Lähenevad sündmused ning olulised algatused
4.10 koolitus noortele: kliimakaebused ja õiguse roll kliimamuutusega tegelemises
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) kutsub noori alates 7. klassist osalema kliimaõiguse koolitustesarja teisel koolitusel “Kliimakaebused ja õiguse roll kliimamuutuse vastases võitluses”. Koolitusel vaadatakse ka ühiselt möödunud nädalal ELFi eripreemia saanud 2022. aastal valminud filmi advokaadist, kes võitis kohtus naftahiidu Shelli. Koolitus toimub 04. oktoobril kell 17.00-19.00 MTÜ Mondo ruumides ja Zoomis. Koolitus on mõeldud tudengitele ning õpilastele alates 7.klassist. Koolitab Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) jurist Triin Jäädmaa. Registreerumine kuni 03.10.k.a. Täpsem info KÕKi kodulehel.
Keskkonnaõiguse Keskus kutsub kohalikke ühendusi ja kohaliku elu eestvedajaid koolitusele kliimamõjude hindamisest. Koolitus keskendub sellele, kuidas kohalikul tasandil seista selle eest, et keskkonnamõju (strateegilised) hindamised (KMH/KSH) arvestaksid kliimamuutusega. Koolitus toimub virtuaalselt 5. oktoobril kell 15.00-16.30 ja on mõeldud valla, linna või maakonna tasandil tegutsevatele kodukoha hea elukeskkonna eest seisvatele ühendustele (sh nt küla- ja asumiseltsid, kohalikud aktiivsed inimesed, kogukondade eestvedajad) ja aktiivsetele inimestele, eestvedajatele. Koolitavad Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) jurist Triin Jäädmaa ning OÜ Steiger keskkonnamõju hindaja Kaie Kriiska. Koolitusele on vajalik registreeruda siin. Koolitus on tasuta. Rohkem infot KÕKi veebilehelt.
Ürask metsas? Arutlevad ELF-i metsaekspert Liis Kuresoo ja püsimetsamajandaja Jüri Liiva
Säästva arengu nädala programmi kuulub ka arutelu metsas: "Ürask metsas?". Arutlusele tulevad võimalused kuidas kaitsta metsa üraskikahjustuste eest. Paljude jaoks on ainuke võimalus lageraie, samas kui tahaks ikka metsa säilitada, mitte pelgalt puitu varuda, siis on vaja tegutseda teisiti. Aga kuidas? Arutlevad Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo, püsimetsamajandaja Heimtali metsadest Jüri Liiva ning Päästame Eesti Metsad MTÜ metsade eestkostja Farištamo Eller. Saade läheb üles Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eestimaa Looduse Fondi Facebooki lehele 7. oktoobril kell 16 ning jääb järelvaadatavaks. Rohkem infot siin.
13.-14 oktoober toimub rahvusvaheline sügiskool “Autumn School on Deliberative Democracy”
Rohetiiger ja Federation for Innovation in Democracy korraldavad oktoobris ingliskeelset sügiskooli, kus tutvustatakse erinevaid (kliima)rahvakogusid demokraatiaedendajad Šotimaalt, Iirimaalt, Ungarist, Bosnia ja Hertsegoviinast ning Eestist. Sügiskoolis osalejatel on hea võimalus saada oma projektile (olgu see unistus või juba planeeritav rahvakogu) esinevatelt koosloome-ekspertidelt väärt tagasisidet ja edasiarendust.
Sügiskool on mõeldud avalikele teenistujatele, poliitikutele ja kliimapoliitikat kujundavatele organisatsioonidele Baltikumist, Soomest, Poolast ja mujalt. Osalemine maksab 185 eurot (programm ja toitlustus), kuid kliimavõrgustiku liikmetele pakutakse kolme tasuta kohta. Stipendiumi saamise eelduseks on soov panustada Eesti kliimakogude korraldamisse. Osalemiseks on vaja täita registreerimisvorm, kus tuleb kirjeldada enda motivatsiooni sügiskoolis osaleda. Osalejatelt oodatakse, et nad tuleksid sügiskooli potentsiaalse rahva- või kliimakogu ideega. Tasuta koha saamiseks tuleks märkida registreerimisvormis, et soovid saada Rohetiigri stipendiumit.
Keskkonnahariduse konverents 2022
Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium kutsuvad õpetajaid, loodus- ja keskkonnahariduskeskuste spetsialiste, loodusretkede juhendajaid, omavalitsuste keskkonna- ja planeeringuspetsialiste ja kõiki teisi huvilisi osalema 24.-25. oktoobril 2022 Võru Kultuurimajas Kannel toimuval keskkonnahariduse konverentsil “Elurikkus on lähedal”. Konverentsil osalemine on kõigile tasuta, osalemissoovist palutakse teada anda hiljemalt 14. oktoobriks registreerimisvormi vahendusel.Uudised ja arvamuslood meedias
Teadlased: täielik taastuvenergiale üleminek on ühiskonnale kõige odavam, EPL 27. september
ELF-i taastuvenergeetika ekspert Ingrid Nielsen rõhutas, et taastuvenergiast rääkides tuleb olla aus ka selle negatiivseid aspekte käsitledes. Taastuvenergiatehnoloogia suurendab mineraalide kaevandamist ning tekitab tootmiskohas ebaõiglast kahju kohalikule loodusele ja inimestele. Eestis on taastuvenergiapööre tema hinnangu järgi keeruline, sest see tuleb nii-öelda igaühe õuele, aga meie kohalikud kogukonnad ei saa energiaüleminekust otsest kasu, sest raha läheb ikka suurte firmade taskusse.
Tarmo Treimann: Eesti tee kliimaneutraalsuseni nõuab julgemaid otsuseid, ERR, 23. september
Riigikogu valimiste eel tasub hoolikalt jälgida, milliseid konkreetseid samme plaanivad erakonnad ette võtta Eesti kliimaneutraalsuseni viimiseks, kirjutab Keskkonnaõiguse Keskuse tegevjuht Tarmo Treimann.
Siim Kuresoo: energeetika-tulekahju kustutamine riigimetsa raiega on sõelaga vee kandmine
Riigimetsa raiemahu vähendamine on jätkuvalt vajalik, et kaitsta metsaelustikku ning anda asjakohane panus kliimamuutuste leevendamisse.
KUULA | Rikkad riigid peaksid energiatarbimist vähendama kuni 90%, Eesti Päevaleht, 17. september
Kuidas kõlab mõte, et majanduskasvule üles ehitatud ühiskonnas vähendatakse energiatarbimist? Hullumeelsena, leidsid taskuhäälingu „Rohepöörane“ saatejuhid viimases episoodis. Euroopa Parlament on seisukohal, et 2030. aastaks peab Euroopas energia lõpptarbimine vähenema vähemalt 40%, võrreldes 2007. aastaga.
Kaupo Vipp: taastuvenergeetika on investoreile nagu uus nafta ja rohepöörde asemel saame rahapöörde, Postimees, 13. september
Fossiilsele energiale rajatud külluseajastu lõppedes tuleb paratamatult loobuda ka tsentraliseeritud ja unifitseeritud energiavarustusest. Muutuvate oludega kohanemiseks peavad selle asendama hajutatud, lokaalsed, reeglina kohalike kogukondade ja väikeettevõtjate käitatavad energiatootmised, mis lähtuvad oma sisendite ja tootmisviiside valikus kohaliku elukeskkonna võimalustest ja vajadustest.
Soode taastamine hakkab tulemusi andma, Õhtuleht, 13. september
Riiklikul tasemel on Eestis soid taastatud alates 2012 aastast, kui võeti vastu Looduskaitse arengukava, mis seadis eesmärgiks taastada 10 000 ha erinevaid sooelupaiku. Samal aastal alustati ka vanade turbamaardla aegsete kuivenduskraavide sulgemisega Viru rabas. Kliima kontekstis on sood meile olulised ennekõike võime tõttu süsinikku siduda.
Margit Mutso: tõenäoliselt tuleb tulevikus vahel ka pikemat aega hakkama saada elektri, sooja vee ja internetita, Eesti Päevaleht, 10. september
„Peame riigi tasandil hakkama süsteemselt tegelema sellega, kuidas elanikkonda hajutada. Tallinna puhul hõlmaks kliimakatastroof pea poolt elanikkonda,“ ütleb arhitekt.
Fridays For Future Eesti: „Meie metsade tulevik sõltub eurosaadikute otsusest!“ Bioneer, 6. september
Keskkonnaühendus Fridays For Future Eesti palus meie eurosaadikutel 13. septembril hääletada nii, et lõppeksid taastuvenergia direktiivist tingitud metsa biomassi põletamise toetused.
Rohepööre tõstab elektri hinda, kuid Eesti Energia ei luba oma süsinikuneutraalsuse plaani isegi kaugelt vaadata. On see üldse olemas? Õhtuleht, 2. september
Eesti Energial on väidetavalt olemas süsinikuneutraalsuse saavutamise plaan, kuid detailset plaani avalikkusega jagada ei soovita, kuna väidetavalt on tegu ärisaladusega. Kuidas saab 100% riigile kuuluva ettevõtte ärisaladus olla suurem väärtus kui avalik huvi tegevuste suhtes, mis otseselt mõjutavad Eesti kliimakohustusi, atmosfääri saastamist ja elektri hinda? Artiklisse andsid sisendit ERLi juhatuse liige Madis Vasser ja KÕKi jurist Kärt Vaarmari. Täispikk artikkel on kättesaadav siit.
Ülo Mander: kas meil jätkub enam rohepöördeks aega? ERR, 1. september
Üle maailma on teadlased üsna üksmeelsed, et inimtegevusest põhjustatud kliimasoojenemine on tsivilisatsiooni säilimise peamine ohustaja. Lahendused, mida pakub rohepöördepoliitika, on aga vastuolulised, kirjutab Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander.