Müüt 11. Tuumaenergia on kliimalahendus, kuna on madala süsinikuheitega
TET raport (lk 24): Oluline on tagada, et tuumaenergiale lootma jäämine ei kahjustaks taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimsuste lisandumist ega põhjustaks heitkoguste vähendamise edasi lükkamist.
TEGELIKKUS: Tuumaenergia ei ole efektiivne lahendus Pariisi leppe täitmiseks, vaid vastupidi - tuumaenergiasse investeerimine on kliimale kahjulik. IPCC hinnangul on tuumaenergia üks kõige ebaefektiivsemaid viise kliimakriisi lahendamiseks. Seniseid mõjukaid kliimamudeleid on ajalooliselt iseloomustanud tehnoloogiliste lahenduste, nagu tuumaenergia ja süsiniku püüdmine ja salvestamine, laias ulatuses sisse kirjutamine. Need tehnoloogiatele pandud lootused ei ole täitunud ning seetõttu on jäänud kliimamuutuste leevendamiseks vajalikud pärislahendusi pakkuvad sammud tegemata.
Tuumaenergiat kasutavaid riike analüüsides on leitud, et tuumaenergia ei ole aidanud neil vähendada süsinikuheidet. Uuring põhines 123 riigil 25 aasta jooksul ning sellest selgus, et kokkuvõtlikult ei vähenenud kahel uuritaval perioodil tuumaenergiat kasutavates riikides süsinikuheide inimese kohta. Küll aga vähenes süsinikuheide taastuvenerigale panustavates riikides.
Haywood jt, 2023 toovad välja, et tuumaenergiasse investeerimine on kliimale halb mitmel põhjusel. Kaks olulist märksõna on aeg ja hind. Esiteks, iga euro, mis panustame tuumaenergiasse tooks meile rohkem kliimakasu soodsamasse taastuvenergiasse või energiasäästu investeerides. Teiseks, tuumanergia kasutuselevõtt on taastuvenergiast oluliselt aeglasem ja äärmiselt raskesti prognoositava ajagraafikuga. See põhjustab heitkoguste vähendamise edasi lükkamist, millel on otseselt kliimakahjulik mõju. Ka Eestis pikendaks tuumaenergia kasutuselevõtt üleminekuaega ehk kasutataks kauem gaasi- ja põlevkivijaamu.
Tuumaenergiasse investeerimine on kliimalahendusena kordades ebaefektiivsem kui panustamine taastuvenergiasse või energiasäästu. Näiteks Greenpeace France analüüs leidis, et investeerides 52 miljardit eurot maismaatuuleparkide infrastruktuuri ja päikesepaneelidesse suurtel katustel, oleks 2050. aastaks võimalik vältida CO2 heidet neli korda enam kui sama summa investeerimisel kuue EPR2 tuumareaktori ehitusse. Samuti tooks selle summa investeerimine taastuvenergiasse kaasa kolm korda suurema elektritoodangu. Kui investeerida 85 miljardit eurot riiklikke toetusi energiasäästu aastaks 2033, siis saaks vältida kuus korda rohkem kumulatiivset CO2 heidet aastaks 2050 kui kuue EPR2 reaktori ehitusega. Energiasäästu panustamine aitaks lisaks kaasa energiavaesuse vähendamisele - kümnendi jooksul saaks abi pea 12 miljonit inimest.