Silver Sillak: taastuvenergia arengule aitaksid kaasa lühemad planeerimis- ja loamenetlused 4. detsember 2024

Uurisime erinevatelt taastuvenergia arendamisega tegelevalt huvipoolelt, kuidas tajutakse taastuvenergiale ülemineku edusamme ja millised on järeleaitamist vajavad kohad ning kuidas neid lahendada.  Avaldame intervjuu Eesti Taastuvenergia Koja juhi Silver Sillakuga.

On hea meel tõdeda, et viimastel aastatel on tekkinud vajalik poliitiline tahe taastuvenergia toetamiseks ning taastuvenergiale üleminek on muutunud prioriteediks nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. 2022. aastal alanud täiemahuline sõda Ukrainas ja sellest tingitud energiakriis on näidanud, kui riskantne ja kallis on sõltuvus Venemaa-taolistest ebademokraatlikest riikidest imporditud fossiilkütustest selle asemel, et varustada iseend taastuvenergiaga. Õnneks on Eestis rohkem kui piisavalt potentsiaali selleks, et kodumaise taastuvenergia tootmisega rahuldada kogu siseriikliku elektri ja soojuse tarbimise vajadus.  

Poliitiline tahe väljendub muu hulgas selles, et riigi pikaajalised eesmärgid on saanud või saamas õigusliku jõu. 2022. aastal kiitis Riigikogu heaks energiamajanduse korralduse seaduse muudatuse, mille järgi aastaks 2030 peab taastuvenergia moodustama elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100 protsenti. Sellel aastal avaldati kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, mille järgi peab 2040. aastaks olema elektri ja soojuse tootmine CO2-neutraalne ning lisaks lõpetab riik fossiilkütuste toetamise alates 2035. aastast ja kasutamise alates 2040. aastast. Need eesmärgid on realistlikud, aga nende täitmine nõuab riigi ja erasektori ühist pingutust.

Viimastel aastatel on taastuvenergia sektori arengut Eestis eest vedanud eelkõige päikeseelektri tootmise hüppeline kasv: näiteks 2023. aastal lisandus elektrivõrku 282 MW jagu uusi päikeseelektrijaamu. Tänu olulisele tootmismahu kasvule on Eestis päikeselistel tundidel võimalik päikeseelektriga katta enamik või kogu tarbitava elektri maht. Tuuleenergia tootmine on seevastu seisnud paigal ning enne eelmist aastat polnud viimase kümne aasta jooksul Eestisse lisandunud ühtki uut tuuleparki. Eelmisel aastal hakkasid siiski ka selles sektoris toimuma muutused, kui valmisid Saarde, Aseri, Purtse ja Aidu tuulepargid koguvõimsusega 127 MW. Elektrienergia tarbimisest moodustab taastuvenergia siiski veel vaid 30%.

Soojuse tarbimisest seevastu moodustab taastuvenergia keskmiselt 66%, kusjuures mõnes kaugküttepiirkonnas nagu Tartu, Keila, Kärdla, Rapla ja Paide juba üle 95%. Peamine kaugküttes kasutatav taastuvkütus on puitbiomass, mille säästlikkus on tagatud, ning soojust toodetakse valdavalt elektri ja soojuse koostootmisjaamades, mille kasutegur on pea 100% ning mis on seega oluliselt tõhusam kui soojuse ja elektri tootmine eraldi katlamajas ja elektrijaamas. Koostootmisjaamad toodavad soojus- ja elektrienergiat just seal, kus on seda kõige rohkem vaja, ning just sel ajal, kui seda on kõige rohkem vaja, ning panustavad seega ka varustuskindluse tagamisse ja elektrivõrgu sageduse hoidmisse.

Kaugkütte puhul on võimalik lisaks biomassile soojuse tootmiseks kasutada ka muid taastuvenergiaallikaid nagu elekter, heitsoojus ja veesoojus ning soojussalvestuse kaudu oluliselt vähendada fossiilkütuste kasutamist ka soojuse tarbimise tipptundidel. 2023. aastal avas Gren Eesti esimese taolise suuremahulise soojussalvesti, mis on ühendatud Tartu kaugküttesüsteemi, ning lähiaastatel rajatakse salvesteid ka teistes linnades.

2023. aastal toimus läbimurre ka Baltikumi esimese biojäätmeid kasutava biometaanijaama käivitamisel Maardus. Kokku väljastas Elering 2023. aastal 211 GWh mahus biometaani päritolutunnistusi, mis on tunduvalt enam võrreldes aasta varasemaga ja kinnitab ka biometaani tootmise ja kasutamise kasvutrendi. Biometaanil on palju kasutusvõimalusi alates transpordikütusest kuni elektri ja soojuse tootmiseni ja tööstuse lähteaineni.

Mis on taastuvenergiale ülemineku puhul kõige keerulisem? Miks?

Taastuvenergia tootmise hüppelist arengut takistavad endiselt pikad planeerimis- ja loamenetlused, mis viivitavad nii tuuleparkide kui ka biogaasi- ja biometaanijaamade rajamist. Eesti taastuvenergia eesmärgid seab riik, kuid ellu viivad peamiselt kohalikud omavalitsused. Kui kohalik omavalitsus ei ole mingil põhjusel huvitatud planeerimis- või loamenetluses otsuste tegemisest, näiteks ees ootavate kohalike omavalitsuste valimiste tõttu järgmisel sügisel, siis otsuseid ei tehta. Riigil puuduvad hoovad kohalike omavalitsuste menetluste kiirendamiseks ja vajalike otsuste tegemiseks.

Lisaks maismaatuuleparkidele on vajalik soodustada ka meretuuleparkide rajamist. Meretuulepark toodab võrreldes maismaatuuleparkidega rohkem elektrit just talvisel ajal, kui elektritarbimine on kõige suurem, ning vähendab survet leida tuuleparkide rajamiseks rohkem ruumi maismaal rohevõrgustike või tiheasustusalade lähistel. Meretuulepargi rajamine nõuab suurt investeeringut ning pangalaenu võtmist, mille jaoks on vajalik riigi garantii andmine kahepoolse hinnavahelepinguga. Uute elektrijaamade, sh meretuuleparkide õigeaegse võrguga liitumise võimaldamiseks on oluline ka võrguühenduste loomine senisest kiiremas tempos.

Milles peaks esmajoones kokku leppima või mida tegema, et neid raskusi ületada?

Planeerimisseadust tuleks muuta jõulisemalt ja sisulisemalt, jättes ära ebavajalikke etappe planeerimis- ja loamenetluses või lühendades etappide tähtaegu. Näiteks Lätis ja Leedus on planeerimisest sisuliselt loobutud ja asendatud see kiire ja osaliselt tsentraliseeritud keskkonnamõju hindamise tulemustele tugineva otsustusprotsessiga. See on toonud kaasa olukorra, kus taastuvenergia arendajad viivad oma projektid Eesti asemel pigem Lätti ja Leetu.

Kui kohalikud omavalitsused viivitavad või hoiduvad menetluses otsuste tegemisest, siis peaks olema võimalik teha otsuseid vastavas ministeeriumis või muus ametiasutuses, lähtudes ülekaalukast avalikust huvist.

Taastuvelektrile ülemineku jaoks on vaja riigil luua strateegia suures mahus volatiilse energia elektrisüsteemi integreerimiseks. Tuleviku elektrisüsteem peab tuginema lisaks tuule- ja päikeseenergiale ka energia salvestamisele, elektri-, soojus- ja gaasivõrkude lõimimisele, CO2-neutraalseid (näiteks biomassi või biogaasi) kütuseid kasutavatele juhitavatele elektrijaamadele, tarbimise juhtimisele ja regionaalsele elektrikaubandusele.

Soojusmajanduses on tähtis jätkuvalt soodustada tiheasutuspiirkondades kaugküttevõrkude laienemist, katlamajade ja soojustorustike uuendamist, tööstustest ja andmekeskustest eralduva heitsoojuse ärakasutamist, madalama temperatuuriga kütteveele üleminekut ning soojuse salvestamist. Kaugküttesüsteemide arenguga tuleb kindlasti arvestada ka hoonete rekonstrueerimise ja uute hoonete rajamise puhul.