Uudised ja arvamuslood meedias
Madis Vasser: kliimaneutraalne Eesti 2035 - vajalik, võimalik ja väärtuslik, ERR, 15. aprill
15. aprillil toimunud riigikogu arutelul "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?" võttis sõna Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Madis Vasser. Artiklist leiate ERR-i poolt kokku pandud ülevaate esitusest. Ülevaatlik intervjuu on tehtud Madisega ka Kuku raadio Äratajas. Riigikogus tehtud ettekande video leiad SIIT.
Yoko Alender: kliimaneutraalsele majandusmudelile pole alternatiivi, ERR, 15. aprill
Kogu avalikus sektoris tuleks samm-sammult läbi viia roheenergiapööre, olles eeskujuks ja minnes üle taastuvenergia tarbimisele, ütles Yoko Alender riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?" arutelul peetud ettekandes.
Rein Kuresoo: «kliimaneutraalsus» vajab pärast rohepesu valgendamist, Postimees, 13. aprill
Poliitikud ja PR-firmad on kliimaneutraalsuse mõistet tublisti hägustanud, kirjutab toimetaja Rein Kuresoo.
Madis Vasser: kes viimane, see hapukliimane, Postimees, 13. aprill
Meil ei ole luksust venitada oma lubaduste täitmisega aastani 2049, et vana-aastaõhtu saluudi saatel kõige saastavamad tööstusharud pidulikult sulgeda, kirjutab ERL-i huvikaitse ekspert Madis Vasser.
Teadlased tõmbavad Eestit vesinikuenergia rongile, ERR Novaator, 12. aprill
Teadlased ja ettevõtjad on vesinikuenergiaga tegelenud juba aastakümneid. Möödunud aasta juulis Euroopa Liidus vastu võetud vesinikustrateegia on pööranud ka siinsete inimeste pilgud selle tulevikukütuse poole, millel on potentsiaali olla täiesti keskkonnasõbralik.
Rohkem sisu ja vähem müügijuttu, Postimees, 10. aprill
Eesti arvamusruumis on asutud tõlgendama rohepöörde sisu, kuid sisuliselt edasi viivaid argumente esineb vähe, kirjutab Tartu Ülikooli botaanika kaasprofessor Aveliina Helm.
Rohepööre Tallinnas: pealinn on kliimaneutraalsuse eesmärgist tohutult kaugel, Postimees, 9. aprill
Tallinn on astunud sammukese edasi, et käia ajaga kaasas ja olla keskkonnasõbralik linn. Pealinn on välja tulnud kliimakavaga, kus põhiline eesmärk on saada süsinikuneutraalseks aastaks 2050. Suurest eesmärgist ollakse aga väga kaugusel, stardipinnas on kehvavõitu ja plaan väheambitsioonikas.
Kultuuripärand roheleppesse! Postimees, 9. aprill
Kultuuripärandi kaitse organisatsioonid ICOMOS ja Europa Nostra Euroopa koostasid põhjaliku uuringu roheleppe ja selle programmide kohta. Rohepaberis on ettepanekud, kuidas rakendada kultuuripärandit õiglase kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel, vältides sealjuures rohepesu ja rohekolonialismi.
Säästev ja aktiivne metsamajandamine on tuleviku võtmeküsimus, Maaleht, 8. aprill
Arusaam, et metsa rahule jätmine on parim, mida saame teha, eirab reaalsust, kirjutab EMÜ külalisprofessor John A. Stanturf. Kliimamuutuste riskide maandamisel on võtmekomponentideks puude kasvatamine, metsas talletuva puidu ja süsiniku talletuskiiruse suurendamine ning kasutuses oleva metsamaa säilitamine ja pindala suurendamine.
Euroopa Komisjon: bioenergial on oluline roll säästlikus energiamajanduses, Tööstusest.ee, 5. aprill
Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse raport puitbiomassi kasutamisest Euroopa Liidu energiatootmiseks kutsub tunnistama puidupõhise bioenergia olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel ning annab teadusliku põhjenduse erinevate taastuvate energiaallikate kasutamiseks.
Miks Eestit ees ootav soojem ja niiskem kliima ei pane puid kiiremini kasvama? Õhtuleht, 1. aprill
Ökofüsioloogia professor Arne Sellinit huvitab, miks vahel kasvavad puud metsas kiiresti ja hästi, teinekord aga mitte ning kuidas puu reageerib keskkonnatingimuste muutusele, et võimalikult edukalt ellu jääda ja hakkama saada. Eesti Metsa palvel pidas ta oma igapäevatööst ja selle järeldustest väikese loengu.
Kaanepildiks kasutatud foto autor: Erik Peinar.
|
|
|
