Selleks,
et toimuvat paremini mõista, tasub veelkord üle korrata põhiline.
COP on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga (UNFCCC) liitunud
osapoolte iga-aastane kohtumine. Esimene COP toimus 1995. aastal ja
sellest sai alguse ka Kyoto Protokoll, mis võeti vastu 1997. aastal.
Järgnevatel aastatel tegutsesidki riigid lähtudes Kyoto
protokollist, kuid nüüdseks on selle leppe aeg otsa saanud ja uue
tulijana on maailma päästmas Pariisi kliimakokkulepe, mis sõlmiti
2015. aastal.
COP24 kohtumisel on kolm suuremat teemat:
1) Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalikes reeglites kokkuleppimine. Nn Pariisi reeglite raamat annab juhiseid, kuidas riigid peaksid oma leppe suunas edenemist jälgima, sellest aru andma jne. See kindlustab, et riigid täidaksid kokkulepet ühtemoodi ning hoiab riike õigel kursil.
2) Ambitsioonide suurendamine 2020. aastaks. Pariisis lepiti kokku, et riigid vaatavad iga viie aasta tagant oma tegevuskavad üle ning teevad täiendusi. Niisiis 2020. aastal peavad riigid esitama uued riiklikult kindlaksmääratud panused (nn NDCd). Poolas toimuval kohtumisel on oluline, et riigid kinnitaksid üle seda lubadust ning samuti oma ambitsioonikuse suurendamist. Tegevuskavades on oluline arvestada uusi teadmisi, nt hiljutist IPCC raportit, mis ütleb, et juba üle 1,5 kraadise soojenemise puhul on meile väga ohtlikud tagajärjed. Tasub tähele panna, et praegu oleme juba ca 1 kraadise soojenemise juures ja praegused riikide lubadused viivad meid 3,2 kraadise soojenemiseni. Eestil on ühine NDC koos teiste Euroopa Liidu riikidega. Hetkel on kokku lepitud eesmärk vähendada ELi heitkoguseid 40% 2030. aastaks, kuid hiljuti on Euroopa Parlament tulnud välja positsiooniga tõsta seda ambitsiooni 55%-ni.
3) Kliimarahastuse olemasolu kindlustamine. Selleks, et Pariisi leppe eesmärke täita, on vaja investeeringuid kliimamuutuste vastu võitlemiseks, seda eriti arenguriikides, kes on kliimamuutuste suhtes eriti tundlikud. Poolas oodatakse, et arenenud riigid, kellel lasub suurim vastutus kliimamuutuste põhjustajana, kinnitavad üle oma toetust arenguriikidele. Roheline Kliimafond, Kohanemise Fond jt ootavad aktiivsemat panustamist. Riigid on ka võtnud eesmärgiks igal aastal toetada arengumaid 100 miljardi dollariga ning kohtumisel vaadatakse, kuidas selle kava täitmisega läheb. Eesti panustab selle raames arengumaade abistamiseks igal aastal 1 miljon eurot.