Euroopa vabaühenduste kliimavõrgustik (CAN Europe) kutsus aprillikuu jooksul konkursi EU Cash Awards raames huvilisi hindama ELi liikmesriikide järgmise 7 aasta rahastamisplaanide kliima- ja keskkonnasõbralikkust. 50 näite seast valiti välja nii kõige eeskujulikumad kui ka kehvemad. Eestit toodi esile nii tervitatavate kui ka taunimisväärsete plaanide eest.
Konkursi käigus tõsteti eeskujulike näidetena esile lahendusi, mis annavad hoogu kestlikule renoveerimisele, toetavad energiakogukondade teket ning tagavad, et sammud kliimaneutraalsema majanduse poole on õiglased ja säästlikud. Teiste seas tunnustati Eesti Ida-Viru ambitsioonikat õiglase ülemineku kava, milles on nähtud ette konkreetseid samme piirkonna sõltuvuse vähendamiseks põlevkivist. Samuti toodi eeskujuliku näitena välja Belgia Valloonia piirkonda ja Poolat sotsiaalpindade ja avalike hoonete renoveerimise ning nende energiatõhususe suurendamise plaanide eest. Bulgaariat, Tšehhit ja Ungarit tõsteti esile seoses plaaniga toetada detsentraliseeritud ja kogukonnapõhiseid taastuvenergialahendusi.
CAN Europe´i eestvedaja Wendel Trio hinnangul on julgustav näha mitmete liikmesriikide investeerimisplaane, mis aitavad kliimamuutust leevendada ning üle Euroopa tugevamaid kogukondi luua. “Murelikuks teeb, et inspireerivaid näiteid leiab rahastusplaanidest kahetsusväärselt vähe. Palju rohkem toodi välja näiteid, kus riigid ei kasuta ära taastepaketiga loodud võimalust lõpetada fossiilsete kütuste kasutamine ja looduse kahjustamine. Kui roheline saab olema Euroopa tulevik, sõltub liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni läbirääkimistest, mis toetuse kasutamise plaanide kinnitamisele eelnevad. Loodame, et Komisjon jääb roheleppe põhimõtetele kindlaks,” ütles Trio.
Halbade näidetena tõsteti konkursil esile tegevusi, mis jätavad kasutamata kliimaeesmärkide rahastamise potentsiaali või mille üle otsustamine on olnud avalikkusele arusaamatu. Nende seas on ka kaks näidet Eestist. Näiteks ei ole Eesti valitsus suutnud planeerida taasterahastut piisavalt läbipaistvalt ja kaasavalt. Samuti on Eesti puhul välja toodud, et õiglase ülemineku ja taastamise plaanid ei pruugi olla kõigi osapoolte suhtes õiglased. Teiste halbade näidete seas on veel Saksamaa, Bulgaaria ja Prantsusmaa, kus ei ole leitud võimalust suurendada hoonete ja kodude energiatõhusust. Samuti on välja toodud Poola ja Prantsusmaa, kes plaanivad rajada juurde maanteid, selmet investeerida säästlikesse liiklemisviisidesse. Eriti inetuteks näideteks on Saksamaa ja Belgia Flandria piirkondade projektid, millega toetatakse fossiilkütuste kasutamist transpordis. Ühtlasi Bulgaaria, kus on plaan rajada kaks kiirteed üle kaitsealade. Rõõmustavalt on valitsused mitmeid konkursil nomineeritud kliimavaenulikke plaane juba ka tagasi võtnud.
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo selgitas Eesti äramärkimist negatiivsete eeskujude seas, et paraku algasid avalikud arutelud Eesti vajadustest kliimaeesmärkide poole liikumisel alles sel kevadel, mistõttu ei ole kõigil huvipooltel olnud võimalust sisuka dialoogiga liituda. “Teisalt on praegu tehtavad otsused eelseisva perioodi eelarve planeerimisel iseäranis kaalukad, sest määravad veel pika aja vältel meie keskkonna käekäiku. Eesti ei tohi nüüd maha magada võimalust teha majanduse uuendamise ja tehnoloogiate arendamise kõrval suure mõjuga investeeringuid elurikkuse taastamisse ja hoidmisse, muidu jääb rohepööre poolikuks,“ rääkis Kuresoo.
CAN Europe Cash Awards konkursile esitati nii kliimasõbralikke kui ka -vaenulikke rahastamise plaane, mille said oma hääle anda kõik huvilised. Auhindu jagati kokku 12 kategoorias. Liikmesriigid on viimistlemas oma plaane EL 2021–2027 eelarve ja taasterahastu (Next Generation EU) kasutamiseks. Kokku eraldatakse riikidele ELi taasterahastu paketist ning eelarvest 1,8 triljonit eurot.
Eestimaa Looduse Fond on CAN Europe´i vabaühenduste võrgustiku liige. Võrgustikku kuulub 170 organisatsiooni 38 riigist.