Mõju inimestele

Kliimamuutustest tingitud muutused temperatuuris, merevee tasemes, ilmastikunähtustes (tormid) jmt mõjutavad üha enam inimesi üle kogu maailma.

Kõige enam kannatavad vaesemad, ülerahvastatud piirkonnad. Sealsed elanikud sõltuvad suuresti looduskeskkonnast ning neil on vähim vahendeid kliimamuutustega toimetulekuks. Samal ajal on just jõukamad riigid suurimad kliimamuutuse põhjustajad.

Põllumajandus ja kalandus

• Mulla erosioon (mulla pealmise kihi ärauhtumine vooluvee või tuule tagajärjel) on väikeses mahus looduslik protsess. Intensiivpõllumajandus ning lageraied jätavad mullad tugevnevatele vihmadele ja tuultele haavatavaks ning võimendavad erosiooni. Seetõttu kaotame erosiooni tõttu aastas mulda kordades rohkem kui seda juurde kasvab.

• Liigne mulla erosioon uhub minema toitained, mis on vajalikud taimede kasvuks. Toitainete vähesus mullas tähendab ka madalamat toitainete sisaldust toidus. See tähendab, et inimestel on sama koguse toitainete saamiseks vaja tarbida rohkem toitu.

• Kliima muutumise tõttu sagenevad ja intensiivistuvad ka põuad ja üleujutused, mis võivad saagi hävitada. Sagenenud tormid ja muud ekstreemsed ilmastikunähtused tähendavad suuremaid majanduslikke kadusid põllumajanduses. Ebaregulaarne ja ettearvamatu ilm suurendab veelgi kadude riski, sest põllupidajad ei saa mõjudeks valmistuda ning harjumuspäraselt tegutseda. Temperatuuri tõusuga väheneb ka paljude puuviljade saagikus nende traditsioonilistel kasvualadel.

• Kõrbestumine on poolkuivades ja kuivades piirkondades viljakate alade kõrbeteks muutumine. Kõrbestumine on inimtegevuse ja kliima muutumise tagajärg, mis on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud laialdasemaks ning intensiivsemaks. Kõrbestumine on vähendanud mõjutatud piirkondades põllumajanduse saagikust ja sellest tulenevalt on vähenenud ka põllupidajate sissetulekud.

• Maailmas levivad kahjurid ja taimehaigused uutesse piirkondadesse, mis kahjustab saagikust. Temperatuuri ja sademete tõus pakub kahjuritele ja taimehaigustele sooja ja niisket keskkonda, mis soodustab nende kasvu.

• Pikaajaline kliima muutumine mõjutab aastaaegu. Sellest on mõjutatud ka kasvuhooajad, mis pikenevad kõrgematel laiuskraadidel, näiteks Põhja-Euroopas ja Kanadas. Seetõttu on kõrgematel laiuskraadidel kliimamuutuste mõju mõnede taimeliikide (mais, nisu, suhkrupeet) puhul toonud kaasa hoopis saagikuse tõusu, samas kui traditsioonilistes kasvupiirkondades madalamatel laiuskraadidel saagikus langeb.

• Madalamatel laiuskraadidel võib hooaegade nihkumise tõttu vihmahooaeg hilineda ning kogu saak vihmapuuduse tõttu hävineda. Vihmahooaegade hilinemist on täheldatud nii Kagu-Aasias kui ka Aafrikas, mis vähendab piirkondades toiduga varustatust ning üldist toidujulgeolekut.

• CO2 kontsentratsiooni kasvu tõttu õhus tõuseb ookeanides ja merevees vee temperatuur ning happelisus. Happelisem merevesi pärsib krevettide, krabide ja austrite kesta tekkimist. Seda protsessi nimetatakse dekaltsifikatsiooniks, mille tagajärjel on kahjustunud ka paljud koralliriffid. Happelisem merevesi mõjutab ka mitmeid zooplanktoneid, misläbi võib muutuda terve toiduahel. Seeläbi kuis seni elurikkad koralliriffid kaovad ja zooplanktonite populatsioonid muutuvad, muutub ka kalade levik, produktiivsus ja liikidevaheline struktuur.

• Soojeneva merevee tõttu liiguvad osa liike madalamatest ning kiiremini soojenevatest mere osadest sügavamale, külmema veega piirkondadesse. Mitmed seni ekvaatori lähistel kohanenud liigid on juba liikunud külmematesse piirkondadesse, mõjutades sellega kohalikku kalandust aga ka tõrjudes välja külmematele piirkondadele iseloomulike kalu.

• Läänemeri ja siinsed liigid on kliimamuutuste tõttu eriti haavatavas olukorras. Tänu riimveelisusele, erinevustele temperatuuri ning soolsuse tasemes mere erinevates osades võib iga väiksemgi muutus siinset merekeskkonda mõjutada.

• Eeldatavalt muutub Läänemeri tulevikus soojemaks ning vähem soolasemaks. Suurema soolsusega harjunud liigid nagu näiteks tursk, räim, kilu ja lest ei pruugi muutunud oludega kohaneda ning domineerima jäävad magedama veega harjunud liigid nagu näiteks ahven, koha ja haug.

• Kliimamuutuste tõttu ähvardab Läänemere kalandust kolm ohtu ja muutust:

• Läänemere idapoolse tursa kadumine

• Muutused terves Läänemere ökosüsteemis

• Majanduslikult oluliste kalaliikide liikumine uutesse piirkondadesse

Toidujulgeolek

Toidujulgeolek on riigi või piirkonna inimeste piisav ja stabiilne toiduga varustatus, mille puhul peab toit olema ka kõigile kättesaadav. Kõik eelmainitud kliimamuutuse mõjud põllumajandusele suurendavad riske põllupidajatele ning halvendavad ülemaailmset toidujulgeolekut.

• Kliimamuutus on üks peamiseid põhjuseid, mis ohustab toidujulgeolekut. Kliimamuutus võib tekitada toidupuudust ja halvemal juhul isegi nälga. Need probleemid on suurimad maailma vaesemates piirkondades, mis on tihtipeale kliimamuutuse mõjudele rohkem haavatavad.  

• Põllumajandus on elatusallikaks enam kui 2.5 miljardile inimesele  üle maailma, kellest suur osa on väikepõllupidajad. Kliimamuutuste mõju tulemusena väheneb põllupidajate sissetulek ja võib kahaneda põllupidaja enese toidulaud.

• Probleemid põllumajanduses tekitavad omakorda raskusi toidusüsteemis, mille tulemusena väheneb globaalne toidujulgeolek. Kliimamuutused mõjutavad põllumajanduse kaudu toidujulgeoleku nelja alustala:

• kättesaadavus

• ligipääs

• kasutamine

• stabiilsus

• Toidu tarneahelate häirituse puhul, mis võib tekkida saagikuse vähenemise või saagi hävinemise tulemusel, võib halveneda toidu kättesaadavus toiduainet importivates riikides. Näiteks on koroonakriisi ja kliimamuutuse koosmõjul vähenenud toidujulgeolek - koroonakriisi tõttu on põllumajanduslik tootmine häiritud ning kliimamuutus võimendas neid katkestusi.

• Toidule ligipääsu piirab lisaks tarneahela probleemidele ka prognoositav toiduainete hinnatõus, mis võib regiooniti erineda. Hinnatõus tuleneb riskide ja saagikaotuste suurenemisest põllumajanduses.

Loe lisaks: kliimamuutuse mõjud põllumajandusele Eestis ja eestlase toidulauale.

Ränne

Kliima muutumine sunnib paljusid inimesi oma kodudest lahkuma. Valitsustevaheline kliimamuutuste töörühm  on pakkunud, et aastaks 2050 on maailmas 150 miljonit kliimapõgenikku.  

Neist suurem osa on sunnitud rändama oma koduriigi sees. Seejuures on kannatajaks enamasti kõige vaesem osa rahvastikust. On teada, et väljaränne põllumajandusest sõltuvates piirkondadest on kliima soojenemisega otseselt seotud.

Kui maakera keskmine temperatuur peaks tõusma veel 2°C võrra, on sel märkimisväärne mõju ennekõike troopilises kliimavöötmes elavatele rahvastele. Hinnanguliselt tuleks neil oma elutingimuste parandamiseks võtta ette kuni 1000 km rännakuid. Ebaproportsionaalselt kiire lahkumine troopilistelt aladelt põhjustab omakorda rahvastikutiheduse hüppelist kasvu (kuni 300%) troopika äärealadel ja subtroopikas. 

Maailmapanga  Groundswelli raport, mis uuris kliimamuutuse mõju rändele Mustas Aafrikas, Lõuna-Aasias ning Ladina-Ameerikas, leiab, et aastaks 2050 on neis piirkondades sunnitud 143 miljonit inimest oma riigi sees kodudest lahkuma. Olgu põhjuseks joogivee nappus, saagikuse langus, meretaseme tõus või tormikahjud. Neist 86 miljonit inimest läheb liikvele Mustas Aafrikas, 40 miljonit Lõuna-Aasias ning 17 miljonit Ladina-Ameerikas.

Konfliktid

Kliimasoojenemine toob muuhulgas kaasa äärmuslike põudade esinemise. 2018. a IPCC raportis tõdetakse, et põudadel on otsene seos konfliktide tekkimise ja süvenemisega ennekõike just vaesemates ja põllumajandusest suuremas sõltuvuses piirkondades, nt Lähis-Idas. Kontrollimatu temperatuuritõusu tõttu eeldatakse troopilisematelt aladelt sellistes kogustes inimrännet, et teatud maailma osades muutuvad riigipiirid tähtsusetuks. Konfliktipõhjuseid tekib aga kliimamuutuse tagajärjel ilmselt teisigi.

Transport

Peamised kliimaga seotud tegurid, mis teedevõrku mõjutavad, on sademed, vooluvesi, jäätumine, kuumus, mereveetaseme tõus ja tuul. Enim tuleb arvestada suurtest vihmasadudest tulenevate kahjudega: suurenev sademete ning vooluvete hulk toob kaasa üleujutused, teede minema uhtumise, sildade kahjustumise ning suurendab maalihete, teepõhja äravajumise ja erosiooni ohtu. Veekahjustused võivad autodel probleeme tekitada aastaid hiljemgi.

Prognooside järgi kasvab edaspidi jäitepäevade arv ja sellega tuleb nii autojuhtidel kui teehooldajatel arvestada. Lumeta ja vihmane tali toob kaasa pideva jäätõrje ja soolamise. Maanteeameti kinnitusel aitavad nullilähedane temperatuur ja pidev soolamine teede lagunemisele väga palju kaasa. Eriti saavad soolamise tõttu kannatada viaduktid, sillad ja tunnelid, kui boorsesse pinda või pragudesse sattunud sool pinda lõhub. Jäätõrjel kasutatavad ained satuvad teelt edasi loodusesse ning saastavad loodust.

Karmistuvate kliimaregulatsioonide valguses muutuvad üha vajalikumaks ühistransport, elektriautod ja ka kütusevabad ning tervislikud liikumisvhahendid, nt jalgrattad linnaliikluses.

Tervis

Sagenevad ja üha äärmuslikumaks muutuvad kuumalained toovad kaasa erinevaid terviseriske eelkõige vanematel inimestel. 2003. aasta suve kuumalaine ajal suri Euroopas keskmisest 70 000 inimest rohkem.

Soojem ilm mõjutab ka inimeste vaimset tervist. Näiteks mõjuvad mitmed psühhotroopsed ravimid soojemas keskkonnas ebaefektiivsemalt. Kuumalainete korral soovitatakse inimestel pigem kodus viibida, mis soodustab ka sotsiaalset isolatsiooni ja üksildustunnet. Pidevad halvad uudised keskkonna teemadel võivad põhjustada inimestes depressiooni ja nn “ökoängi”.

Rahakott

Fossiilkütuste keskmine hind on paratamatult tõusuteel. Ühest küljest mõjutavad seda aina tõusvad keskkonnatasud, teisalt ka fossiilkütuste järjest töömahukam tootmine, kuna lihtsasti ligipääsetavad ja kvaliteetsed varud on ammendunud.

Kulud eluasemete temperatuuri reguleerimiseks võivad jääda praegusega samale tasemele, kuid muutuvad hooajati - edaspidi on talvel küttekulud  väiksemad, suvel aga jahutuse arved suuremad.

Taastuvenergia laiem levik langetab elektrienergia hinda, sest tegemist on tootmise ja paigaldamise järel nn “kütusevabade” lahendustega, mis ei vaja pidevaks töötamiseks mingisuguse kütuse lisamist.

Ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemise tõttu sattub inimeste vara senisest enam ohtu, kahjud suurenevad ning sellest lähtuvalt kallinevad ka kindlustusmaksed.