Olulised sündmused ja meediakajastused: märts 2022 31. märts 2022

Möödunud ja lähenevad sündmused ning olulised algatused

Tartu kliimakogu

2022. aasta aprillis-mais toimub Tartu esimene kliimakogu, kus koos linnaelanikega otsitakse võimalusi, kuidas muuta linnaruum ohutumaks ja atraktiivsemaks. Kliimakogus osaleb 55 juhuvalimi teel valitud tartlast - kutse kliimakogusse saadetakse ligikaudu 15 000 tartlasele.

Kliimakogu teeb linnavalitsusele ettepanekuid kuidas suurendada Tartu tänavate turvalisust ja tervislikkust, vähendada liiklusest tulenevat müra- ja õhureostust linnaruumis ning kujundada kliimasõbralikumat tulevikku. Kliimakogu korraldab Tartu Linnavalitsus koos Rohetiigri ja Milttoniga.

EKO avalik pöördumine: keskkonnakriis on jätkuv, mitmed lahendused käega katsuda

14. märtsil saatis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) peaministrile ja mitmele valdkondlikule ministrile avaliku pöördumise, milles tõi välja võimalused, mis aitaksid samaaegselt leevendada nii Ukraina sõja toimel kerkinud kriisi kui ka keskkonnakriisi. Keskkonda säästvad lahendused on pikaajalised ning samavõrra looduse kui inimese huvides – kui tagame endile keskkonna, kust saame jätkuvalt eluks vajalikku, saame paremini hakkama ka raskel ajal.
 
Soovitused puudutasid taastavale põllumajandusele üleminekut ning kohalike väiketootjate toetamist, tarneahelate lühendamist, püsimetsandust, taastuvenergeetikat, hajusat energiatootmist ning nutikat tarbimist ja energiasäästu.

 Uudised ja arvamuslood meedias

Kolm Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse eksperti kirjutavad, kuidas saaks Eesti eurofondide abil praeguse eelarveperioodi rahaga rohepöördest maksimumi võtta.

Eesti senised pingutused nende sektorite kasvuhoonegaaside heitmeid vähendada on olnud napid, selgus Euroopa kliimavõrgustiku CAN avaldatud raportist.

Arutelus fossiilse gaasi tuleviku üle keset energiajulgeolekukriisi jäävad tihti kontekstist välja olulised osad, mis puudutavad fossiilse gaasi märkimisväärset rolli nii kliima- kui ka energiahinnakriisis, kirjutab Eesti Roheline Liikumine.

 

Keskkonnateadlane Erik Puura märgib Postimehes, et “vajalik on kiiresti lahendada trilemma: et meie energiatootmine ja -kasutus oleks võimalikult keskkonnasõbralik, varustuskindlus oleks igal ajahetkel tagatud ning hind oleks mõistlik. Mina ei näe siin muud võimalust, kui väga selge riikliku plaani olemasolu ja selle võimalikult kiire realiseerimine”.

 

Ilmaparandaja saatekülaliseks Eesti Rohelise Liikumise tegevjuht ja CLIKIS-Network - "Kliimasõbralikud kooliköögid" projektijuht Marilin Eessalu. Saates räägiti keskkonnamõju vähendamisest koolide ja lasteaedade köökides ning ka sellest kui olulise mõjuga on näiteks nädala menüü koostamine.

On raske ennustada, millal täpselt kriiside kuhjumine maailmas haripunkti saavutab või millal saabub täielik ühiskondlik kollaps, kuid tuginedes teadusuuringutele võib üsna kindlalt öelda, et kui inimkond oma käitumist ei muuda, siis juhtub see minu põlvkonna eluajal, kirjutab Fridays for Future Eesti liige Kristin Siil.

 

Fermi seekordne aastakonverents 8. veebruaril oli täiesti erakordne selle poolest, et reaalsusega on kaotatud peaaegu igasugune kontakt. Või kui see eksisteeribki, on kõik vastupidine: faktid on müüdid; müüdid on faktid; saastav on puhas ning jätkusuutmatu on jätkusuutlik, kirjutab ERLi juhatuse liige Madis Vasser, kellel õnnestus konverentsil kohapeal käia ning toimunust ülevaade teha.

Euroopas puhkenud sõja taustal ei saa jätta tagaplaanile kohalikke suuri keskkonnateemasid - eriti kuna ka seda nimetab ÜRO sõjaks, mida oleme kaotamas. Ärevast olukorrast hoolimata ei saa me endale lubada kvaliteedi langust keskkonnaotsustes, lastes neid teha kaasamata või lühinägelikult, kirjutab ERLi juhatuse liige Madis Vasser.

Ainus võimalus energiasõltumatuse saavutamiseks on kiirendada üleminekut taastuvenergiale. Iga toodetud kilovatt-tund tuule, päikese ja vee energiat vähendab sõltuvust meiega diametraalselt erinevate väärtustega riigist, kirjutab Züleyxa Izmailova.

Demokraatlikud riigid seisavad sõnades tihtipeale paljude väärtuste eest. Paraku näib reaalne kaal olevat vaid ühel väärtusel. Selleks on majandus ehk raha. Inimõigusi, looduskaitselisi jm väärtusi vaetakse mammona vihtidega, kirjutab Ornitoloogiaühingu juhataja.

Aruande koostamisel osales 270 teadlast, aluseks on enam kui 34 000 teadusartiklit ja -raportit. Esimest korda ajaloos toob IPCC välja kliimamuutuste poolt põhjustatud liikide masshukkumiste juhtumeid, vahendas Keskkonnaagentuur.