Baltimaade ühenduste üleskutse ELi kliimaambitsiooni suurendamiseks
12.10.2020
Lugupeetud peaminister Jüri Ratas!
Pöördume Teie poole enne Euroopa Ülemkogu peatset kohtumist, kus tuleb arutluse alla Euroopa Liidule 2030. aastaks kõrgema kliimaeesmärgi seadmine.
Meil
on kliima hädaolukord, kuid sellest hoolimata ei ole meie praegused kohustused
ja teod kliimamuutuse kõige tõsisemate tagajärgede ärahoidmiseks piisavad. Kui
me ei tegutse otsekohe ja otsustavalt, tõuseb
õhutemperatuur sajandi lõpuks 3,2°C. Metsapõlengud ning sagenenud põuad ja
üleujutused mõjutavad juba praegu rängalt nii ettevõtteid, kodanikke kui ka kogukondi,
iseäranis kõige haavatavamaid nende seas. Ebapiisavad
ja liiga hilised kliimameetmed ning nende puudumine põhjustavad Euroopa Liidus
eeldatavalt majandusliku heaolu kadu 175 miljardit eurot aastas ning
hirmutavaid tagajärgi tulevastele põlvkondadele. Baltimaades
põhjustab kliimamuutus äärmuslike ilmaolude sagenemist ning sellega kaasneb
oht taristukahjustusteks, kahjulikeks tervisemõjudeks, vegetatsiooniperioodi
nihkumiseks ja veerežiimi muutusteks.
Tänavune
aasta on kliimameetmete seisukohast otsustava tähtsusega, kuna Pariisi
kokkuleppe järgi peavad sel aastal kõik riigid üle vaatama oma kohustused
kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks 2030. aastaks. Euroopa Komisjoni
hiljutise ettepaneku valguses suurendada eesmärki heidete vähendamiseks praeguselt
40%-lt vähemalt 55%-le võrreldes 1990. aastaga on Euroopa Liit võtnud sihiks
võtta uus eesmärk vastu enne käesoleva aasta lõppu. Komisjoni ettepanek on samm
õiges suunas, kuid ulatuslikemate keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike
kahjude vältimiseks on tarvis enamat.
Meil
on hea meel, et Euroopa Parlament võttis äsja vastu seisukoha, et eesmärgiks on
vaja seada 60%. Et hoida ülemaailmset temperatuuri tõusu 1,5°C piires, peavad
kõik riigid ÜRO Keskkonnaprogrammi heitmete puudujäägi raporti (Emissions Gap Report) järgi aga
vahemikus 2020–2030 igal aastal heitmeid vähendama 7,6%. Seda arvestades peaks
Euroopa Liit võrreldes 1990. aasta tasemega vähendama kasvuhoonegaaside
heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 65%.
Selline
eesmärk ei ole kliimamuutuse kõige rängemate tagajärgede ärahoidmiseks
praegusele ja tulevastele põlvkondadele mitte üksnes vajalik, vaid mitmete uuringute
andmeil ka teostatav. Värsketest uuringutest selgub, et kasvuhoonegaaside
heitkoguste 65-protsendiline vähendamine 2030. aastaks aitab Euroopa Liidul ära
hoitud keskkonna- ja kliimakahjude arvelt säästa enam kui 10 triljonit eurot (Pariisi
kokkuleppega ühilduv (PAC) energiastsenaarium ja European
Green Deal: Using Ambitious Climate Targets and Renewable Energy to Climbe out
of the Energy Crisis). Kõrgem, piisavalt ulatuslik ja teaduspõhine
kliimaeesmärk on hädavajalik, et juhtida tulevase Euroopa Liidu mitmeaastase
finantsraamistiku ja Euroopa Liidu majanduse taastamise fondi investeeringuid
õiglase ja jätkusuutliku ülemineku saavutamiseks. Lisaks rohketele kaasnevatele
ühiskondlikele hüvedele rahvatervise paranemise vallas aitab tõeliselt roheline
majanduse taastamine Euroopal vältida tõsiseid ohte elurikkusele ja keskkonnale
ning võimaldab Euroopa Liidul saada kliimaneutraalse tehnoloogia vallas maailma
juhtivaks jõuks ning luua ohutumaid ja kestlikumaid töökohti. Selleks on vaja
põhjalikku strateegilist planeerimist, mis võtab arvesse ka ülemineku
mastaapsemaid probleeme. Negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimiseks on
oluline, esiteks, disainida energiataristu, mis kahandaks taastuvenergia ja
energiasalvestuse tehnoloogiate materjalikulu ning soodustaks antud materjalide
taas- ja uuskasutust, ning teiseks, anda lisastiimuleid jätkusuutmatust
kaevandamisest hoidumiseks. Uuringud
on näidanud, et puhtale energiale üleminekuks vajalikesse tehnoloogiatesse
investeerimine loob iga kulutatud miljoni dollari kohta peaaegu kolm korda
rohkem töökohti kui fossiilkütused.
Läänemere
regioonil on potentsiaali olla positiivsete muutuste eestvedaja ning Euroopa
Liidu aktiivsemast kliimategevusest kasu saaja. Piirkonna heitmed on pärast 1993. aastat kahanenud üksnes
marginaalselt, mistõttu rõhutas mullu oktoobris vastu võetud Balti
kliimadeklaratsioon vajadust tugevama ühistegevuse järele, et
heitmeid jõulisemalt vähendada.
Ulatuslik
kliimapoliitika ja sellealane tegevus võib toimida piirkonna tihedama koostöö
ja infovahetuse katalüsaatorina. Tihenenud koostööd
ilmestab näiteks Balti
riikide elektrivõrgu sünkroniseerimine Euroopa võrguga 2025. aastaks, mille
üks tulem on Euroopa ühisturul taastuvelektri osakaalu kasvatamine (vt ka Balti
riikide sünkroniseerimisprogrammi teise faasi olulisimad projektid).
Eelnevale tuginedes kutsuvad allakirjutanud Teid
üles aruteludes Euroopa Ülemkogus toetama Euroopa Liidu kliimaeesmärgi tõstmist
vähemalt 65 protsendini ning tagama selle, et avaliku sektori investeeringud
oleksid suunatud õiglase ülemineku kiirendamisele.
Usume,
et võtate need küsimused tulevasel kohtumisel arutlusele ning loodame sellele,
et seisate Läänemere piirkonna elanike heaolu ja meie planeedi kaitsmise eest.
Eesti
Balti KeskkonnafoorumBioteaduste Üliõpilaste Selts
Eesti Taastuvenergia Koda
Keskkonnaõiguse Keskus
Eestimaa Looduse Fond
Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon
Arengukoostöö Ümarlaud
Pärandkoosluste Kaitse Ühing
Eesti Üliõpilaskondade Liit
Fridays For Future Estonia
Friends of the Earth Estonia
Keskkonnasõbraliku elustiili portaal Bioneer
MTÜ Cleantech ForEst
MTÜ Mondo
MTÜ Niilusoo
MTÜ Tänu Loodusele
Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Koosloodus SA
Leedu
Alliance of Lithuanian Consumer Organizations, Lietuvos vartotojų organizacijų aliansas
Association of Klaipeda Greens, Asociacija Klaipėdos žalieji
Centre for Sustainable Development, Darnaus vystymosi centras
Environmental NGO coalition, Aplinkosaugos koalicija
Free Society Institute, Laisvos Visuomenės Institutas
Fridays for Future Lithuania
Green Policy Institute, Žaliosios politikos institutas
Lithuanian Confederation of Renewable Resources, Lietuvos atsinaujinančių išteklių energetikos konfederacija
Lithuanian Fund for Nature, Lietuvos Gamtos Fondas
Lithuanian Ornithological Society, Lietuvos ornitologų draugija
Lithuanian Responsible Business Association, Lietuvos Atsakingo Verslo Asociacija
Nature Heritage Fund, Gamtos Paveldo Fondas
NGO Circular economy, VšĮ Žiedinė ekonomika
RUPI, We do care
Student Scientific Society of Natural Sciences, Studentų gamtininkų mokslinė draugija
Läti
City for People, Pilsēta cilvēkiem
Environmental Protection Club, Vides aizsardzības klubs
Fiqsy, ride sharing company
Foundation for Environmental Education, Vides izglītības fonds
Fridays for Future Latvia
Friends of the Earth Latvia, Latvijas Zemes draugi
Green Liberty, Zaļā brīvība
Latvian Architects Declare
Latvian Association for Environmental Management, Latvijas Vides pārvaldības asociācija
Latvian Association of District Heating Companies, Latvijas siltumuzņēmumu asociācija
Latvian Fund for Nature, Latvijas Dabas fonds
Latvian Institute of Aquatic Ecology, Latvijas Hidroekoloģijas Institūts
Latvian Renewable Energy Federation, Latvijas atjaunojamās enerģijas federācija
Latvian Wind Energy Association, Latvijas Vēja enerģijas asociācija
Parents for Future Latvia, Vecāki Nākotnei
Pasaules Dabas Fonds
Ride, e-mobility services
Riga Technical University / EIT Climate-KIC HUB Latvia
Uzlādēts.lv, E-mobility Company
Zero Emission Mobility Support Society, Bezizmešu mobilitātes atbalsta biedrība
Zero Waste Latvia
Vaata lisaks:
Üleskutse pdf-ina (eesti k)
Ingliskeelne üleskutse