Uudised ja arvamuslood meedias
Aleksei Lotman: tuumaenergia kliimat ei päästa. Postimees, 31. jaanuar (tasuline)
«Rahumeelse aatomi» propaganda on taas hoo sisse saanud. Kümmekond aastat tagasi käis see ka, kuid vaibus pärast Fukushima katastroofi.
Kadri Simson: kliimaeesmärkideni jõudmine eeldab tulevikutehnoloogiaid. Eesti Päevaleht, 29. jaanuar (tasuline)
Energeetikavolinik ütleb, et keskkonnasääst võib kartuste kiuste kujuneda hoopis euroliidu eeliseks.
Mare Roosileht: edukas põlevkivipööre eeldab kohalike teadlaste panust. Postimees, 29. jaanuar (tasuline)
Ida-Virumaa kõrgkoolid veavad üleminekut süsinikuneutraalsusele, kirjutab TTÜ Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht.
Kliimakomisjon arutas kasvuhoonegaaside heite vähendamist transpordis. Pealinn, 27. jaanuar
Valitsuse kliima- ja energiakomisjon sai esmaspäeval ülevaate võimalustest vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordisektoris aastaks 2030.
Riik vajab kliima jaoks miljardeid, osa võidakse katta laenurahaga. Postimees, 25. jaanuar (tasuline)
Et Eesti saavutaks aastaks 2050 kliimaneutraalsuse, tuleb järgmise kümne aasta jooksul riigil välja käia umbes 3,3 miljardit eurot. Majandusministeeriumi esialgsed arvutused näitavad, et suur osa rahast - 863 miljonit eurot - tuleb suunata transporti.
Helen Puistaja: süsihappegaasi vaikselt lämmatav embus. Müürileht, 23. jaanuar
Kui sinu jaoks oluline inimene, lemmikloom või kas või potilill on haige, annad sa ilmselt endast parima, et esmalt mõista, mis on kannatuse põhjus, ja seejärel leida võimalus ravimiseks. Meie planeedi asukate heaolu ähvardab õhus olev liigne CO₂.
Keit Pentus-Rosimannus: kliimapoliitika topeltmäng läheb kalliks maksma. ERR, 23. jaanuar
Kliimaneutraalsusele üleminek on Euroopa Komisjoni kõige suurem ja olulisem eesmärk. Miks peaks Euroopa Liit tahtma toetada neid, kes tegelikult lükkavad vankrit vastupidises suunas, kirjutab Keit Pentus-Rosimannus.
EL ootab kasvuhoonegaaside vähendamist ka kaubanduspartneritelt. Postimees Maailm, 22. jaanuar
Euroopa Liidu eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus tähendab, et ka bloki kaubanduspartnerid peavad oma kasvuhoonegaaside heidet vähendama, ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Greta Thunbergi uus kuum kõne: süsinikuheited tuleb peatada nüüd. Täna. Mitte järgmisel aastal. Eesti Päevaleht, 22. jaanuar (tasuline)
Aasta tagasi tulin Davosi ning rääkisin teile, et meie maja on leekides. Ütlesin, et tahan, et satuksite paanikasse, kõneleb Thunberg.
Ekspert: 20 suurimat kompaniid paiskavad õhku ühe kolmandiku kasvuhoonegaasidest. Eesti Päevaleht, 22. jaanuar (tasuline)
Jätkusuutliku majanduse ekspert Bibiana García rõhutab kliimamuutuste vastu võitlemises firmade rolli.
President Kaljulaid Antarktikas: kliimamuutused on kogu maailma ühine mure ja ka lahendus tuleb leida ühiselt. Delfi, 21. jaanuar
President Kersti Kaljulaid jõudis täna Kuningas George’i saarele Antarktikas, kus ta ühines Eesti Meremuuseumi ja MTÜ Thetis korraldatud Admiral Bellingshauseni ekspeditsiooniga, et osaleda Antarktika avastamise 200. aastapäeva tähistamisel.
Valitsus kiikab Ida-Virumaa põlevkivi suurinvesteeringuks Poola ja Rumeenia fondi poole. Eesti Päevaleht, 21. jaanuar (tasuline)
Ministritel ja Eesti Energial on suur probleem: rahastajad ei taha ega saa enam saastavasse fossiilenergiasse investeerida. 2020. aasta riigieelarvesse on sokutatud 20 miljonit eurot, et ühineda Poola ja Rumeenia fondiga, millest loodetakse abi. Ida-Virumaa põlevkiviõli tootmise, väärindamise ja rahastamise otsus on sattunud vaevalisse aega.
Ülimõjusa kasvuhoonegaasi heitmed kasvavad vaatamata suurriikide lubadustele. ERR Novaator, 21. jaanuar
Vaatamata rahvusvahelisele leppele ning India ja Hiina suurtele lubadustele paisati viimastel aastatel ühte kõige tugevamatoimelisemat kasvuhoonegaasi HFC-23 õhku rohkem kui kunagi varem ajaloos, selgub värskest analüüsist.
GRETA THUNBERG: „Meie maja põleb endiselt.“ DONALD TRUMP: „Pessimismiks pole põhjust”. Õhtuleht, 21. jaanuar
Davosis algas iga-aastane maailma majandusfoorum (WEF). Kohe avapäeval kõnelesid Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg (17) ja USA president Donald Trump (73). Saksa suurim ajaleht Bild nimetas toimuvat gigantide duelliks.
Kliimaneutraalsusega venitamine toob Eestile 125 miljonit. Postimees, 18. jaanuar (tasuline)
Kui veel suvel oli Eesti üks neljast Euroopa Liidu maast, kes 2050. aasta kliimaneutraalsusele «jah» öelda ei julgenud, siis nüüd oleme üks vähestest, kel selle eesmärgini jõudmiseks teekaart juba olemas. Suvel oli üks häda selles, et veidi enne Euroopa Ülemkogu, kus kliimateema üles kerkis, oli Eesti edasipüüdlikult just jõudnud ära tellida kliimaneutraalsuse teostatavuse uuringu ja ootas selle tulemusi. «Kui küsimus on juba esitatud ja uuring tellitud, oleks väga imelik öelda, et küsisime küll, aga vastus meid ei huvita, sest me juba teame,» põhjendab Eesti Euroopa Liidu esinduses keskkonnaküsimustega töötav Ivo Krustok.
Aleksei Lotman: transpordi-keskkonna umbes sõlmed. Postimees, 17. jaanuar (tasuline)
Eelmisel nädalal Meie Eesti veergudel ilmunud avalik kiri on pälvinud elavat vastukaja. Rail Baltic ongi suur projekt, mis tekitab suuri vastuolusid.
Kaljulaid arutas Tšiili kolleegiga digikoostööd ja kliimaküsimusi. ERR, 17. jaanuar
Tšiilis ametlikul visiidil viibiv president Kersti Kaljulaid kohtus neljapäeval Tšiili riigipea Sebastian Pineraga. Presidentide arutelu keskendus kahe riigi ametkondade ja ettevõtete koostöö tihendamisele eeskätt digi- ja küberturvalisuse valdkonnas, aga ka kliimaküsimustele ning ÜRO Julgeolekunõukoguga seotud temaatikale.
Marten Kokk: Euroopa kliimapoliitika ja Eesti võimalus. ERR, 16. jaanuar
Üleeile avaldas Euroopa Komisjon oma nägemuse sellest, kuidas rohelepet rahastada. Rohelepe ise avaldati mäletatavasti 11. detsembril. Euroopa on sellega selgelt võtnud suuna süsinikuneutraalusele aastaks 2050, mis planeediga toimuvat arvestades on ainuvõimalik mõistlik ja vastutustundlik reaktsioon.
GRAAFIKA | Vaata, milline hävitav mõju on kliimamuutustel maailmamerele! Delfi Forte, 16. jaanuar
Merevee soojuse vaatlemine on üks kõige paremaid meetodeid kliimamuutuste mõju jälgimiseks. Maailmameri neelab endasse koguni 90% kasvuhoonegaaside poolt Maale tagasi peegeldatud soojusest.
Eesti saab EL-i õiglase ülemineku fondist elanikkonna kohta suurima toetuse. ERR, 15. jaanuar
Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist saab suurima toetuse Poola, elanikkonna kohta arvestatult aga Eesti.
Kasemets: Eestile on õiglase ülemineku fondi tingimused väga soodsad. ERR, 15. jaanuar
Riikidel väiksema keskkonnamõjuga projektidesse investeeringuid teha aitava Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi tingimused on Eestile soodsad, ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.
ÜRO: möödunud aastakümme oli mõõtmisajaloo kuumim. Postimees Heureka, 15. jaanuar
Möödunud aastakümme oli mõõtmisajaloo kuumim, teatas ÜRO kolmapäeval ja lisas, et kõrged temperatuurid põhjustavad äärmuslikke ilmastikunähtusi ka järgmistel aastakümnetel.
Tuvalu saadik: kliimamuutuste tõttu on oht, et peame oma riigi maha jätma, kardetust lähemal. Eesti Päevaleht, 15 jaanuar (tasuline)
Vaikse ookeani väikesaartest koosnev Tuvalu elab kliimamuutuste mõttes tulevikus. Toidu kasvatamiseks pole enam magedat põhjavett, ookean tõuseb saartele aina tihemini.
Euroliit esitas triljonieurose kava rohelisele majandusele üleminekuks. ERR, 14. jaanuar
Teisipäeval esitatud Euroopa rohelise kokkulepe investeerimiskava eesmärk on aidata koondada avaliku ja erasektori investeeringuid, et leida majanduse ümberkujundamiseks vähemalt triljon eurot.
Teadlased: ookeanid olid mullu mõõtmisajaloo kuumimad. Postimees Heureka, 14. jaanuar
Maailma ookeanid olid mullu mõõtmisajaloo kuumimad, sellel aga võivad olla katastroofilised tagajärjed Maa kliimale, ütlesid teisipäeval teadlased.
Peep Mardiste: moodultuumajaam ei päästa kliimat. Postimees, 14. jaanuar (tasuline)
Tuumaenergia-entusiastid püüavad eestlastele maha müüa väikejaamu, mille uus tehnoloogia ja ohutus eksisteerivad ainult paberil, kirjutab Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Peep Mardiste. | 