Kliimasõbralik põllumajandus eeldab globaalset loomakasvatuse koomale tõmbumist, eelkõige juhul, kui loomade asustustihedus on kõrge, loomi söödetakse inimtoiduks kõlbliku viljaga või toimub loomakasvatus põlismetsade raadamise arvelt. Paraku ei saa ka automaatselt kogu taimekasvatust lugeda kliimasõbralikuks: soja, õlipalmi, kohvi ja tee tarvis raadatakse samuti vihmametsi.
Loomakasvatus traditsioonilistel poollooduslikel kooslustel
Mõeldav on ka kohalikel traditsioonilistel rohumaadel toimuv karjakasvatus, kus loomi ei nuumata inimtoiduks kõlbliku viljaga ja rohumaadel toimuv karjatamine sobib kariloomade ökoloogiaga. Mitmel pool maailmas, eelkõige Euroopas on aastatuhandete jooksul välja kujunenud inimese ja looduse koostöös poollooduslikud rohumaad, nagu puisniidud ja rannakarjamaad, mis on silmapaistvalt liigirikkad. Selliste alade säilitamine on oluline elurikkuse kaitsel ja ka kliima seisukohast positiivne. Eesti on maailma mõttes eriline selliste liigirikaste koosluste suhteliselt parema säilimise poolest, kuigi ka meil on tegelikult alles vaid riismed omaaegsest rannakarjamaade, loopealsete ja puiskarjamaade elurikkusest.
Loomasõnnik biogaasiks
Sõnnikut tuleb kasutada kliimanutikalt. Suurtes farmides tekib tuhandeid tonne sõnnikut, millest saab taastuvat kütust ja aina rohkem kasutatakse seda ressurssi ära. Biogaasi tootes väldime metaani lendumist õhku, selle abil saab toota elektrit ja sooja või puhastada biometaaniks, mis kõlbab autokütuseks. Järelejääv digestaat on kasutatav väetisena. Ka Eestis saab tankida oma autosse kohalikku biometaani.
Mullasüsiniku säilitamine ja suurendamine
Praeguseks on paljud maailma mullad kaotanud vähemalt 50% oma süsinikust, kuid seda protsessi on võimalik tagasi pöörata. Selleks tuleb majandada viisil, mis tagaks orgaanilise aine säilitamise ja isegi suurenemise. See aga eeldab põllumehelt teadlikku lähenemist. Tuleb muuta mõtlemist, et muld on vaid elutu aine, mis taimi püsti hoiab, ja kuhu saab lisada kasvatamiseks vajalikke kemikaale. Heas seisus mullas on juba ainuüksi ühes teelusikatäies 1 miljard bakterit ja kuni 50 000 erinevat liiki mikroorganisme - baktereid, seeni, algloomi ja selgrootuid. Kõik nad aitavad tagada seda, et muld hoiaks endas palju süsinikku, piisavalt vett ning oleks tervislik ja toitev pinnas taimedele kasvamiseks.
Mahepõllumajandus ja taastav põllumajandus
Kliimasõbraliku põllumajanduse saavutamiseks tuleb toitu kasvatada loodusega koos, mitte selle vastu töötades. Inspiratsiooni selleks saab mahetootmise praktikatest. Muldade taastamisele suunatud lähenemist nimetatakse taastavaks põllumajanduseks (regenerative agriculture). Sünteetiliste väetiste asemel on parem kasutada orgaanilisi väetisi nagu loomasõnnik või taimne kompost. Haiguste, kahjurite ja umbrohu tõrjel tuleb esmajärjekorras ennetada probleemi tarkade majandamise võtetega, mitte seda hiljem kemikaalidega ravida. Oluline on mitmesuguste põllukultuuride kasvatamine ja viljavaheldus, elurikkus nii mullas kui maapinnal.
Märgalaviljelus
Märgalaviljelus on märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine.
Märgalaviljeluse üheks eesmärgiks on võimaldada selliste märgadele turbaaladele omaste ökosüsteemi teenuste taastamist ja säilitamist, nagu süsiniku sidumine ja ladustamine, vee ning toitainete talletamine kui ka kohaliku kliima jahutamine ning elupaiga pakkumine haruldastele liikidele.