.jpg "Peaminister Kaja Kallas, Foto: Stina Kase")
Selle aasta ÜRO kliimakonverents on lõppenud. Uurisime peaminister Kaja Kallaselt, mis on tema hinnangul suurim võit ja kaotus, millega Eesti konverentsilt tagasi tuli ning mis on see üks ja kõige tähtsam samm, mille Eesti peaks ette võtma, et aidata kaasa üleilmse kliimasoojenemise hoidmisele 1,5C piires.
Mis on Teie hinnangul suurim võit Eestile COPilt? Miks?
Glasgow’s astusid maailma riigid olulise sammu lähemale eesmärgile, et kliimasoojenemine jääks pidama 1,5 kraadile, kuid tõdesime ka, et vastu võetud otsustest ja kokkulepetest üksi ei piisa – ambitsiooni tuleb tõsta veelgi ja edu seisneb võetud kohustuste ellurakendamises. COP26 tulemus on suur kompromiss. Tõsiasi, et konverents kestis kavandatust päeva võrra kauem, näitab, kui raske oli seda kompromissi saavutada.
Ka on Glasgow tippkohtumine andnud kindluse, et maailma suurimad majandused ei kahtle enam tugevate kliimaeesmärkide vajaduses. Kui eelmistel COPidel käis arutelu muu hulgas ka selle üle, kas kliimamuutused on inimtegevuse tagajärg, siis Glasgow’s ei vaidlustanud seda enam keegi. Glasgow kliimapaktiga tunnistati veelkord teaduse olulisust ja rolli kliimamuutustega võitlemisel. Mis tähendab, et edaspidi on võimalik keskenduda sellele, kuidas nende tagajärgedega toime tulla.
Üha enam riike seab endale uusi kliimasõbralikke eesmärke. India, kes on praegu maailma kolmas suurim saastaja (7% kogu heitest maailmas), andis juba COPi esimesel päeval lubaduse saada kliimaneutraalseks 2070. aastaks. India kliimaneutraalsuse eesmärk jääb küll meie soovitust kaugemale, kuid seda saatsid mitu ambitsioonikat eesmärki lähikümnenditeks. Hiina, kelle metaaniheitmete kogused on maailma suurimad, nõustus ümber vaatama nende vähendamise eesmärke. Esimest korda on antud märkimisväärsed lubadused söeenergeetikast ja fossiilsete kütuste kasutamise lõpetamiseks ning tehtud olulised sammud metsakaitse parandamiseks. Kuid kõik sõltub sellest, kuidas riigid ja erasektor, eriti maailma suurimad saastajad, praktikas käituvad ning mis juhtub aasta pärast, kui kõnelused Pariisi eesmärgi saavutamiseks peavad jätkuma.
Meie jaoks on samuti oluline, et saavutatud kokkulepe sätestab reeglid, mis on vajalikud tugeva, läbipaistva ja vastutustundliku süsinikuturu jaoks.
Eestile olid väga tähtsad ka konverentsi veerel toimunud kahepoolsed kohtumised. Näiteks toimus mul viljakas vestlus USA presidendi Joe Bideniga, mille käigus arutasime NATO heidutusvõime ja Balti riikide julgeoleku tugevdamise olulisust.
Mis on Teie hinnangul suurim kaotus Eestile COPilt? Miks?
Vaesemad riigid, kes juba maksavad kõrget hinda kliimasoojenemise eest, ei saa jätkuvalt arenenud maailmalt piisavalt abi. Eesti ühines COPi eel avaliku üleskutsega maailma suurimatele majandustele, et nad näitaksid üles solidaarsust nende riikidega, kes seisavad silmitsi kliimakriisiga – aidates täita arenenud riikide lubadust eraldada iga-aastaselt 100 miljardit dollarit võitluseks kliimamuutustega. Kahjuks seda eesmärki seekord ei saavutatud, kuid arenenud riigid siiski lubasid suurendada vahendeid, mis aitavad arengumaid kohaneda kliimamuutuste tagajärjedega ja püstitada uued rahastamiseesmärgid. Kokku lepiti plaan aastani 2025, kuidas saavutatakse 100 miljardi toetuse andmine arengumaadele. Eesti panustab 1,5 miljoni euroga aastas.
Peame kõik otsima võimalusi, kuidas paremini aidata neid, kes asuvad kliimakriisi eesliinil. Näiteks tutvustas Eesti COPil oma uut globaalset algatust „Data for the Enviroment Alliance“ ehk DEALi. Selle eesmärk on lihtsustada ligipääsu keskkonnaandmestikule, mis aitab arenguriike paremini kaardistada oma keskonnaväljakutsed ja nendega toime tulla.
Milline peaks Teie meelest olema Eesti järgmine üks ja ainus olulisim samm, et aidata kaasa üleilmse kliimasoojenemise hoidmisele Pariisi kliimaleppega sihiks seatud ning COP26 üheks põhieesmärgiks oleva 1,5C piires?
Ida-Virumaa majandusmudeli muutus, et seal toodetaks rohelisemat energiat ning samas tuleks sinna puhtam tööstus, kus töökad Ida-Viru inimesed saaksid oma oskustele uut rakendust leida. Nii saaksime oma keskkonnajalge kõige selgemalt vähendada.