Lähenevad sündmused ja olulised algatused
Fridays For Future kliimastreik - igal reedel Tallinnas ja Tartus
Võttes eeskuju Greta Thunbergilt ja tuhandetelt noortelt üle Euroopa võitleme meiegi selle eest, et kliimamuutust koheldaks kriisina ja sellega tegeletaks enne, kui kahju on pöördumatu. Teadlaste hoiatusi on ignoreeritud liiga kaua, aeg on tegutseda. Turvalisuse veebiseminar keskkonnaühendustele. 13. november kell 16-18 Tartu Loodusmajas (Lille 10)
Keskkonnaprobleemide süvenedes peavad MTÜ-d end tugevdama, et mõjutada erinevate otsuste tulemeid. Kui nad on selles efektiivsed, rünnatakse neid aga tugevalt vastaste poolt. Siinkohal tulebki välja turvalisuskultuuri olulisus - kuidas kaitsta tundlikku infot ja tegevusplaane lekkimast, kuidas kommunikeerida digitaalajastus turvaliselt, kuidas arendada osaldust aktivistide vahel?
Seminar võimaldab suurendada osalevate organisatsioonide turvataset, eriti nende puhul, kes soovivad oma töös kasutada rahumeelseid kodanikuallumatuse meetodeid.
Seminar toimub inglise keeles ja kohale on kutsutud esinejad USAst.
Vajalik eelregistreerimine: https://forms.gle/vh9Cey9BDh53r25q8
Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XXI. 14. novembril Tartus, Eesti maaülikooli aulas
Konverents, kus arutletakse kliima muutumisest maailmas ja sellest kuidas roheinnovatsioon aitab ühiskonda edasi. Päeva lõpetab erakondade paneeldiskussioon, kus kliimaneutraalsuse üle arutavad Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond), Erki Savisaar (Eesti Keskerakond), Siim Kiisler (Isamaa Erakond), Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Eelregistreerimine: http://tek.emu.ee/teuk-konverentsid/registreerimine/ |
Uudised ja arvamuslood meedias
IPCC raportite juhtivautor: teadlastel on aeg rääkida poliitikute ja ärimeestega. ERR Novaator, 6. november
Kliimakriisi lahendamisel ei tohi jääda teadlased lootma vaid teadustööde avaldamisele ja ajakirjandusele, vaid looma rohkem otsekontakte valitsuste ja ettevõtetega, leiab William Moomaw, Tuftsi Ülikooli rahvusvahelise keskkonnapoliitika emeriitprofessor ja viie IPCC kliimaraporti juhtivautor.
11 000 teadlase ühispöördumine: kliimakriis on käes ja süveneb kiiresti. ERR Novaator, 6. november
Inimtegevus on mõjutanud Maa kliimat viimastel kümnenditel piisavalt palju, et aeg on kuulutada välja tervet planeeti haarav hädaolukord, leiavad ühispöördumises enam kui 11 000 teadlast. Kliimamuutuste pidurdamiseks tuleb avaliku kirja autorite sõnul astuda viivitamatult samme kuue valdkonna ümberkorraldamiseks.
USA teavitas ÜRO-d ametlikult Pariisi kliimaleppest lahkumisest. ERR, 4. november
USA teavitas esmaspäeval ÜRO-d ametlikult Pariisi kliimaleppest lahkumisest, millega saab Ühendriikidest ainus globaalsest kliimapaktist kõrvale jääv suurriik.
Noorte kliimavõitlus. ERR Välisilm, 4. november
Juba mitu kuud on kogu maailma noored jätnud kooli, et astuda jõulisemalt välja kliima kaitseks. See on toonud neile rohkesti meedia tähelepanu, aga ka negatiivseid kommentaare. Filmis vaadeldakse Belgias tegutsevat noorteühendust Noored Kliima Eest ja intervjueeritakse Greta Thunbergi, kes on sealseid noori innustanud.
Metsateadlane: mida toovad kliimamuutused Eesti metsadele? Maaleht, 3. november
“Kliimamuutused toimuvad ja inimeste roll muutuste esilekutsumisel ei ole teps mitte väike, lepime selles praegu kokku. Raportid kliimamuutuste pärast on üha murelikumad,” alustas oma ettekannet metsakonverentsil maaülikooli metsateadlane Veiko Uri.
REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt. Postimees, 2. november (tasuline)
Mida mõtlevad Eesti koolinoored kliimamuutustest? Kas ka nemad on kliimamuutuste suhtes sama skeptilised kui paljud nende kaasmaalastest täiskasvanud või on nad hoopis Greta Thunbergi koolkonnast? Käisin Püünsi kooli 7.–9. klasside õpilastega sellel teemal vestlemas.
Balti keskkonnaministrid: Kliimaneutraalsuse poole tuleb liikuda mõistlikult. Keskkonnaministeerium, 31. oktoober
Kolm Balti keskkonnaministrit – Eesti keskkonnaminister Rene Kokk, Läti keskkonnakaitse- ja regionaalarengu minister Juris Pūce ja Leedu keskkonnaminister Kęstutis Mažeika - on ühel meelel, et kliimaneutraalsuse poole tuleb liikuda mõistlikult.
Ahtme õlitehase otsust ei tulnud. Põhjarannik, 31. oktoober
Kohtla-Järve volikogu jättis eile toetuseta nii õlitehase detailplaneeringu algatamise kui selle mittealgatamise otsuse eelnõu.
Rahva toetus kliimaneutraalsuse osas langes märgatavalt, kui mainiti põlevkivienergia kasutamise võimalikku lõpetamist. Delfi, 31. oktoober
Kui septembris avaldatud Eurobaromeetri tulemuste kohaselt toetas 85 protsenti Eesti elanikest Euroopa Liidu plaani majandus 2050. aastaks kliimaneutraalseks muuta, siis oktoobris Turu-uuringute AS-i läbi viidud küsitluses langes pooldajate arv 52 protsendi juurde. Küsitluste erinevus seisnes selles, et oktoobri uuringus märgiti ära ka võimalik põlevkivienergia kasutamise lõpetamine.
Vanad metsad on olulised süsinikusidujad. ERR Novaator, 30. oktoober
Kliimamuutus ja selle seos metsade majandamisega on oluliseks päevakajaliseks küsimuseks. Viimane ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) teadlaste raport pöörab rõhku säästva metsanduse olulisusele kliimamuutustega võitlemisel. Uurisime teaduskirjandusest, milline roll on siin täita vanadel metsadel.
Euroopa kliimapoliitikat trotsides astub valitsus riskantsesse äriprojekti. Mäng käib poole miljardi peale. Eesti Ekspress, 30. oktoober (tasuline)
Eesti Energia ja VKG ühisprojekt põlevkiviõli rafineerimistehase ehitamiseks on seotud suurte riskidega. Valitsus lubab neile aga sadade miljonite suurust finantstuge.
Noored põevad kliimaärevust: millelgi pole enam mõtet, kui tulevik on tundmatu. Eesti Ekspress, 30. oktoober (tasuline)
Noored soomlased muretsevad kliimamuutuse pärast nii väga, et otsivad abi spetsiaalsetest töötubadest. Kliimaärevuse all kannatajaid leiab ka Eestist.
Kas kliimaneutraalsus on tulu või kulu? Äripäev, 29. oktoober 2019
Rohetehnoloogia saates räägitakse kliimaneutraalsuse teemal – millised on sellest tulenevad võimalused ettevõtjatele, mõju ühiskonnale ja majandusele.
Tulevik kliimakriisist räsitud Maal aastal 2050: ilm on kuum, toit kallis, lühimaalennud lõppenud. Elu on üha enam võimalik vaid linnades. Eesti Ekspress, 29. oktoober (tasuline)
Riikide valitsuste asemel võitlevad kliimakriisiga kõige agressiivsemalt linnad. 30 aasta pärast võivad need senisest täielikult erineda.
Uuring: Eesti inimeste toetus tuumajaama ehitamisele on tõusnud. Pealinn, 29. oktoober
Kantar Emori oktoobris läbiviidud uuringu kohaselt on väikese moodulreaktori ehitamise pooldajaid Eestis rohkem kui vastaseid, tuumajaama ehitamise toetus tõusis aprilli 51,2 protsendilt oktoobris 55 protsendini.
Õlitehase otsus tuleb Kohtla-Järve saadikutel raskelt. Põhjarannik, 29. oktoober (tasuline)
Linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon ei võtnud õlitehase arendamise suhtes ühtset seisukohta, sotsiaaldemokraadid kalduvad pigem selle vastu olema.
„Põlevkivi on olnud meie iseseisvuse saavutamisel oluline, aga nüüd on Eestil vaja uut põlevkivi”. Ärileht, 28. oktoober
Halastamatu rahaülekannete kontrollimine pankades viib Eesti majanduse konnatiigistumiseni, usub Alexela juht Aivo Adamson.
"AK. Nädal" uuris asjatundjate suhtumist tuumaenergia kasutuselevõttu. ERR, 27. oktoober
Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus analüüsis Eesti võimalusi kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050, mis nägi ette põlevkivienergia asendamise tuule- ja päikeseenergiaga ning hüdropumpjaamade ja tuumaenergiaga. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris energeetikaasjatundjate suhtumist tuumaenergia kasutuselevõtmisse.
Erik Puura: teadlased peaksid keskkonna säästmisest rääkima huvitavamalt. ERR, 26. oktoober
Eestis on päevakorral põlevkivitööstusele keskkonnasõbralikumate alternatiivide otsimine ja majanduse ergutamine läbi uute maavarade kaevandamise. Virumaal toimunud põlevkivi keskkonnapäeval ja maapõuepäeval nenditi, et Eestis peavad majandus ja keskkonnakaitse arenema senisest rohkem koostöös, mitte teineteisele vastandudes.
PhD Alvar Soesoo: on ettevõtteid, mis kasutavad kliimaneutraalsust rikastumiseks. Delfi Forte, 26. oktoober
Geoloog, Eesti Geoloogiateenistuse direktor, Tallinna Tehnikaülikooli kaasatud professor ja Tartu Ülikooli külalisprofessor PhD Alvar Soesoo tõdeb, et kindlasti on neid ettevõtteid, mis kliimaneutraalsuse terminit ära kasutades rikastuda püüavad. Jätkusuutlikult toimides on “ühekordset maailma” võimalik päriselt muuta. Alustama peab iseendast.
MARI RELASKOOP | Viha ja paanika pakuvad rahuldust, kuid mitte lahendust. Maaleht, 24. oktoober (tasuline)
Inimesel on võimalik valida, mida ta joob või millist jumalat kummardab, kuid õhku, mida hingata, väga valida ei saa. Seetõttu on keskkonnateemade päevakajalisus igati põhjendatud. Aga kuidas neist asjust rääkida?
EKRE kliimaideoloogia ekspertidelt nõu ei päri. Eesti Päevaleht, 24. oktoober (tasuline)
Kas inimesed soojendavad kliimat ja kui palju nad seda teevad? Keskkonnaminister Rene Kokk annab sõna skeptikutele.
ÜRO kliimateadlaste raport: metsade majandamine leevendab kliimakriisi. Ärileht, 23. oktoober
Metsi targalt majandades ja puidust pikaajalisi tooteid valmistades aitame leevendada kliimamuutusi, ütleb ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) teadlaste koostatud raport.
Keskkonnaminister: me liigume nagunii kogu aeg kliimaneutraalsuse poole. Põhjarannik, 22. oktoober (tasuline)
Keskkonnaminister Rene Kokk näeb taandumas küll põlevkivienergiat, ent mitte põlevkivitööstust ning usub vesinikuenergeetika arenguvõimalustesse.
Eestlane ei taha kliima nimel kukrut kergendada. Postimees, 22. oktoober
Ehkki valitsus teeb suuri plaane kliimaneutraalsuse saavutamiseks, ei ole Eesti inimesed valmis kliimamuutuste tõkestamise nimel rohkem maksma.
Riigikogu võttis vastu kasvuhoonegaaside vähendamist puudutava seaduse. Riigikogu, 22. oktoober
Riigikogu võttis täna vastu valitsuse algatatud seaduse, millega võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv, mille eesmärk on hoogustada kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid.
Soome majandusteadlased soovitavad kliimaeesmärkide saavutamiseks heitmelubasid. Postimees, 22. oktoober
Helsinki Aalto ülikooli majandusteaduse professor Matti Liski esitles YLE-le antud intervjuus plaani, kuidas heitmelubadega võiks Soome aastaks 2030 vähendada transpordi tekitatavat saastet poole võrra.
Keit Pentus-Rosimannus: kas pillirookõrs aitab kaasa energiahüppele? Postimees, 22. oktoober Inimeste hoiakud, nõudlikkus ja soov väiksema kliimamõjuga toimetamise järgi võib tukkuma jäänud reeglitetegijad lõpuks liikuma saada, kirjutab riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus (RE).
Kliimamuutused võivad põhjustada suuremat Ebola viiruse levikut. Delfi Forte, 22. oktoober
Ajakirjas Nature Communication avaldatud uuringust ilmnes, et kliimamuutused võivad Ebola viiruse kriisi võrreldes tänasega aastaks 2070 süvendada 175 kuni 320 protsenti. Selleni võivad viia kliimamuutustega kaasnevad kõrgemad temperatuurid ja aeglasem sotsiaalmajanduslik areng.
Aastaks 2035 Eesti kliimaneutraalsust nõudvad allkirjad jõudsid riigikogu esimehe kätte. TV3 Uudised, 21. oktoober
21. oktoobril andsid keskkonnaaktvistid riigikogu esimehele üle pöördumise ligi 3000 allkirjaga, millega soovitakse, et Eesti muutuks kliimaneutraalseks juba aastal 2035. Sama sihi on endale seadnud ka Soome.
Kliimaneutraalsuse eesmärki pooldab 70%, selle saavutamisse usub 35%. Metsamajandusuudised, 21. oktoober
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel 10.-15. oktoobrini läbi viidud küsitlusest selgub, et 70% vastajatest pooldab eesmärki saavutada Eestis aastaks 2050 kliimaneutraalsus, kuid selle saavutamisse usub 35%.
Eesti tuumajaama pooldajate ja vastaste tasavägine skoor on 44:47. ERR, 21. oktoober
Kui küsida inimestelt, kas nad toetavad eesmärki saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, kui selleks tuleb Eestisse ehitada tuumajaam, on tulemus tasavägine. Sel juhul toetab kliimaneutraalsuse eesmärki 44 ja vastu 47 protsenti ning 9 protsenti ei oska seisukohta võtta.
Ida-Virumaa on meie kõigi oma maa. Põhjarannik, 19. oktoober
Ida-Viru programm on meie piirkonna jaoks üks päästerõngas. 2019. aastal on maakonnal kasutada ligikaudu neli miljonit eurot. Järgmise aasta programmi summa selgub riigieelarve läbirääkimiste käigus, kirjutab Katri Raik.
Caroline Hickman: miks mõned täiskasvanud reageerivad nii valulikult noorte kliimaprotestijate peale. Postimees, 19. oktoober
Võib küllaltki põhjendatult eeldada, et paljud neist, kes ründavad Thunbergi ja kooliõpilastest protestijaid, tunnevad tõsist hirmu. Ja siis on palju lihtsam rünnata teisi kui pöörata pilk iseendasse, analüüsida oma tundeid ja hakata neile lahendusi otsima - nagu täiskasvanu, kirjutab Bathi ülikooli sotsiaaltöö ja psühhoteraapia teadur Caroline Hickman veebiväljaandes The Conversation.
Ministeeriumid said valmis riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030. Äripäev, 18. oktoober
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis ministeeriumidevahelisele kooskõlastusele Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030. Kava eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ja Euroopa Liidu liikmesriikidele infot sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti saavutada oma energia- ja kliima-alased eesmärgid.
Aimar Ventsel: Greta ja oblastikomitee. Lääne Elu, 17. oktoober
Mõned aastad tagasi kirjutas Moskva Kõrgema Majanduskooli politoloogiaprofessor Sergei Medvedjev vene Forbes’is kolumni geopoliitilistest oblastikomiteedest.
Eesti kliimaneutraalseks: riik hakkab peagi läbi rääkima. Postimees, 17. oktoober
Sandra Salom kinnitas, et arutelud tulevikus vajaminevate muudatuste üle algavad huvigruppidega juba aasta lõpus.
Kliimaneutraalsus ärgu jäägu sõnakõlksuks. Äripäev, 17. oktoober (tasuline)
Kliimaneutraalsuse sõnaliselt toetamiselt tuleb riigil edasi liikuda tegudele ja energia valdkonnas rohesõbralikumaks minna, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
President Kaljulaid: Eesti võiks olla kliimaküsimuste katalüsaator. Delfi, 17. oktoober
Oleme olnud digiteemade katalüsaator ja toonud terve maailma koristama - miks me ei võiks nüüd kliimaküsimustega tegelemist tagant lükata, küsis president Kersti Kaljulaid Laulasmaal toimunud rohevalla inspiratsiooniseminaril.
Mihkel Kangur: kliimateemalised arutelud on omandanud pöörased mõõtmed. ERR, 16. oktoober
Viimaste kuude jooksul on kliimateemalised arutelud omandanud täiesti pöörased mõõtmed. On hea, kui sel teemal toimuvad arutelud, kuid kohati jääb nendes ratsionaalsusest puudu, leiab oma kommentaaris Mihkel Kangur.
Kliimaärevus. Eesti Ekspress, 16. oktoober
Kliimaärevuse kiirabina toimib prügi sorteerimine, kirjutab Tiina Jõgeda.
Kliimadebatt – mustad sokid või mustad stsenaariumid. Eesti Ekspress, 16. oktoober
Kuniks inimesed, kelle võimuses on muutusi esile kutsuda ja ellu viia, ei usu, et säästlik ja kestlik eluviis võib olla hoopis parem kui tänane raiskav ja reostav, ei juhtu mitte midagi, kirjutab Margit Kuus. |
