Olulised sündmused ja meediakajastused: veebruar 2023 1. märts 2023

Seminar 17.03: Kuidas arvestada kliimamõjudega? Kogemused, võimalused ja soovitused KOVidele ja vabaühendustele

ERL ja KÕK kutsuvad 17.03 kell 13:30 Eesti Arhitektuurikeskusesse seminarile kliimamõjude hindamisest. Lisaks ettekannetele, tutvustatakse üritusel suunist, mis koondab seniseid praktikaid ja selgitab, mida tuleks kliimamõjuna keskkonnamõju hindamise menetluses käsitleda ja kuidas kliimakaalutlusi otsustamisel arvesse võtta. Ürituse ajakava leiad ERLi kodulehelt. Osalemiseks tuleb end kirja panna hiljemalt 13. märtsiks.

Eesti kliimaseaduse perspektiivikuse analüüs

KÕKil valmis analüüs Eesti kliimaseaduse perspektiivikusest. Analüüsis uuritakse, kas ja millisel kujul oleks Eesti kliimapoliitika reguleerimisel kasu kliimaseadusest. Töös jõutakse järeldusele, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks eraldiseisvat kliimaseadust.

Erakondade rohekompass

Arengukoostöö Ümarlaua tellimusel ja Eesti Rohelise Liikumise eestvedamisel pandi koostöös Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja vabaühenduste kliimavõrgustikuga kokku 10 küsimust, mis saadeti Riigikokku kandideerivatele erakondadele. Küsimused puudutavad olulisemaid päevakajalisi teemasid energia- ja kliimapoliitikas. Tutvuda saab eraldi nii erakondade vastustega kui ka ekspertide hinnangutega. Lisaks saab vaadata küsimuste kaupa, milline erakond erinevatel teemadel kõige keskkonnasõbralikuma vastuse on andnud. Inspireerivat avastamist!

Vaata järele erakondade kliimadebatti

Enamik Eesti erakondi on oma valimisprogrammides välja käinud vajaduse kliimaseaduse järele ning Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus kliimaseadus veel puudub. Debatil uurivad korraldajad erakondadelt, millist kliimaseadust Eestil vaja on.

Kuula saadet: Ilmaparandaja: EKRE, Eesti 200 ja Rohelised, 25. veebruar
Tuline debatt erakondade vaatetest kliimapoliitikale ja kliimaseadusele.

Kaseistandikud kasvavad kiiresti, seovad süsinikku ja pakuvad elupaiku, Maaleht, 23. veebruar
Millised mõjud on puude istutamisel elurikkusele ja süsinikuvarudele? Teadusuuringuid kiirekasvulistes metsaistandikes teostab Eesti Maaülikool.

Puust ja punaseks: green grabbing, Müürileht, 22. veebruar
Müürileht avaldas artikli, kus ERLi huvikaitseeksperdid arutlevad, mida toob endaga kaasa “rohepoliitika", mis toetab naiivset püüdu 20. sajandi kasvumudelis edasi elada.

Millised erakonnad toetavad lühemat töönädalat, ummikumaksu, kodanikupalka või tuumajaama? Eesti Päevaleht, 18. veebruar
„Rohepöörane“ taskuhäälingu erisaates analüüsisid saatejuhid kõikide erakondade valimisprogramme läbi roheliste prillide.

Erakonnad: roheleppe detailid tuleb täpsemalt paika panna, ERR, 16. veebruar
Vikerraadio valimisdebatis nõustusid erakonnad, et kliimateemat tuleb mitme nurga alt arutada, kuid ei soostunud avaldama, mis muutusi ja piiranguid nad täpselt soovivad.

Vii oma rohelahendus arenguriikidesse. Nii annad panuse rahvusvahelisse kliimakoostöösse! Ärileht, 7. veebruar
KIK kutsub rohetehnoloogiaga tegelevaid asutusi esitama taotlusi, et aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele arenguabi saajaks määratud arenguriikides.

Metsakonverents: Vanad metsad aitavad Eestil kliimamuutusega rinda pista, Rohegeenius, 3. veebruar
Vaata järgi Eestimaa Looduse Fondi korraldatud metsakonverentsi.

Eesti vajab süsinikueelarvet, et ohjata keskkonnakriiside tagajärgi, Eesti Päevaleht, 31. jaanuar
Süsinikueelarve on justkui pangakonto, milles raha tähistab CO2 heide. Kui raha enam kontol ei ole, ei saa midagi ka osta.