Olulised sündmused ja meediakajastused: juuni

Möödunud ja lähenevad sündmused ning olulised algatused

Juuli keskel tuleb Euroopa Komisjon välja suure hulga EL kliima- ja energiapoliitika muudatusettepanekutega

14. juulil tuleb Euroopa Komisjon välja ettepanekutega lõviosa kliima- ja energiavaldkonda mõjutavate regulatsioonide muutmiseks. Muudatusettepanekute paketti tuntakse ka Fit for 55 paketi nime all, kuna muudatuste eesmärgiks on viia EL kliima- ja energiavaldkonna seadusandlus kooskõlla uue 2030. aasta heitmete vähendamise eesmärgiga, milleks on 55% võrreldes 1990. aastaga. Muutmisele ja ülevaatamisele läheb väga suur hulk regulatsioone, mis sisuliselt tähendab, et kliimaambitsiooni tõstmist on oodata kõikides kliimat puudutavates valdkondades. Eesti kontekstis põlevkivist metsanduseni, taastuvenergia eesmärkidest energiatõhususeni.

Ehkki juuli keskel avalikustatav kliima- ja energiapakett ei tähenda kivisse raiutud poliitikasuundi, vaid tegu on Euroopa Komisjoni ettepanekutega, mille osas peavad hakkama oma seisukohti veel kujundama ja kaitsma nii liikmesriigid kui ka Euroopa Parlament, annab see aimu, kuhu suunas EL kliima- ja energiapoliitika järgnevatel kümnenditel liikumas on, et jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050 ning 2030. aastaks seatud vahe-eesmärgini.

Ehkki pakett pakub unikaalse võimaluse väiksema süsinikuheitega majandusmudeli poole liikumiseks, on Pariisi kliimaleppes seatud eesmärkide saavutamisel vajalik seada EL tasemel piisavalt ambitsioonikad ja selged sihid. Euroopa keskkonnaühendusi koondava võrgustiku CAN (Climate Action Network) Europe positsioon EL kliimapoliitika arhitektuuri osas on leitav siit.

Videoklippide sari "Kuidas maitseb kliimamuutus?"

ELFil on valminud videoklippide sari "Kuidas maitseb kliimamuutus?". Teadlaste, ekspertide videosarja saatvaid artikleid saab lugeda ERRi teadusportaalist Novaator ning eesti ja vene keelseid klippe kliimamuutuse mõjust põllumajandusele ja toidulauale saab näha siit.

Valminud uuring analüüsis Euroopa kliimaambitsioonikuse suurendamise sotsiaalmajanduslikku mõju

Valmis riigikantselei, keskkonnaministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuring, mille eesmärk oli analüüsida Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi võimaliku ambitsioonikuse suurendamise sotsiaalmajanduslikku mõju. Mõjuanalüüs annab alusandmed, mis võimaldavad Eestil paremini oma seisukohti läbirääkimisteks kujundada.

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul võimaldavad uuringu tulemused paremini mõista, milliseid sektoreid ja piirkondi kliimapoliitika võimalik karmistamine kõige tugevamalt mõjutab ning nii saab nende mõjude leevendamisega aegsasti tegelema asuda. Kahetsusväärsel kombel ei võetud aga uuringu koostamisel arvesse paralleelselt käivaid õigluse ülemineku protsesse Ida-Virumaal, mille eesmärgiks on kliimapoliitika karmistamise sotsiaalsete mõjude leevendamine regioonis ning alternatiivide pakkumine.

Uudised ja arvamuslood meedias

Johanna Kuld: Eesti taastekava põhineb kitsal arusaamal rohepöördest, Eesti Roheline Liikumine, 30. juuni
18. juunil esitas Eesti ühena viimastest Euroopa Komisjonile taastekava - hoolimata keskkonnaühenduste tagasisidest ja soovitustest puuduvad taastekavas endiselt elurikkuse meetmed, ei välista kava investeeringuid fossiilkütustesse ning kava meetmed võivad veelgi suurendada survet ökosüsteemidele.

Eesti elab ehedas päikeseelektripalavikus. Paneelid põldude asemel katustele, Eesti Päevaleht, 29. juuni
Nii suurt päikeseelektritootmise kasvu ei osanud keegi ette näha. Buum ei rauge ka hoolimata populaarse toetuse kadumisest.

Maa neelab soojust kaks korda rohkem kui 2005. aastal, Delfi Forte, 29. juuni
Planeet Maa akumuleerib täna kaks korda rohkem soojust kui 2005. aastal, selgub uue uuringu tulemustest, mis tekitavad muret kliimamuutuste võimaliku kiirenemise pärast. „Tendentsid on mitmes mõttes üsna alarmeerivad,” märgitakse portaalis Live Science vahendatud uuringu kohta.

Ilmauurija: Kuumalained tabavad Eestit üha sagedamini, suureks probleemiks võivad osutuda kuumad ööd, Eesti Ekspress, 21. juuni
Ehkki kuumalaine on Läänemere idakaldal eksootiline ja põnev, muutub ta paari päevaga väga kurnavaks.

Soomere: kõrgemad temperatuurid hakkavad meile elusid maksma, ERR, 18. juuni
Mitmepäevased kuumaperioodid on Eestis viimastel aastatel kasvanud tasemele, mis hakkavad inimestele ohtlikuks muutuma, selgitas Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere "Vikerhommikus" kliimamuutustega kaasnevaid ohte.

Uku Lilleväli ja Kristen Michal. Puidu kasutamine elektri- ja koostootmisjaamades. Vikerraadio, 17. juuni
Riigikogus on plaanis vastu võtta seadusemuudatus, mis lubaks rohkem puitu kasutada elektri- ja koostootmisjaamades. Eelnõu muudatusi selgitab majanduskomisjoni esimees Kristen Michal, roheliste kriitilist vaadet selgitab Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Uku Lilleväli.

Kliimaaktivistid kogunevad Toompeale meeleavaldusele, Rohegeenius, 16. juuni
Tallinnas Toompea lossi esisel platsil toimub kolmapäeval meeleavaldus, et astuda vastu riigi soovile salastada SMI-andmed ja rahastada biomassist raiskava energia koostootmist põlevkiviga.

Uku Lilleväli: elektrituruseaduse muutmise silmakirjalik kulg, ERR, 15. juuni
Vastuolude lainel on riigikogus praegu kiirkorras edasi liikumas elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille abil tahetakse Eesti Energiale peale maksta kuni kümme miljonit eurot, et ettevõte saaks maksumaksja rahaga ajada ahju sadu tuhandeid tihumeetreid puitu.

Tarmo Soomere: kas kliima soojenemine toob meile jääaja? Postimees, 11. juuni
Keegi ei oska arvata, kui kaua ookean meid veel teenib ja meie tegevuse kaasproduktid absorbeerib, kirjutab Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Lõunamaade kõrbestumine seab Eesti mullad surve alla, ERR Novaator, 10. juuniEesti muldade olukord on veel hea, kuid kliimamuutus ei pruugi neidki puutumata jätta. Ühelt poolt kolib intensiivne toidutootmine üha enam põhja poole, teiselt poolt ei teki kuivemas kliimas uut mulda varasemas koguses juurde.

Kas õlitehase küsimus lööb valitsuse lõhki? Põhjarannik, 6. juuni
Uue õlitehase küsimus on küpsemas tüliõunaks, mis on löömas valitsusliitu aina kaugemale paistvat mõra.

Kallas: õlitehas ei tohi nurjata EL-i üleminekufondi toetuste saamist, ERR, 3. juuni
Peaminister Kaja Kallas rõhutas neljapäeval, et Eesti Energia kavandatav õlitehas ei tohi saada takistuseks, mis nurjaks Eesti võimaluse saada Euroopa Liidu eelarvest saastava tööstusega piirkondade ümberkujundamiseks mõeldud Õiglase Ülemineku Fondi (JTF) toetusi.

Olulised sündmused ja meediakajastused: juuni 5. juuli 2021

Viimased uudised

Mida tähendab maakera palavik?

Fossiilkütuste ajalugu 300 sekundiga

Mis värk selle süsinikuga on?