Lähenevad sündmused ja olulised algatused
Bonni kliimamuutuste konverents. 17.06.19-27.06.19
Bonni kliimamuutuste konverentsil (SB50) toimub valik erinevaid üritusi, koosolekuid ja arutelusessioone järgnevatel teemadel: kasvuhoonegaaside vähendamine; vastupanupingutuste suurendamine; tagamine, et kliimapoliitika baseerub tugeval teaduse ja teadmiste põhjal.
Hea kliima ala, Arvamusfestival. Paide, 09.08.19-10.08.19
Kliimamuutus on üks põletavamaid teemasid kogu maailmas. Hea kliima alal vaatame üheskoos otsa nii kliimakriisile kui ka võimalikele lahendustele - just nendest sõltub meie tulevik. Alal toimub 8 erinäolist sündmust - mitu arutelu, performance, kliimaviktoriin, temaatiline postrinäitus.
Ühel aruteludest osaleb muu hulgas ka president Kersti Kaljulaid: 9. augustil kell 9:15 Tuleviku inimese alal "Kliimadialoog presidendiga: tulevik on n̶o̶o̶r̶t̶e̶ tänaste täiskasvanute kätes".
PÄEVAKAVA leiad siit.
Arutelusid korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine, Soome Instituut ning Akkadian.
Fridays For Future kliimastreik - iga reede Tallinnas ja Tartus
Võttes eeskuju Greta Thunbergilt ja tuhandetelt noortelt üle Euroopa võitleme meiegi selle eest, et kliimamuutust koheldaks kriisina ja sellega tegeletaks enne, kui kahju on pöördumatu. Teadlaste hoiatusi on ignoreeritud liiga kaua, aeg on tegutseda. |
|
Uudised ja arvamuslood meedias
Annus: taastuvenergia arendamiseks tuleb otsida kokkuleppeid. Postimees, 20.06.19 (tasuline artikkel)
Taastuvenergiale üleminek loob küll uusi mitmekesiseid töökohti, kuid praegu tööta jäävatele kaevuritele ja energeetikutele pole sellest kohest abi, ütleb Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus.
Teadlased on hämmingus, nähes Kanada igikeltsa enneaegset sulamist. Reuters, 18.06.19
Üks kliimateadlaste suurimaid hirme, igikeltsas lukus olevate tohututes kogustes kasvuhoonegaaside vabanemine, näitab kiirenemise märke. Konkreetne artikkel mainib piirkonda, mis hetkel parimate mudelite kohaselt võiks sulada alles 70 aasta pärast.
Soome välisminister: Euroopa ei tohi loobuda kliimamuutuse pidurdamise plaanist. Postimees, 18.06.19
Soome tahab Euroopa Liidu eesistumise ajal kindlustada, et Euroopa ei loobu auahnetest plaanidest kliimamuutuse pidurdamiseks, ütles "Aktuaalsele kaamerale" Soome välisminister Pekka Haavisto.
President: põlevkivienergeetika aeg on läbi saamas. Pealinn, 18.06.19
"Otsime lahendusi, mis tegeleksid tulevikuga, aga mitte mineviku pikendamise eest maksmisega. Mina valiksin praegu selle tee ja täitsa ausalt rääkisin sellest ka ametiühingutega. Ei ole mõtet pead liiva alla peita ja loota, et CO2 hind langeb tagasi 5-6 eurole," ütles president Kersti Kaljulaid."Vanad ajad tagasi ei tule,” ütleb Kersti Kaljulaid.
TEADLASED: Juba ammu on võimalik kahjulikest kasvuhoonegaasidest midagi kasulikku toota. Pealinn, 17.06.19
"CO2 tuleb kinni püüda, sest tegemist on materjaliga, millest saaksime midagi kasulikku toota," nentis suurema osa oma elust põlevkivikeemiaga tegelenud emeriitprofessor Jüri Soone. Juba 2010. aastaks pälvis Eestis riikliku teaduspreemia töö, mis võimaldaks muuta meie põlevkivi elektrijaamad kasvuhoonegaaside osas vähem saastavaks. Ometi on Eesti Energial poliitsurve tõttu tulnud eelistada Jordaania ja Utah´i kahtlasevõitu energiaprojekte, kirjutab Virkko Lepassalu.
Andi Hektor: kas meie tulevikuelekter tuleb tuumajaamast? Postimees, 17.06.19
Kust võiks tulla Eesti elekter kümne-kahekümne aasta pärast? On selge, et fossiilsete kütuste osa peaks olema võimalikult väike, kirjutab füüsik Andi Hektor.
Riigi rahamasinast Ida-Viru painajaks ehk mis juhtus CO2 hinnaga. ERR, 16.06.19
Võrreldes 2018. aasta algusega tuleb maksta tonni CO2 õhku paiskamise eest peaaegu kolm korda rohkem. Ennustuste kohaselt kasvab selle hind lähiaastatel veelgi. Sellest ei pruugi aga Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks piisata, mistõttu on aeg hakata tegelema ühiskondliku vapustuse ennetamisega, leiavad eksperdid.
President Kersti Kaljulaid: kliimamuutus on aeglane massihävitusrelv, Eesti peab tegema möödahüppe. Sakala, 15.06.19 (tasuline artikkel)
Viimase poole aasta jooksul on ÜRO-l valminud kaks põhjapanevat uuringut, mis kokkuvõttes ütlevad, et oleme keskkonnakatastroofi lävel. Kliimamuutus ja sellest johtuv liikide väljasuremine tõotavad hävingut ka ainukesele liigile, kes selle pärast muretseda oskab – inimesele.
Paavst Franciscus kuulutab välja “kliima hädaolukorra” ja kutsub tegudele. The Guardian, 14.06.19
Paavst Franciscus kuulutas välja ülemaailmse “kliima hädaolukorra”, hoiatades globaalse soojenemise ohtude eest. Paavsti sõnul oleks see julm tegutsematus nii vaeste kui ka tulevaste põlvkondade vastu, kui kasvuhoonegaaside vähenemisega kiiremas korras ei tegeleta.
Kersti Kaljulaid: “Maa põeb haigust nimega Inimene, kes emiteerib CO2-te". ERR, 14.06.19
Minu arvates oleks väga tähis jagada kliima soojenemisega seotud faktoloogiat rohkem ka meie ettevõtjatega, et nad ei investeeriks sektoritesse, kus kliimakomponenti tuleb juba nüüd arvesse võtta, ütles president Kersti Kaljulaid Euroopa Liidu kliimaseminaril.
Lahendus Ida-Viru kriisile: valitsus nõustus biomassi kasutamise toetamisega Narva elektrijaamades. Ärileht, 13.06.19
Valitsus andis neljapäeval nõusoleku majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ette valmistada eelnõu, mis lubab tulevikus asendada põlevkivi Narva elektrijaamade kateldes osaliselt biomassiga.
Martin Helme: nutame või naerame, aga kaevuritele tuleb praegu peale maksta. Põhjarannik, 11.06.19 (tasuline artikkel)
Eesti Energia üldkoosoleku rollis olev EKRE aseesimehest rahandusminister Martin Helme kinnitab, et praegune valitsus on psühholoogiliselt valmis Ida-Viru kaevuritele ja energeetikutele peale maksma, et ära hoida nii Eesti energiavarustuse kui kohalikku sotsiaalmajanduslikku kriisi.
Kliimatont ei õigusta vägivalda. EPL, 10.06.19 (tasuline artikkel)
Nipp, mis aitab vältida kliimamuutuse sõdadega seostamist, on saata läbi rääkima naised.
Andres Tropp: 14 aastat tagasi ei saanud teada, milliseks kujuneb CO2 kvoodi hind. Postimees, 10.06.19 (tasuline artikkel)
Viimastel päevadel on kõlanud väiteid, et praegune kõrge CO2 kvoodi hind oli teada juba 14 aastat tagasi. Kui selliste väidete esitajatel selgeltnägijavõimeid pole, siis ei saa neid väiteid kuigi tõsiselt võtta. Tõsi, üldteada on olnud Euroopa Liidu (EL) soov CO2 kvoodi hinda tõsta, kuid selle täpne ennustamine pikema perioodi jooksul on paraku olnud võimatu. Selguse huvides selgitame CO2 kvoodi hinna kujunemist turuosalise silmade läbi, kirjutab Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht Andres Tropp.
Eesti vajab energiajulgeolekuks ühendusi suurte võrkudega – ka Venemaaga. Ärileht, 09.06.19
Energiaturgu ei määra vabaturul mitte valitsuste otsused vaid vaba konkurents - kes suudab pakkuda odavamat elektrit.
Ida-Virumaa – keskkond ja elanike tervis. Vikerkaar, 06.19
Kui öeldakse „Ida-Virumaa“, siis kerkivad enamasti silme ette tööstusettevõtete suitsevad korstnad, rikutud maastik, reostunud vesi ja suur hulk võõrtöölisi, kes aastakümnete eest sinna tulnud. Vähematele meenub ka pankrannik, suursugused mõisad ja lõputud rabad. Ent milline on sealne keskkond tegelikult: kas tõepoolest niivõrd saastunud, kui paljudele tundub? Ja milline on sealsete inimeste tervis? Selle üle arutleb Hans Orru. |
|
|
