled kogunevad kord aastas konverentsile (COP), et hinnata seniseid arenguid ja vastu võtta uusi otsuseid kliimamuutustele piiri panemiseks.

Vaata ka:


Kyoto protokoll

COP3 kohtumise raames võeti 1995. a vastu Kyoto protokoll, mille eesmärkideks oli kasvuhoonegaaside tekitamise vähendamine võrreldes 1990. aastaga ning keskkonnasäästlike projektide innustamine. Protokoll jõustus 2005. aastal. Igale kokkuleppes osalevale riigile anti omad süsinikuheite vähendamise eesmärgid, lisaks oli võimalik võtta vabatahtlikke kohustusi. Koos 2012. a vastu võetud Doha muudatusega reguleerib Kyoto protokoll heitgaaside piiramist kuni aastani 2020.

Vaata ka: 

Pariisi kliimalepe

2015. aastal toimus ajalooline COP21 Pariisis, kus esimest korda jõuti kokkuleppele ülemaailmse kliimaleppe sõlmimises.

ÜRO Pariisi kliimakonverentsi eesmärk oli saavutada ülemaailmne kokkulepe, hoidmaks kliimamuutusi kontrolli all - täpsemalt võeti eesmärgiks tagada, et maa keskmine temperatuur jääks tuntavalt alla 2°C, ning parimal juhul 1,5°C ligidale võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse (u 1850) ajaga.
Võib öelda, et Pariisis tehti ajalugu - see oli esimene kord, mil ligi 200 riigi juhid kogunesid kliimapoliitikat arutama ja suutsid siduva kokkuleppega hakkama saada. Kuigi Pariisi kokkulepet kutsutakse kompromissiks, on see siiski siduv, tekitab konkreetse raamistiku edasiminekuks aastast 2020 ja paneb riikidele vastutuse leppe rakendamise eest.

  • ELi peamised eesmärgid 2020. aastaks:
    - vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes 20%
    - toota vähemalt 20% kogu energiast taastuvatest energiaallikatest;
    - suurendada energiatõhusust vähemalt  20%.

  • ELi peamised eesmärgid aastaks 2030:
    - vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40%, võrreldes 1990. aastaga;
    - toota vähemalt 27% kogu energiast taastuvatest energiaallikatest;
    - suurendada energiatõhusust vähemalt 27%.

Katowiche´i kliimakõnelused ja Pariisi reeglite raamat


2018. aastal toimusid Poolas olulise tähtsusega kliimakõnelused (COP24). Kohtumise üks peamisi eesmärke oli  leppida kokku Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalikes reeglites kokkuleppimine. 


Pariisi leppe rakendamiseks lepiti kokku üsna põhjalik, üle 100 lehekülje pikkune reeglite kogu - nn Pariisi reeglite raamat. Diplomaadid usuvad, et see reegliraamat on piisavalt tugev tööriist, millega saab hoida ära kõige hullemad kliimamuutuse mõjud, aga üksnes siis, kui sellega kaasneb tugev poliitiline tahe ja juhtimine. Küsimus jääb, kas seda poliitilist juhtimist on või ei ole? Kahjuks ei tulnud Katowice’is avaldust selle kohta, et riigid tõstaksid oma ambitsioone 2020. aastaks. 

Euroopa Roheline kokkulepe

Euroopa Komisjoni avalikustas 11. detsembril 2019. a oma tegevuskava “Euroopa roheline kokkulepe”, mille eesmärk on saavutada Eurooap Liidus kestlik majandus ja saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.

Tegemist on tegevuskavaga, mis hõlmab kõiki majandussektoreid (nt transport, energeetika, põllumajandus ja ehitus). Selles määratakse kindlaks vajalikud investeeringud ja olemasolevad rahastamisvahendid ning selgitatakse, kuidas tagada kaasav ja õiglane üleminek.

Tegevuskava ise koosneb kümnest punktist, mis hõlmavad nt järgmisi tegevusi:

  • Kliimaneutraalne Euroopa - tegemist on Euroopa rohelise lepingu üldeesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See eesmärk plaanitakse kinnitada kliimaseaduses, mille vastu võtmise ettepanek tehti 2020. a märtsis. Ühtlasi uuritakse kliimaseaduse raames võimalusi uuendada ja muuta ambitsioonikamaks ka 2030. aastaks seatud kliimaeesmärke, vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid 50–55% võrra (praegune eesmärk on 40%).
  • Ökosüsteemid ja bioloogiline mitmekesisus – uue bioloogilise mitmekesisuse strateegia koostamine, mida tutvustatakse 2020. aasta aprillis. Tegevuskavaga soovitakse vähendada bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamisi põhjustajaid.
  • Õiglane üleminek – põhitegevuseks on õiglase ülemineku mehhanismi loomine, mida tutvustati 2019. a detsembris. Õiglase ülemineku mehhanismil on keskne roll selles, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele toimuks õiglaselt, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale. Selleks kavandatakse vähemalt 100 miljardi euro suurust strateegia rahastamisvahendit, kuhu raha tuleb EL regionaalpoliitika eelarvest, Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa pankade omakapitali vahenditest.

Lisaks leiab tegevuskavast tegevusi ka ringmajanduse, hoonete renoveerimise, nullreostuse, strateegia “talust toidulauani”, transpordi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja välissuhete edendamiseks.

Vaata ka Euroopa Komisjoni kodulehelt