Uudised ja arvamuslood meedias
Rene Tammist: rohepöördega rikkaks riigiks. Postimees, 21. detsember
Pariisi kliimaleppel täitus viis aastat. Ehkki leppe raames astutud senised sammud kliimamuutuste vastases võitluses ei vasta veel teadlaste ootustele ja püstitatud eesmärkidele, annavad viimased arengud maailmas põhjust mõõdukaks optimismiks. Eestil on muutuste tuules potentsiaali saada piirkondlikuks rohetiigriks, andes sedasi majanduskasvule tugeva tõuke. Selle potentsiaali realiseerimiseks on vaja aga otsustavaid samme astuda juba praegu, kirjutab Utilitas OÜ arendusjuht Rene Tammist. Kadri Simson: õiglase ülemineku raha peab kasutama uute töökohtade loomiseks. Põhjarannik, 20. detsember
"Mida teha Ida-Virumaa heaks, et põlevkivisektorile tuginev piirkond roheleppe valguses ei hääbuks?" küsis 10. detsembril riigikogus toimunud riiklikult tähtsa küsimuse arutelul Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson. Ivan Sergejev: rohepööre on majanduse metamorfoos. Põhjarannik, 20. detsember
Rahandusministeeriumi õiglase ülemineku protsessi koordinaator Ivan Sergejev leiab, et Ida-Virumaal tasub rohepööret võtta kui võimalust jõuda tagasi Eesti majanduse avangardi. Hardi Murula: õiglasest üleminekust ei tohi saada altminek. Põhjarannik, 20. detsember
Ida-Virumaa omavalitsuste liidu arendusspetsialist Hardi Murula rääkis 10. detsembril riigikogu saalis, kuidas tegutseda nõnda, et koos kasvuhoonegaaside õhku paiskamise vähendamisega ei närbuks Ida-Virumaa heaolu ja majandus. Kati-Liis Kensap: kliimamuutuste ärahoidmiseks tuleb ise samme astuda. Sakala, 18. detsember
Mitu Eesti ettevõtet ja omavalitsust on juba ära tabanud, milliseid võimalusi annab Euroopa roheline kokkulepe. Kliimaeesmärgid on Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi põhifookus ning rohelisemaks saada soovivatel omavalitsustel ja ettevõtetel on võimalik Euroopa fondidest raha taotleda. Riigikogus on lõppenud kollektiivse pöördumise "Õlitehase ehitusloa peatamine" menetlus
Majanduskomisjon otsustas 8. detsembri istungil toimunud arutelu tulemusena lükata kollektiivne pöördumine tagasi, kuna ehitusloa menetlusse ei saa Riigikogu ega Vabariigi Valitsus sekkuda ning istungil välja toodud asjaolud ei kinnitanud, et õlitehase rajamine läheks vastuollu Eesti enda ja rahvusvaheliste keskkonnaalaste või muude kohustustega. Siiski otsustas majanduskomisjon edastada komisjoni arutelu kajastava istungi protokolli Vabariigi Valitsusele, kes võib soovi korral õlitehase rajamise rahastamist uuesti kaaluda. Otsuse kohta saab lähemalt lugeda pöördumise menetlusinfos välja toodud vastuskirjast. Samuti on võimalik majanduskomisjoni arutelu ja majanduskomisjonile saadetud lisamaterjalidega tutvuda komisjoni 08.12.20 istungi protokollis. Eesti sai Euroopa Komisjonilt heakskiidu uuele taastuvenergiatoetuste kavale, millega toetatakse ka põlevkivi asendamist puiduga. Ärileht, 16. detsember
Euroopa Komisjon kiitis Euroopa Liidu riigiabi eeskirjade alusel heaks kava, mille maht on 450 miljonit eurot ja millega toetatakse taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist Eestis. Vivian Loonela: rohepöörde võti ja vahendid. Postimees, 15. detsember
Eurofondides ootab suur hulk lisaraha rohepöörde läbiviimiseks. Seda tuleks targalt kasutada, kirjutab Euroopa Komisjoni roheleppe kõneisik Vivian Loonela. Eestil tuleb Euroopa inimõiguste kohtule oma kliimategevuse kohta aru anda. Eesti Päevaleht, 15. detsember
Kohus võttis menetlusse Portugali noorte oma tervise ohustamise pärast Eesti ja veel 32 riigi kohta esitatud kaebuse. Professor: Eesti peab kliimamuutustega kohanema. ERR, 15. detsember
Juba saabunud kliimamuutuste mõjusid enam ümber pöörata ei saa, mis tähendab, et Eesti peab nendega kohanema, ütles Tartu ülikooli maastikuökoloogia ja loodusgeograafia professor Ülo Mander "Esimeses stuudios". MIS SAAB HOMME? | Kertu Birgit Anton: ärme laseme end konna kombel ära keeta. Eesti Päevaleht, 15. detsember
Üks tõsisemaid probleeme on Eesti ühiskonna jaoks see, et me ei teadvusta kliimamuutuseid tõsise ohuna. Eriti tähelepanuväärne on probleem seetõttu, et erinevalt näiteks haigekassa rahastusmudeli jätkusuutmatusest, mille negatiivseid mõjusid me oskame näha, ei saa me isegi aru, kui suur oht peitub selles, et me ei pea kliimamuutuseid kardetavaks. Enamik Eesti ühiskonda tegutseb endiselt õndsas teadmatuses ja jätkab enda, terve riigi ja inimkonna mõnekümne aasta pärast saabuva tuleviku hävitamist. Annela Anger-Kraavi: Eesti suurimad kliimaväljakutsed. Postimees, 15. detsember
Kliimasoojenemise piiramiseks on teha veel palju, kirjutab Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste poliitika ja majanduse teadusdirektor Annela Anger-Kraavi Keskkonnaorganisatsioonid pole rahul valitsuse välistoetuste poliitikaga. Äripäev, 14. detsember
Valitsuse paika pandud välistoetuse jaotuse ja üldprintsiibid tulid paljudele osapooltele ebameeldiva üllatusena, kuna Jüri Ratase valitsus otsustas Euroopa Komisjoni õiglase ülemineku fondi rahad avada ka Ida-Virumaaga piirnevates maakondades tegutsevatele ettevõtetele. Silvia Lotman ja Mariliis Haljasorg: Pariisi kliimarongi viis aastat. ERR, 14. detsember
Silvia Lotman ja Mariliis Haljasorg Eestimaa Looduse Fondist teevad algselt Müürilehes ilmunud artiklis ülevaate viie aastat tagasi sõlmitud Pariisi kliimaleppe eesmärkidest ning vaatlevad, millised muutused on selle ajaga toimunud nii Eestis kui ka maailma mastaabis. Pariisi lepe viis aastat hiljem: läbi raskuste uuele hingamisele. Postimees, 12. detsember
1,5-kraadise temperatuuritõusuga kliimasoojenemine ei piirdu, kuid tagasilöökidest ja senini lahendamata tehnilistest küsimustest hoolimata hakkab viis aastat tagasi sõlmitud Pariisi kliimalepe pigem uut hingamist sisse saama, kinnitavad Postimehega rääkinud kliimaeksperdid. Arutelu õlitehase üle kiskus majanduskomisjonis teravaks. Postimees, 11. detsember
Riigikogus majanduskomisjoni istungil vaieldi peaaegu kaks ja pool tundi «Õlitehase ehitusloa peatamise» petitsiooni üle. Kohalolnute sõnul nimetas istungil osalenud rahandusminister Martin Helme (EKRE) petitsiooni koostajaid põmmpeadeks ja ähvardas muu jutu sees Euroopa Liidust välja astumisega. Kuhu on Pariisi kliimarong viie aastaga jõudnud? Müürileht, 11. detsember
Silvia Lotman ja Mariliis Haljasorg Eestimaa Looduse Fondist teevad ülevaate 5 aastat tagasi sõlmitud Pariisi kliimaleppe eesmärkidest ning vaatlevad, millised muutused on selle ajaga toimunud nii Eestis kui ka maailma mastaabis. Euroopa kliimapakt annab inimestele rohkem võimalusi ise rohelisemat Euroopat kujundada. Bioneer, 10. detsember
Euroopa Komisjon kuulutas välja Euroopa kliimapakti algatuse, millega kutsutakse inimesi, kogukondi ja organisatsioone ise rohelisemat Euroopat looma. Kliimapakt on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest ning see annab kõigile võimaluse ise midagi kliimakriisi leevendamiseks ära teha. Samuti on see võimalus võtta osa üha kasvavast Euroopa kliimaliikumisest. Keskkonnakolumn: Kuidas ökoärevusega rahu teha. Müürileht, 9. detsember
Vajame üha ebastabiilsemaks muutuvas maailmas inimesi, kes suudaksid säilitada kainet pilku. Siin on mõned näpunäited ja soovitused neile, kellele keskkonnauudiste lugemine põhjustab pidevalt rahutust, kirjutab Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert ja juhatuse liige Madis Vasser. „Mida me teame, on palju leebem kui see, mis tegelikult tulla võib.” Pariisi kliimaleppest täitus viis aastat. Eesti Päevaleht, 8. detsember
Sel nädalal täitub Pariisi kliimaleppe sõlmimisest viis aastat, aga maailm pole kliima soojenemise turvalistes piirides hoidmisele ligilähedalgi. Annela Anger-Kraavi: inimese kohta on Eesti süsinikuheide võrreldav USAga. Kuku Raadio, 7. detsember
Kui vaadata süsinikuheidet riikides inimese kohta, siis esimesel kohal on Qatar, tõi välja Riigikogu väliskomisjoni liige Keit Pentus-Rosimannus. Cambridge'i ülikooli teadlane dr. Annela Anger-Kraavi täiendas, et Eesti on üks suurimaid emiteerijaid maailmas ning umbes samal tasemel Ameerika Ühendriikidega. Kui aga võrrelda USA elustiili, siis me pole sugugi samal tasemel. «See näitab põlevkivitööstuse ja energeetika mõju ning meie hoonete kehva seisukorda,» ütles Anger-Kraavi. Eve East: "Ida-Virumaad on petetud!" Põhjarannik, 5. detsember
Ida-Virumaa omavalitsusi tabas külma dušina sel nädalal sõnum, et valitsus ei kavatsegi Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist kogu 340 miljonit eurot Ida-Virumaale suunata, vaid plaanib seda raha kulutada ka naabermaakondades. Valitsus plaanib suunata Ida-Virumaa ettevõtlusesse ligi 250 miljonit. Postimees, 4. detsember
Riigihalduse minister Anneli Ott tutvustas eile valitsusele Euroopa Liidu õiglase ülemineku toetuse esialgset jaotusettepanekut. 340 miljoni suurusest fondist 248 miljonit plaanitakse kulutada Ida-Eesti ettevõtluse arendamiseks.
Eesti müüb Iirimaale taastuvenergia statistikat. Keskkonnatehnika, 4. detsember
Eestilt ostetav kogus aitab Iirimaal saavutada nende Euroopa Liidu ees võetud kohustusliku taastuvenergia sihttaseme (16%) 2020. aastaks. Eesti tänane taastuvenergia osakaal (üle 30%) ületab meie euroliidu ees võetud sihttaset (25%), mistõttu Eestil avanes võimalus kaubelda taastuvenergia ülejäägiga. Kliimaspetsialist: Innovaatiliste keskkonnaprojektide vahel jagatakse 100 miljonit eurot. Pärnu Postimees, 4. detsember
Paljud Eesti ettevõtted ja omavalitsused on juba tabanud, milliseid väljavaateid annab Euroopa roheline kokkulepe. Kliimaeesmärgid on Euroopa Liidu järgmisel rahastusperioodil tähelepanu keskmes ja rohelisemaks saada soovivatel omavalitsustel ja firmadel on võimalik Euroopa fondidest raha taotleda. Narva-Jõesuu eelistab keskkonnatasusid põlevkivituha ümbertöötlemisele. ERR, 1. detsember
Narva-Jõesuu volikogu jättis algatamata põlevkivituha töötlemise tehase eriplaneeringu, sest tehase tegevus jätaks omavalitsuse ilma keskkonnatasust. AS Ragn-Sells otsib oma ringmajandusettevõttele uut asukohta. Metsalt võetud võlg kliimat ei päästa. Postimees, 27. november
Veel eelmisel aastatuhandel ajal ei olnud tungivat poliitilist tellimust metsade süsinikubilansi uuringuteks ning seetõttu olid puudulikud andmed selle kohta, kuidas muutub puude või metsa vananedes nende võime süsinikku siduda, kirjutab toimetaja Rein Kuresoo. | 