Ülemaailmne Meteroloogiaorganisatsioon (WMO) estitles märtsi lõpus raportit, kus hinnatakse globaalse kliima seisundit. Selgub, et 2018. a ning sellele eelnenud kolm aastat on olemasoleva statistika järgi (al 1850 a tänaseni) üks kuumimaid.
Samuti on tõusnud CO2 kontsentratsioon atmosfääris ning merevee tase. Samal ajal on aga ookeanite pH vähenenud, suurenenud ookeani salvestuva soojuse hulk, mõjutades nõnda muuhulgas mereelustikku. Vähenenud on aga merejää ning liustike jää mass.
Samuti tuuakse WMO raportis välja, et üha enam esineb mitmel pool maailmas ekstreemseid ilmasündmusi, mis suure tõenäosusega seotud kliimamuutusega - torme, põudasid, üleujutusi jmt. Eestis esines anomaalseid olusid 2018. a 5 korral.
Samuti on tõusnud CO2 kontsentratsioon atmosfääris ning merevee tase. Samal ajal on aga ookeanite pH vähenenud, suurenenud ookeani salvestuva soojuse hulk, mõjutades nõnda muuhulgas mereelustikku. Vähenenud on aga merejää ning liustike jää mass.
Samuti tuuakse WMO raportis välja, et üha enam esineb mitmel pool maailmas ekstreemseid ilmasündmusi, mis suure tõenäosusega seotud kliimamuutusega - torme, põudasid, üleujutusi jmt. Eestis esines anomaalseid olusid 2018. a 5 korral.
Raportis on kirjeldatud ka erinevaid kliimamuutuse ja sellest tingitud tagajärgede mõjusid. Muuhulgas on mainitud, et ilmselt kliimamuutusest tingitud loodusnähtused on mõjutanud vähemalt 62 miljoni inimese elu. Kõige enam on inimesi mõjutanud üleujutused. Paraku on kliimamuutuste tagajärjel (nt põuad) suurenenud ka nälga kannatavate inimeste hulk. Samuti olid miljonid inimesed sunnitud kliimamuutusest tingitud ekstreemsete ilmastikuolude tõttu oma elukohta muutma.
Vaata lühikest ülevaadet WMO raportist:
Raporti leiad siit.
Postituse autor: Mariliis Haljasorg, Eestimaa Looduse Fond