Uudised ja arvamuslood meedias
Sellist maailmalõppu ei tule, et ärkad hommikul ja maailm on lõppenud. Postimees, 11. jaanuar (tasuline)
Leebe tuul vuhiseb aasta eelviimasel päeval Tartu botaanikaaias, kus ühes peenras hakkavad puhkema lumikellukesed ja teises on juba õied lahti löönud sinililled. Aianurgas asuvas majas teeb teadust Aveliina Helm. Sel talvetul aastal tunnistas Eesti Looduskaitse Selts teda ja tema ämblikuuurijast abikaasat Mart Meristet aasta loodussõbra tiitliga. Nad veavad projekti “Igaühe looduskaitse”.
Aleksei Lotman: Rail Balticu pool kliimarehkendust. Postimees, 10. jaanuar (tasuline)
Kliimamuutust kiputi koduse poliitika peavoolus veel hiljuti millekski meisse mittepuutuvaks pidama, nüüd proovitakse seda igasugu asjade õigustamisel kasutada.
Aller: kliimamuutused avaldavad põllumajandusele järjest suuremat mõju. ERR, 8. jaanuar
Valitsuse kliima- ja energiakomisjon sai ülevaate põllumajanduse kliimameetmetest ja rohetehnoloogiate arendamisest. Maaeluministri Arvo Alleri (EKRE) sõnul avaldavad kliimamuutused põllumajandussektorile järjest suuremat mõju.
Jüri Ratas: teie hoovi võib selle tuuliku püsti panna, minu hoovi mitte. Postimees, 7. jaanuar
Valitsus plaanib 2050. aastaks saavutada kliimaneutraalsuse. Loodussäästva alternatiivina võiks Eestis kasutada tuuleparke, ometi oma hoovi tuulikut paljud ei soovi.
Halvad ja veel halvemad valikud. Miks jooksis Madridi kliimakonverents ummikusse? Delfi, 7. jaanuar (tasuline)
Endiselt tekitab palju erimeelsusi see, kes ja kui palju on kliimamuutusse ja sellega võitlemisse panustanud.
Aasta keskkonnateo pälvisid kliima fookusesse toonud noored, laituse kliimakriisi kaaperdamine metsade intensiivsemaks majandamiseks. EKO, 7. jaanuar
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis aasta 2019 keskkonnateoks Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks. Keskkonnakirve sai aga mitmel pool kõlanud eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit.
Podcast “20midagi” – Madis Vasser: kliimakriis nõuab süvakohanemist või tsivilisatsiooni krahhi. Edasi, 4. jaanuar
Meil on mugav jääda kinni usku, et küll tehnoloogia kõik probleemid lahendab, meie ei pea oma igapäevaelus mingeid muutusi tegema. Või kui teemegi, on need väikesed ja nunnud sammud – ei võta kõrt kokteiliklaasi ja poodi minnes haarame kaasa moeka riidekoti. Julgemad loobuvad lihast või tõmbavad pidurit massiivsele prügitekitamisele. Sellest ei piisa. Mitte millestki vähemast kui totaalsest tsivilisatsiooni ümberkorraldusest ei piisa, ütleb kliima- ja energeetikaekspert ning Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser.
Kliimamuutus lööb sakslaste juurdunud elu kõikuma. Postimees, 4. jaanuar (tasuline)
Kliimamuutustega võitlemine on kulukas, aga kliimakatastroof läheb maksma veel rohkem.
Kliima kõigepealt. Postimees, 4. jaanuar (tasuline)
Kliimamuutus ja küsimus, kuidas sellega hakkama saada, on üle maailma kuum ja pääsu selle eest pole. Nagu saab lugeda nii teaduskirjandusest kui ka avalikest (poliitikutele suunatud) teadaannetest, on inimkond sellele suurele probleemile reageerimisega andestamatult hiljaks jäänud. Eriti just keskkonnaprobleemid on sellised, mis ei kipu ise kaduma, kirjutab Kaur Maran.
Heather Grabbe: eesootava kliimamuutuse õppetunnid 1989. aastast. ERR, 3. jaanuar
Kolmkümmend aastat pärast seda, kui Berliini müüri langemisega algas üleminek postkommunistlikule, seisab maailm taas silmitsi tohutu süsteemse muutusega. Euroopa on põhjapanevaks muutuseks valmis, kirjutab Heather Grabbe algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris.
Austria uus valitsus tahab kaitsta kliimat ja piire. Postimees, 3. jaanuar (tasuline)
Ligi kolm kuud kestnud võimukõneluste järel lõid Austrias käed konservatiivne Rahvapartei (ÖVP) ning roheliste erakond, kuigi paljudes küsimustes on tulevased valitsuserakonnad eri meelt.
Aare Tark: kliimakriisist põlvkondade ülese mõtlemisega. Postimees, 3. jaanuar (tasuline)
Kui Eesti jookseb rahvusvaheliste kliimakohustuste osas lati alt läbi, ei kujuta ma hästi ette, mis näoga me oma lastelastele otsa vaatame, kirjutab vandeadvokaat Aare Tark.
JUHTKIRI: Ta soojeneb siiski. Saarte Hääl, 3. jaanuar
Inimesed harjuvad kõigega. Ikka on kostnud nurisemist, kui jõulud tulevad mustad või aastavahetusel vihma ladistab. Nüüd ei paista enam seegi kedagi erutavat. Ehk on aga praegu siiski veel vara öelda, kas viimastel aastatel sagenevad soojemad aastad on juhus või ongi kliima soojenemine reaalsus.
Aleksei Lotman: Keskkonnarindel muutusteta – või siiski? Postimees, 31. detsember (tasuline)
Nagu see pealkiri võib paista liiga ilulev-kirjanduslikuna, võib sellele ette heita liigset staatilisust, muutuste mittemärkamist. Olgem ausad, nii mõndagi on ju lõppeval aastal juhtunud. Ent suurtes asjades on toimunud vaid väiksemaid muutusi, üldine seis on mitmel pool jätkuvalt ärevalt ebamäärane.
Kaja Tael asub jaanuarist Eesti kliima- ja energiapoliitika erisaadiku ametisse. ERR, 31. detsember
Alates 1. jaanuarist asub Eesti kliima- ja energiapoliitika erivolitustega diplomaatilise esindajana tööle senine suursaadik ja Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Kaja Tael.
Valitsus kinnitas riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030. Postimees Heureka, 19. detsember
Valitsus kinnitas riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ning esitab selle hindamiseks Euroopa Komisjonile.
2019 kui kliima-aasta. Kuumarekordid ja miljonid protestivad noored tänavatel. Eesti Päevaleht, 30. detsember
Ajakiri Time valis tänavu aasta inimeseks 16-aastase kliimaaktivisti Greta Thunbergi, Oxfordi sõnastik aasta sõnaks „kliimahädaolukord” ja Collinsi sõnaraamat „kliimastreik”. Kuidas sai aastast 2019 kliima-aasta?
Kümnendi lõpus on kliimaselgus veel väga kaugel. Postimees, 28. detsember (tasuline)
Kuigi lõplikku statistikat ei ole veel olemas, on juba olemasolevate andmete põhjal selge, et peatselt lõppev kümnend on kõige kuumem, mida inimkond on kunagi mõõtnud.
NOOR KLIIMAAKTIVIST: Meie streikimine on justkui appikarje. Pealinn, 23. detsember
"Eestis tahavad inimesed pidevalt uusi asju omada ja niiviisi võimalikult palju oma staatust näidata," tõdes üks Eesti kliimastreikide aktivistidest, 9. klassi õpilane Marta Huimerind. "Inimkonnal on aega kaheksa ja pool aastat, et hoida ära suuremat katastroofi – ja see aeg on väga lühike. Noored tunnevad, et tuleb tegutseda, hoidmaks kliimamuutuste tagajärjed kontrolli all."
Keskkonnaministrid nõuavad metsade ja elurikkuse kaitsele samasugust pühendumist kui ambitsioonikale kliimapoliitikale. Metsamajandusuudised, 20. detsember
Eile oli Brüsselis aasta viimane Euroopa Liidu keskkonnanõukogu, mille olulisim teema oli üleilmse elurikkuse kaitse alates 2020. aastast. Lisaks räägiti ka keskkonna- ja kliimapoliitika tulevikust.
Kuidas kliimamuutus Eesti metsi mõjutab? Eesti Päevaleht, 18. detsember (tasuline)
Veel ei saa rääkida kliimamuutuse laastavast mõjust Eesti metsadele, ent esimesed muutustele viitavad märgid on olemas.
Teadlane: Euroopa kliimapoliitika hakkab Eestis mõjutama ka põllumajandust. ERR, 17. detsember
Euroopa Liidu kliimapoliitilised algatused hakkavad Eesti põlevkivisektori kõrval mõjutama ka siinset põllumajandust, usub Tartu Ülikooli keskkonnateadlane Aveliina Helm.
JUHTKIRI | Õlitehas kui kaduva maailma jäänuk. Eesti Päevaleht, 16. detsember
Kui rääkida konkreetsetest pingutustest kliimamuutust pidurdada, oleme inimkonnana ikka variserid küll. Äsja lõppenud ÜRO kliimakonverentsil ei jõutud üksmeelele ei heitmete õiglases hinnastamises ega vaesemate maade toetamises.
Simson ei pea võimalikku põlevkiviõli eelrafineerimistehase plaani tabuks. ERR, 14. detsember
Euroopa Komisjoni voliniku Kadri Simsoni esimesed töönädalad on olnud täis rahvusvahelisi kohtumisi, samuti on selja taga esimene energeetikanõukogu ja rohelise leppe avalikustamine. Eesti põlevkiviõli eelrafineerimistehase plaan ei ole Simsoni sõnul tabu, kuid tuleb hinnata, kas selle toodangul on tulevikus piisavalt turgu.
|
