Uudised ja arvamuslood meedias
Koroonaviirus näitab, missugune oleks elu kliimakriisis. Eesti Päevaleht, 15. aprill (tasuline)
Teadlased on juba pikka aega kliimakriisi eest hoiatanud. Koroonapandeemia ei tähenda kliimale head, kuid annab hulga õppetunde.
13 riigi keskkonnaministrid kutsusid majanduse rohelisele taastamisele. Eesti mitte. Delfi, 14. aprill
Euroopa Liidu keskkonnaministrid rõhutasid ühispöördumises, et kui riigid hakkavad majandust taas üles ehitama, tuleb lähtuda rohelisest leppest, mitte siduda ühendust aastakümneteks fossiilkütustel põhineva majandusega. Eesti keskkonnaminister pöördumisele alla ei kirjutanud.
Pandeemia on tõmmanud kasvuhoonegaasidele pidurit, kuid see on ajutine: maailm seisab uue reostuslaine lävel. Maaleht, 14. aprill (tasuline)
Koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmed on vähendanud kogu maailmas õhureostust ja kasvuhoonegaase, kuid tööstuse ja transpordi taaskäivitamise järel kerkivad saastenäitajad tõenäoliselt varasemast veelgi kõrgemale tasemele.
Teet Kuusmik: energiajulgeolek vajab uut sihti. Postimees, 14. aprill (tasuline) Koroonaviirus on põhjustanud ülemaailmse epideemia ning see on tõuganud meid globaalsesse majanduskriisi. Selles kontekstis on Euroopa kliimapoliitika kaotanud tõsiselt võetavuse, kirjutab Ida-Virumaa Tööstuspargi juht Teet Kuusmik.
FAKTIKONTROLL | Kas CO2 kaubandusskeemist lahkumine tooks madala elektrihinna nagu väidab Martin Helme? Eesti Päevaleht, 12. aprill
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas Martin Helmel on õigus, väites, et CO2 kaubandusskeemist lahkumine tooks Eestile madala elektrihinna.
Greta Thunberg ja kogu kliimastreikijate kamp: kes nad ometigi on? Delfi, 12. aprill
„Siin on külm seista, aga kliima soojenemine ei ole lahendus!“ „Eitamise asemel vajame tegusid!“ „Kliima muutub, miks mitte meie?“ Selliste sõnumitega inimesi võib näha igal reedel suurlinnade keskustes. Kes nad on?
Osa EL-i riike kutsub mitte loobuma kliimaeesmärkidest. ERR, 11. aprill
Samal ajal, kui Eesti otsib võimalusi, et kasvuhoonegaaside vähendamiseks loodud ETS-süsteemist väljuda, tegid 12 Euroopa Liidu riigi keskkonnaministrid pöördumise, milles kutsuvad üles ka koroonakriisist tingitud majanduslanguse ületamisel kliimaeesmärkidest kinni pidama.
TalTech Virumaa kolledži direktor: kriis toob välja põhiväärtused, Eesti energeetikas on selleks põlevkivi. Eesti Päevaleht, 9. aprill (tasuline)
Maailm on viirusepausil ning ees on ootab ilmselt pikem majanduskriis. Muuhulgas aitab kriis mõista, mis või kes on tegelikult oluline, kirjutab TalTech Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht.
ÜKS KÜSIMUS | Kas Eesti Energia uue õlitehase rajamine ei lähe vastuollu Eesti 2030 ja 2050 kliimaeesmärkidega? Ärileht, 9. aprill
Mitmed riigikogu liikmed ja ka riigifirma Eesti Energia esindajad on põhjendanud hiljutist 125-miljonilist rahasüsti uue õlitehase rajamisse sellega, et kuigi tegu on põlevkiviõli tootmisega, ei suurenda see oma tegevusaja jooksul Eesti keskkonnajalajälge. Ärileht uuris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, kui tõene see väide on.
Mihkel Kangur: pandeemia mõjust rohelisele mõtteviisile. Edasi, 9. aprill
Elame murrangulisel ajal, ilmselt võime tulevikus praegusele ajale tagasi vaadates rääkida sündmustest ja hoiakutest, mis valitsesid enne ja pärast viirust. Selles pole mitte midagi uut, et kogu maailma hõlmava katastroofilise sündmuse järel asub maailm uuele arenguteele. Sõna “katastroofiline” ei tule mõista nii totaalsena, kui oleme seda harjunud tavaelus kasutama. “Katastroofiline” tähendab muutust, mis on sügav, tagasipöördumatu ja väga suurt hulka inimesi puudutav. Ilmselt pole meil võimalik tagasi pöörduda viiruse-eelsesse olukorda, kirjutab Mihkel Kangur.
Agne Kuimet: Eesti ei saa oma ainult oma naba vaadata. ERR, 9. aprill
Eestis loodavad väliskeskkonda tugevalt mõjutavad valdkonnapoliitikad ei ole sisuliselt seotud maailma kestliku arengu eesmärkidega. Eesti vaatab ikkagi iseenda naba - et meil endal oleks mugav ja tulus, kirjutab Agne Kuimet.
Õiglane üleminek vajab ühiskondlikku debatti. Bioneer, 9. aprill
Mõttekojal Praxis on valminud Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Analüüsist selgub, millistel tingimustel saab põlevkiviregioon Euroopa rahastutest toetust süsinikuvaesele majandusele üleminekuks. Peamiseks kitsaskohaks on seejuures ülemineku plaani puudumine. Autorite soovitusel peaks plaani tegemine algama õiglase ülemineku visioonist, mille loomisse peaks panustama kõik osapooled, sh põlevkivitööstuse töötajad ja Ida-Virumaa elanikud.
PÄEVAKOMMENTAAR | Krister Paris: nüüd huuga, tehas... Viiruse taha peituv Helme läks euroliidu lammutamisega uuele katsele. Eesti Päevaleht, 8. aprill
Mõnedele valitsusliikmetele on eriolukorra tormis ilmselgelt võim pähe löönud. Helmete saastejutt on selle parimaks kinnituseks.
Siim Kiisler õlitehasest: kui tahad keskkonnale head, siis tuleb vähem tarbida, mitte vähem toota. Maaleht, 8. aprill (tasuline)
Riik andis märtsi lõpus Eesti Energiale 125 miljonit eurot uue Enefit280 õlitehase ehitamiseks. Endine keskkonnaminister ja ÜRO Keskkonnaassamblee president Siim Kiisler ütleb, et tema ei ole mingi põlevkivispetsialist, aga ometi ei saanud ta vaiki olla, kui seda investeeringut kritiseerima hakati.
Margus Vals: Jaanus Purga eksib ja eksitab. Äripäev, 8. Aprill (tasuline)
Uue põlevkiviõlitehase rajamine on pikaajaline ja strateegiline investeering, millega soovime väärindada Eesti olulisimat maavara, luua uusi töökohti ja säästa senisest rohkem looduskeskkonda, kirjutab Eesti Energia juhatuse liige projektide, tehnoloogia ja uue äri valdkonnas Margus Vals vastuseks Jaanus Purgale.
Heitmekvootide hinnalangus Narva elektrijaamadele kasuks ei tulnud. ERR, 6. aprill
CO2 kvoodi hind on tunduvalt langenud, kuid sellest ei piisa, et taas suurel hulgal põlevkivielektrit toota.
JUHTKIRI | Koroonaeelarve keerab kliimale selja. Eesti Päevaleht, 6. aprill
Möödunud reedel Eestit tabanud tormi haripunktis oli ligi 8000 elektrikatkestust ja mõned majad katuseta. Koroonakriisi kõrval on see väike mure, ent siiski meenutus, et enne pandeemia puhkemist räägiti maailmas palju kliimamuutusest, mille üks tagajärgi on äkiliste ilmanähtuste sagenemine. Viirus ei ole kliimamuutust peatanud, vaid üksnes uudistevoos tagaplaanile lükanud.
Konrad Hanschmidt: avalik pöördumine Vabariigi Valitsuse poole seoses investeeringuga õlitehasesse. Postimees, 6. aprill (tasuline) Lugedes Eesti valitsuse otsust toetada keset kriisi 125 miljoni euroga uue õlitehase ehitamist Ida-Virumaale, meenus maailma juhtiva kaevandusfirma BHP – mu eelmise tööandja – umbes 50 miljardi dollariline investeering kümnendi alguses kildanafta ja -gaasi tootmisesse Ameerika Ühendriikides. Iseäranis meenus mulle sellest investeeringust kahjumiga väljumine ja analüüs selle ümber, kirjutab energiafirma Gridio 2.0 juhatuse liige Konrad Hanschmidt.
Jaanus Purga: uut põlevkiviõlitehast ei tule. Põhjarannik, 4. aprill
Põlevkivitehnoloog ja aastatel 2000-2016 Viru Keemia Grupi juhatuse kuulunud Jaanus Purga toob välja kaheksa põhjust, miks tema arvates jääb Eesti Energia uus õlitehas ehitamata, olgugi, et valitsus suurendas eelmisel nädalal sel eesmärgil ettevõtte aktsiakapitali 125 miljoni euro võrra.
Sander Jahilo: kuidas meil õlitehasega nahk üle kõrvade tõmmati. Eesti Päevaleht, 4. aprill (tasuline)
Valitsuse möödunud nädalal tehtud otsus eraldada Eesti Energiale 125 miljonit eurot uue põlevkiviõlitehase rajamiseks on poliittehnoloogiliselt hästi ajastatud, kirjutab keskkonnaekspert Sander Jahilo.
FAKTIKONTROLL | Kas Martin Helmel on õigus, et põlevkivist õli tegemine on elektritootmisest kordades puhtam? Eesti Päevaleht, 4. aprill
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas Martin Helme väide on tõene, et põlevkivist elektri tootmine on kordades CO2 intensiivsem kui õlitootmine.
Sutter: uue õlitehase rajamine on juba alanud. ERR, 3. aprill
Valituselt eelmisel nädalal heakskiidu saanud Eesti Energia uue õlitehase rajamine on juba käivitunud ning 2024. aastal peaks see tööle hakkama, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.
Katri Raik: õlitehas ei ole Ida-Viru päästepakett. Postimees, 3. aprill (tasuline) Ida-Virumaa vajab mitte õlitehast, vaid sellist päästeplaani, mis ka tegelikult piirkonda piisavalt uusi töökohti toob, kirjutab riigikogu liige Katri Raik (SDE).
Kütuseaktsiisid ja keskkonnakaitse eelarve vähenevad: kuidas see mõjutab Eesti kliimaeesmärkide täitmist? Rohegeenius, 3. aprill
Valitsus teatas, et vähenevad diislikütuse, elektrienergia ja maagaasi aktsiisimäärad. Lisaks plaanitakse vähendada keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kulumeetmeid – siit on välja arvatud rahvusvaheline kliimakoostöö. Sealhulgas väheneb üleujutusriskide maandamiseks ja kliimapoliitika pilootprojektidele kavandatud eelarve. Selle mõju keskkonnakaitsele ja kliimaeesmärkidele on aga teadmata.
Aivar Õepa: kriisi kõige rumalam otsus. Lääne Elu, 3. aprill
Valitsus otsustas Eesti Energiale eraldada 125 miljonit eurot investeerimiseks uude õlitehasesse, mis on ilmselt praeguse majanduskriisi kõige lollim majandusotsus, kirjutab Aivar Õepa.
Eesti rohetehnoloogia leevendab arenguriikides kliimamuutuste mõjusid. Bioneer, 3. aprill
Eesti rohetehnoloogiate abil hakatakse Costa Ricas, Burkina Fasos, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Elevandiluuranniku Vabariigis ja Alžeerias kliimamuutuste mõjusid leevendama. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eraldas ligi 750 tuhat eurot neljale Eesti ettevõttele ja Maaülikoolile, kellel on arenguriikidele pakkuda unikaalseid lahendusi.
Projekte keskkonnast, loodusest ja kliimast toetatakse ligikaudu poole miljardi euroga. Delfi, 2. aprill
Alates 2. aprillist on avatud LIFE programmi 2020. aasta taotlusvoor, et sel aastal jagada keskkonna-, looduskaitse- ja kliimaprojektidele ligikaudu 450 miljonit eurot, teatas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Ökonomist: koroonapandeemia on nagu kliimamuutus valguskiirusel, õpime sellest. Eesti Päevaleht, 1. aprill (tasuline)
Koroonapandeemia kohta võib öelda, et see on nagu kliimamuutus valguskiirusel. Muutus, mis kliima puhul võtab aastakümneid ja sajandeid, toimub nakkushaiguse puhul päevade või nädalatega, kirjutab Gernot Wagner.
Energia- ja tööstussektori CO2 heitkogused langesid mullu 40 protsenti. ERR, 31. märts
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvates Eesti käitistes vähenes süsihappegaasi heide mullu aastavõrdluses 38,7 protsenti ehk ligikaudu 5,4 miljoni tonni võrra. |
