Taastuvenergia ajab juhtme kokku? Küsimused-vastused

Siia lehele on koondatud taastuvenergiat, sellele üleminekut, selle arendamist puudutavad küsimused ja vastused. Küsimusi sai esitada igaüks 2023. aasta alguses Eestimaa Looduse Fondi eestveetud algatuse "Taastuvenergia ajab juhtme kokku?" käigus. Vastasid kogenud eksperdid näiteks Tuuleenergia Assotsiatsioonist, Sunlyst, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ja mujalt. Ekspertide kohta leiad infot lehe allotsast.

Küsimused ja vastused

 

• Mis aastal prognoosite, et Eestis hakatakse tuuleenergiast tööstuslikus koguses vesinikku tootma?

Meelis Härmas, Tartu Ülikool: Aastal 2021 tarbiti Eestis 8944 GWh elektrienergiat ning 730 GWh toodeti tuuleenergiat (see on 8,2%). Et hakata vesinikku tootma, oleks Eestil vaja esiteks tekitada piisavalt palju tuulikuid, et tekiks suures koguses tootmise ülejääk. Lähtudes Eesti merealade plaanist 2019 (vt alltoodud kaart), on paljud suured tuulepargid taotlusvoorus.  

Tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel on planeeritud üle 9000 MW tipuvõimsust, mis hea tuulise ilmaga saavutatav (hetkeliselt) . Eesti tiputarbimine on praegu maksimaalselt suurusjärgus 1600 MW. Seega küsimus on millal sellised tuulepargid valmis saavad. Selles on palju kohalikel omavalitsustel ja riigil kaas rääkida, ehk lubade taotlemine võib võtta 5-10+ a. Samamoodi on ajakulukas ka tuuleparkide ehitus, mis võib olenevalt planeeringust ja mahult võtta 3-7 a (vaja on eri laeva, kokkuleppeid tootjatega, tarnete hilinemised jne). Seega optimistlikult 2030+, aga selleks peab ka juba täna tööd tegema, sest elektrolüüserite (veest vesiniku tootmise aparaadid) tootjad on ka tellimustega ülekoormatud ja ooteajad on ca 5+ a. Pessimistlikult 2040.      

• Kas päikesepaneelid on taaskäideldavad?
  

Meelis Härmas, Tartu Ülikool: Euroopa Liit on alates 2012. a  päikesepaneelid (PP) klassifitseeritud kui elektroonikaprügi ja tänaseks on olemas tehnoloogiad, mis võimaldavad ümber töödelda enamikke (olenevalt paneeli tüübist kuni 95%) päiksepaneelide komponente. Võrreldes telerite ja raadiotega on enamik meie turul olevatest PP-dest väga lihtsa ülesehitusega (pildi viide) ja koosnevad enamasti ainult paarist komponendist.

Ränipõhised PP-sid purustatakse tavaliselt mehaaniliselt ja sealt edasi komponendid eraldatakse (klaas, plastik jne). Perovskiitsete PP ja teiste puhul kasutatakse ka happevannides väärismetaalide eraldamist (viide). Kahjuks ei ole see ümbertöötlemine praegu eraldiseisvalt majanduslikult kasumlik. Aga EL on firmasid, mis teevad seda tasu eest, nt UK firma PV Cycle või Prantsusmaal Veolia. EL-is tasub ümbertöötlemise eest tootja (või edasimüüja), mitte lõpptarbija.

• Mis on taastuvenergeetika EROI (energy return on investment) võrreldes fossiilsete kütustega? Milline võiks see olla tulevikus?

Meelis Härmas, Tartu Ülikool: Vastaks seda küsimust päikesepaneelide (lüh. PP) näitel, kuna PP-d on väga suure turuosaga. Näiteks aastal 2021 lisandunud taastuvenergeetika tootmisest moodustas PP-d üle poole lisandunud võimsusest (viide1). Absoluutses skaalas on hüdroelekter ka väga tähtis, aga PP on praegu ja tulevikus järjest suurendamas oma osa.

Kuidas siis PP-de EROI (energy return on investment) ehk siis toodetud energiakulutatud energia  välja näeb. Siinkohal peaks vaatama ainult väga värskeid tulemusi, sest PP tootmine on väga kiires arengus ja 10+ a vanad tulemused ei ole enam adekvaatsed.

Viitan edasises tekstis 2022 a. raportile Saksamaa Fraunhofer instituudilt.

PP-de üks energiamahukaim tootmise osa on räni sulatamine. Viimse 15 a on ühe W võimuse PP tootmiseks kulumud räni hulk vähenenud 16 g 2.2 g. See on peaaegu 8 kordne vähenemine. Sellest tulenevalt on ka palju vähenenud nn tagasiteenimise aeg (EPBT), mis on lihtamini hoomatav EROI.Aga kui soovite siis PP eluead on ca 30 a. ja neid graafikudi saab kiirelt ümber arvutada.

Need ajad olenevad ka laiuskraadist (ja ka paljudest teistest parameetritest nagu temperatuur, sademed õhuniiskus jne), sest päikese intensiivsus on kõrgem ekvaatori pool.

Seega nüüdisaegsete tehnoloogiatega on võimalik tagasi teenida tootmiseks kulunud energiat juba alla poole aasta. Seega kui võtame tagsihoidliku 30 a eluea, siis me räägime EROI väärtustest 300,5= 60 . Ehk eluea jooksul saame nüüdisaegsete tehnoloogiatega tagasi maksimaalselt ca 60 korda sissepandud energia. Kusjuures siin on ka arvesse võetud võrgukadusid. Tegelik pilt on veel keerulisem, sest PP-del on mitmeid tehnoloogiaid, mis on kõrvuti kasutuses.

Kriitikana peaks mainima ka erinevate energialiikide niimoodi kõrvutamine ei ole kõige õigem. Tootmisel kasutatakse palju soojusenergiat ja PP töötamisel saadakse elektrienergiat. Need on täiesti erinevad energia liigid ja päris aus ei ole õunu võrrelda ploomidega, sest energia kvaliteedid on erinevad! Sama kehtib ka fossilkütustega võrdlemisel, mida ma sisuliselt ei soovitaks teha. Aga sarnaseid väärtusi on arvutatud (graafiku viide2).

Erinevalt taastuvenergeetikast väärtustest, on fosiilkütuste tehnoloogiad küllaltki küpsed ja nende väärtused ei muutu aastate lõikes nii palju.

Tuleviku koha pealt - mulle kui reaalteadlasena ei meeldi teha ennustusi, sest tulevikku ei saa üheselt ennustada. Aga kõik trendid viitavad, et need väärtused paranevad aasta-aastalt veelgi.

• Mis nahkhiirlasi häirib tuulegeneraatorite juures? 
  

Oliver Kalda, Tartu Ülikool: Tuulegeneraatoritel on nahkhiirtele peamiselt kaks negatiivset mõju. Peaasjalikult on uuringud keskendunud nahkhiirte hukkumisele kokkupõrgete tagajärjel, kuid viimastel aastatel on kogunenud tõendeid ka tuulikute läheduses paiknevate elupaikade vältimise kohta. Ka lingil viidatud artikli peamise tulemusena tuuakse välja, et nahkhiirte kohtamise sagedus tuuliku juures on väiksem kui tuulikutest kaugemale jäävatel aladel. Seega järeldatakse, et nahkhiired hoiduvad mõnesid elupaikasid kasutamast just tuulikute tõttu. Mis seda põhjustab ei ole aga hästi teada. Üheks püstitatud hüpoteesiks on, et tuulikute lähedus võib peletada nahkhiireliike, kes kasutavad saagi püüdmisel lisaks kajalokatsioonile ka saakputukate tekitatud hääli (Eesti liikidest näiteks osa liike perekonnast lendlane ja suurkõrv). Tuulikute tekitatud helifoon muudab nende kuulmise lihtsalt keeruliseks ning toituma minnakse mujale. Teise hüpoteesina on välja pakutud, et tuulikute küljes olevad punased tuled võivad nahkhiiri peletada, kuid samas on teada, et rändel olevaid nahkhiiri need hoopis meelitavad. On pakutud ka kaudsemaid põhjuseid. Näiteks võivad tuulikud oma lähiümbruses mõjutada nahkhiirte saakputukate arvukust või nahkhiired võivad tuulikute ümbrust vältida nende rajamisega kaasnevate elupaigamuutuste, peamiselt metsade raiumise, tõttu. Kokkuvõtvalt võib ütelda, et on tõenäoline, et osades elupaikades peletavad tuulikud nahkhiiri, kuid selle mõju põhjused ei ole teada. 

• Eesti kontekstis räägitakse, et vaja on nii päikese- kui ka tuuleenergiat. Tegelikult piisaks ju vaid päikeseenergiast!

Hanna Peeters, Sunly:  Taastuvenergia tootmise soodustamiseks Eestis on erinevaid võimalusi. Nii varustus- kui energiakindlust arvestades võiks energeetika portfell olla võimalikult mitmekesine ja hajutatud – seda nii tehnoloogia kui asukohtade lõikes. Pika rannajoone ja heade tuuleolude tõttu on just tuuleenergia areng meil väga perspektiivikas. Näiteks suudab üks tuuleturbiin toota kilovatt-tundides sama palju elektrit kui tuhanded päikesepaneelid. Kõige tõhusamate päikesepaneelide efektiivsus on umbes 23%, kuid elektrituulikud suudavad tänapäeval muuta umbes 50% püütud tuulest energiaks. Seega on oluline, et tuuleenergia potentsiaal Eestis saab kasutatud, sest see aitab täita seatud eesmärke suurendada rohelise energia tootmist riigis ja liikuda süsinikuneutraalsuse ning energiasõltumatuse poole. Siiski tuleb meeles pidada, et tuuleenergia ja päikeseenergia täiendavad teineteist. Mõlema lahenduse rakendamine nii-öelda hübriidlahendusena võimaldab elektrivõrku kõige optimaalsemalt kasutada.

• Taastuvenergeetika on tore asi, aga ilma tuumajaamata me küll hakkama ei saa.

Madis Vasser, Eesti Roheline Liikumine: Kui väide on tuumaenergia möödapääsmatus vajaduses Eesti energeetika tulevikuvalikutes, siis tegelikult see päris nii ei ole. Näiteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi  tellitud 2022. aasta kevadel valminud uuring leidnud, et seitsmest erinevast teekaardist kahe puhul oleks tuumaenergia mõeldav. Mõlemad stsenaariumid jäävad koondhinnangus alla näiteks taastuvenergia tootmise ja selle salvestamise variantidel. Raport toob välja ka tõsiasja, et Eestis arutluse all olev tuumatehnoloogia ei ole ennast veel tõestanud ning võib tekitada võltsturvatunde, mis lükkab edasi oluliste otsuste tegemist. Halvimal juhul võib juhtuda, et lõpuks ei ole Eestis ei tuumajaama ega ka taastuvenergiat.

• Tuule- ja päikeseenergia ei ole nii juhitavad ja stabiilsed kui on põlevkivielekter ja tuumajaam.

• Mul on terve suur heinamaa, mis seisab kasutult. Olen mõelnud sinna paigaldada päikesepaneelid.

Krista Takkis, Tartu Ülikool: Kasutusest kõrvale jäänud heinamaa võiks päikesepaneelide asukohaks hästi sobida. Enne projekteerimise algust on siiski vaja üle vaadata, kuidas kavandatav päikesepark ja selle tarbeks vajalik infrastruktuur sobituks ümbritsevasse maastikku, ega läheduses ei ole mõnd kaitstavat elupaika või muud elustikule olulist paika, mida päikesepark võiks kahjustada. Päikeseparkide rajamisel on hea tava üritada vältida keskkonnale tekitatavat kahju ning kui võimalik, siis pigem elurikkust soodustada. Seda on endisel heinamaal võimalik teha eelkõige läbi paneelide ümbruse elurikkust soodustava majandamise. Näiteks lammastega karjatamine sobib praktiliselt igasuguste paneelide puhul ning on sageli ka odavam kui tavapärane muruniitjate või trimmeritega ala niitmine. Teiste loomade, näiteks veiste, hobuste või kitsede karjatamise korral on vaja paigaldada tavalisest kõrgemal asetsevad paneelid. Kui peaks olema soov alalt hoopis heina niita, on võimalik asetada paneeliread sellise vahekaugusega, et niiduk nende vahel sõitma mahub. Sellisel juhul võivad lõuna poole kaldus olevate paneelide asemel olla paremad vertikaalsed kahepoolsed ida-lääne suunalised paneelid. Igal juhul võimaldab selline, elurikkust soodustav majandamine ühekorraga toota elektrit, saada alalt lisaväärtusena heina, loomseid tooteid või renditulu ning luua samal ajal elupaiku liikidele ja soodustada süsiniku sidumist mulda.  

• Meil Eestis pole salvestusvõimalusi.

Terje Talv, Tuuleenergia Assotsiatsioon: Eestil on suured plaanid salvestusvõimsuste rajamiseks. Praegu on päevakorras eelkõige Paldiski energiasalv ehk hüdroakumulatsioonijaam ja planeeritavad akudel põhinevad salvestusvõimsused. Uued meretuulikud hakkavad tööle tuulekiirusel 3 m/s ja töötavad kuni 30 m/s. Aega, kui Läänemerel on sellest vähem või rohkem tuult, on peaaegu olematult. See teeb tuulest väga stabiilse elektriallika. Uued tuulepargid on tihti planeeritud ka hübriidparkidena, kus on korraga nii tuulegeneraatorid, päikesepaneelid ja ka kohalik akujaam. Sellisel juhul kasutatakse liitumispunkti kõige efektiivsemalt ja tagatakse pidev elektri andmine võrku.

• Milline on taastuvenergia tootmise vahendite keskkonnasõbralikkus ehk kuidas a) neid toodetakse ja b) mis neist pärast saab? Näiteks päikesepaneelid ja tuulikud.

Hanna Peeters, Sunly: Päikesepaneeli põhikomponendid on päikeseelemendid, polüräni või räni, metall ja klaas. Päikeseelementide (või fotogalvaanilistest elementide) ülesanne on muuta päiksevalgus kasutatavaks elektrienergiaks. Kuigi päikesepaneelid on keskkonnasõbralik energialahendus, on nende tegemiseks kasutatud materjalidel ja tootmisprotsessil arvestatav keskkonna jalajälg, kuna need hõlmavad materjalide kaevandamist, sulatamist ja jahutamist. Siinkohal on oluline märkida, et paneelide tootmisel tekkiv CO2 kogus ei ole ligilähedalegi traditsioonilistele energia tootmisjaamade omale. Kui vaadata päikesepaneelide süsiniku jalajälge, siis on leitud, et kivisüsi tekitab 18 korda suurema ning maagaas 13 korda suurema jalajälje kui päikeseenergia. Samuti tasub meeles hoida, et päikesepaneelid ei tekita energia tootmise ajal heitkoguseid. Euroopa Liidu õigusaktid nõuavad päikesepaneelide tootjatelt paneelide ringlussevõttu ja vähemalt 80% ulatuses taaskasutamist. 

Sõltuvalt tootjast ja mudelist on tuulikud valdavalt valmistatud terasest, klaaskiust või plastikust, rauast või malmist, vasest ja alumiiniumist. Elektrituulik koosneb paljudest osadest, neist suuremad on torn, rootor, gondel, generaator, labad ja vundament. Tuuliku tööpõhimõte on muuta liikuva õhu energia elektrienergiaks. Konkurentsitult suurim osa tuuleturbiini eluea jooksul tekkivast süsinikureostusest tekib tuuliku osade tootmise käigus. Kui elektrituulik on püsti ja töös, siis ei tekita see saastet ega jäätmeid. Ühe tuuliku tasuvusaeg ehk aeg, mis kulub turbiinil puhta elektri tootmiseks, et teha tasa tootmise käigus tekkiv CO2 saaste on ca pool aastat. Võttes arvesse, et tuulikute eluiga on 25-30 aastat, siis on see väga hea tulemus. 85-90% tuuliku kogumassist saab võtta taaskasutusse.

• Kas igaüks võib paigaldada enda maale päikesepaneeli ja tuuliku?

Hanna Peeters, Sunly: Jah, igaüks võib hakata taastuvenergia tootjaks. Päikesepaneelide paigaldamiseks peab nõusolu andma kohalik omavalitsus, kelle käest tuleb küsida projekteerimistingimused. Väiketuulikutega on sama lugu, nende püsitatamiseks tuleb küsida projekteerimistingimusi kohalikult omavalitsuselt. Eestis on väiketuulik kogukõrgusega kuni 30 m. Väiketuulikud paigutatakse tarbija vahetusse lähedusse oma majapidamise või ettevõtte tarbeks, jälgides samal ajal, et asukohas on piisavalt tuult tuuleenergia tootmiseks. Need on tavaliselt kohtades, kuhu suuri tuulikuid erinevate piirangute pärast püstitada ei saa.

Suurte tuulikute püstitamine on komplekssem arendus. Tuuleparke kavandatakse üldplaneeringuga määratud aladele ja detailplaneeringu alusel või eriplaneeringu või teemaplaneeringuga. Arvesse tuleb võtta paljusid erinevaid piiranguid ning see protsess kestab mitmeid aastaid.

• Tuuleenergia tootmine ei ole keskkonnasõbralik.

Terje Talv, Tuuleenergia Assotsiatsioon: Tuuleenergial, nagu ka kõigel muul, mida inimene siin planeedil teeb, on enda ökoloogiline jalajälg. Siiski on see Eestis kindlalt kõige keskkonnasõbralikum viis elektrit/energiat toota. Teadusuuringuid sellel teemal võib leida siit.

• Kui kaugel peaksid rannikust asuma meretuulepargid, et need oma heliga inimesi ei segaks?

Terje Talv, Tuuleenergia Assotsiatsioon: Eestis on meretuulepargid planeeritud vähemalt 11 kilomeetri kaugusele kaldast. Seisev meretuulik on nagu iga teine ehitis ja ei tekita iseenesest heli. Võimalik heli tekib, kui tuulik töötab, kuid sellisel juhul on mere enda müha kaldal kordades suurem.

• Ka juhul kui päikesepaneelide võimsus praegusega võrreldes kahekordistada ja tuuleenergia kolmekordistada, jäävad ikkagi pikad, nädalatepikkused augud, mida ei kata ühegi salvestustehnoloogiaga.

Terje Talv, Tuuleenergia Assotsiatsioon: Täna planeeritakse juba hübriidlahendusi, kus on päike-tuul-akulahendused koos. Lisaks on meretuuleparkide efektiivsus kordades suurem ja neil aladel, kuhu Eesti meretuulepargid on planeeritud ei ole kunagi mõõdetud tervet päeva, veel vähem nädalat tuuletut aega.

Mereparkide rajamine on väga kallis ettevõtmine. Ükski ettevõte ei rajaks parki teadmisega, et see ei anna pidevalt toodangut.

• Kui palju minu maa väärtus langeb või kasvab, kui sel on paneelid või tuulikud?

Terje Talv, Tuuleenergia Assotsiatsioon: Tuulikute alla jääva maa hind kasvab tänases olukorras isegi mitmekümnekordselt. Kui tuulikud rajatakse kellegi maale, siis tehakse omanikuga pikaajalised rendilepingud ja seal määratud rendi hind ületab mitmekümnekordselt mistahes sama maa kasutusest tuleneva tulu. Kui on soov see maa müüa arendajale, siis saab ka tavapärasest märkimisväärselt kõrgemat hinda.  

Kui vaadata küsimust laiemalt, siis lisavad tuulikud kogu piirkonnale majanduslikku aktiivsust, mille üks osa on ka kinnisvara hindade kasv. Tuulepark vajab tööks teenindavat personali, teid, laopinda jne. Samas toob piirkonda taastuvenergia ja võrguvõimsusi, mille rajamine muidu ei ole mõttekas. Rohkem ärivõimalusi loob rohkem töökohti, rohkem töökohti loob rohkem sotsiaalset kindlustatust, mis omakorda loob uusi raamatukogusid, postipunkte, koole, lasteaedu jne.

• Kas tuulepargid peaks rajama riigile kuuluvad firmad või eraettevõtjad?

Rein Vaks, MKM*: Oleme Eestis tugevalt seda usku, et elektriturul peavad tegema investeeringuid ennekõike eraettevõtjad. Riigi kohustus on luua nendeks investeeringuteks soodne keskkond ja selle eelduseks olev vajalik regulatsioon.

• Kui palju on plaanis kasutada puidujäätmeid (tm/aastas) elektri tootmiseks ja mitu MWh elektrit on plaanis sellest puidust toota?

Rein Vaks, MKM*: Meil ei ole plaanis konkreetset kogust puitu energiamajanduses kasutada. Kõik sõltub sellest, milline on turu valmidus väheväärtuslikku biomassi energiatootmises kasutada. Kui turuhinnad ei soodusta sellise kütuse kasutamist, siis kütust ka ei kasutata.

• Kas on tehtud plaan, milliseid energiaallikaid Eesti võiks kasutada juhul kui soovitakse minna üle taastuvatele energiaallikatele? Kuidas on lahendatud energiatootmise ebastabiilsuse ja energiakasutamise ebastabiilsuse küsimused?

Rein Vaks, MKM*: Perspektiivikam on liikuda edasi energeetikasektori elektrifitseerimisega. Taastuvelekter jõuab igasse sektorisse suhteliselt kerge vaevaga. Paikadesse, mida on keeruline elektrifitseerida, peab jõudma nt taastuvgaas. Taastuvenergia tootmise ebastabiilsuse lahenduseks on energiasalvestid, mis ebastabiilsust oluliselt tasandavad.

• Kust tiputarbimise korral, kui elektrit päriselt puudu peaks jääma, esimesena kärpida? mis on prioriteetide loetelu ja miks.

Rein Vaks, MKM*: Kui peaks tekkima vajadus elektritarbimise vähendamiseks eesmärgiga tagada elektrisüsteemi stabiilsus, siis alustatakse tarbimise vähendamisel kodutarbijatest. See tagab, et ühiskonna toimimiseks vajalikud süsteemid jätkaksid töötamist ning aitab vältida üldist paanika tekkimist. Reeglina on võimalik sellisel juhul roteerida tarbijagruppe selliselt, et tarbijagrupid saaksid paari-kolme tunni tagant elektrienergiat kordamööda tarbida.

• Kuidas mõjutab tänane söejaamade ja tuuleenergia kombineerimine söejaamade kasutegurit? Selge, et katlal ei lasta jahtuda, kui ka tuul mõneks tunniks puhub. Järelikult peab söe põletamine mingis mahus jätkuma ka siis, kui elektrit ei toodeta. On selline tuule ja soojuse vahel kõigutamine üldse majanduslikult ja ökoloogiliselt mõistlik?

Tõnu Lehtla, Taltech:  tuule- ja päikesejaamade võimsuse tasakaalustamine põlevkivijaamadega ei ole mõistlik ja suurendab nii põletatava kütuse hulka, vähendab kasutegurit ja suurendab CO2 emissiooni.

• Kas on vaja sisemaale tuuleparke kavandada, kui Eesti tuuleenergia vajaduse saaks meretuuleparkidega kaetud? Valdade üldplaneeringutes (Kehtna, Rapla, Türi jne) tuuleenergiaalasid planeeritakse. Ettevõtted näitavad üles suurt huvi, et need alad oleksid võimalikult suured. Ja uurivad maaomanikelt, kas nad soovivad oma maad rendile anda tuulepargi rajamiseks. Sealjuures on paljud kaotanud lootuse, et on võimalik loodusega või inimestega arvestav keskkonnamõjude hindamine, kuna mõjude hindajad täidavad arendajate või planeerijate tellimust.

Hendrik Puhkim, Skepast ja Puhkim: Inimesi ja loodust mõjutavad nii maismaale kui ka merele rajatud tuulepargid. Keskkonnamõju hindamist reguleerib vastav seadus, kus on kirjeldatud nõuded ja tingimused nii protsessile kui aruandele. Seadusandlikku järelevalvet teostab Keskkonnaministeerium. Paraku on igal arendusel keskkonnamõjud ja neid ole võimalik 100% vältida. KMH eesmärk on välja selgitada kas on olulisi keskkonnamõjusid, mis ületavad nt normatiive (nt müra) või keskkonnataluvust (nt loomade/lindude elupaikade vähenemine). Sel juhul on KMH ülesanne välja selgitada ja teha ettepanekuid oluliste keskkonnamõjude vähendamiseks ja leevendamiseks. KMH protsess on kaasav ja läbipaistev, kus kõigil huvilistel on võimalus sõna sekka öelda. Teemasid ja osapooli on KMH-des väga palju ja üldjuhul on nende kõigi vahel vaja leida kompromiss. See tähendab, et osapooltel tuleb teha järeleandmisi, et projektiga saaks edasi liikuda. KMH puhul on otsustajaks riik (mitte arendaja või ekspert). Siinjuures on oluline vaadata suurt pilti. Tuuleenergiat või ka muid energiatootmist arendatakse sellepärast, et on nõudlus. Inimesed vajavad tänapäeval järjest enam energiat ja seda tuleb paratamatult toota. Kas see on õige või vale, pole otseselt KMH küsimus. 100% ilma mõjudeta tootmist ei ole olemas, see on reaalselt vaja kuskile püsti panna ning ideaalset asukohta pole paraku kusagil.

• Kumb on saastavam - päikesepaneelide ja tuulikute tootmine ja utiliseerimine või põlevkivi kaevandamine ja põletamine?

Meelis Härmas, Tartu Ülikool: Saasteid ja keskkonnamõju üldiselt tekib mõlemat tüüpi jaama töös mitmeid liiki. Euroopa komisjoni aruandest lähtuvalt jagatakse neid EL 16 eri kategooriasse. Üks tähtsamaid neist on mõju kliimale, mida mõõdetakse CO2 ekvivalendiga (arvestatakse üle 200 eri kasvuhoonegaaside heitmeid, aga kõik teisendatakse CO2-ks). Kõige mõistlikum oleks seda väljendada terve jaama elutsükli jooksul. Teisisõnu, kui palju CO2 paisatakse õhku nii jaama tootmisel (konstruktsioonid, tiiviku labad ja kõik muud suuremad komponendid) töötamisel (põletatud põlevkivi kui ka hooldamise vahendid) ja ka pärast ümbertöötamisel tekkiv õhusaaste. Lisaks tuleb arvesse võtta ka kui palju energiat elektrijaam toodab, ehk see tekkiv saaste võik olla kWh kohta, mis terve jaama eluea jooksul toodeti. Siis saame võrrelda kui palju kasu/kahju energia tootmine tekitab. Selliseid uurimusi on tehtud ja avalikustatud. Kahjuks Eestis pole sellist uuringut läbi viidud, aga kui vaatame lähinaabrusse, siis nt Tšehhi näitel on tulemus selline. Allika ja graafiku viide.

 

Kiire kokkuvõte on see, et tuul ja päike on elektri tootmiseks ca 50 korda väiksema kliimamõjuga kui kui pruunsöe ja söe elektrijaamad. Eesti kivisüsi on arvatavsti veelgi saastavama, sest põlevkivis on kuni 35%-90% mineraalset osa (viide), mis ei panusta kütteväärtusesse, aga mida on ikka vaja transportida ja kuumutada. Ükski tehnoloogia ei ole saastevaba, ega 100% roheline, aga 50x vahe on massivne (suur vahe ju, kas taskus on 500€ või 10€). Need tulemused võivad ka riikide vahel natukene erineda (sest elektrijaamad ja ehitusmaterjalid võivad natuke erinevad). Uuemad uuringud (2020+) on tihti veel enam taastuvatest allikatest elektitootmise poolt, sest nt päikesepaneelid on viimasel kümnendil väga palju efektiivsemalt toorainet kasutama hakanud (viide), mistõttu on ka tekkiv saaste väiksem.

Mihkel Annus, ETEK: Elektri hinna energiaturul määravad täna kallid fossiilkütused, mis järjekorra alusel (nn merit order) pääsevad reeglina turule viimaste seas. Taastuvatest allikatest elektri tootmine on odavam ning selle osakaalu kasv fossiilkütuste arvelt võimaldab ka elektri hinnal langeda. Taastuvatest energiaallikatest (tuul maismaal ja merel, päike, jätkusuutlikud biokütused jm) elektri tootmine ei katke ka pakaselisel päeval – nt koostootmisjaamad jätkavad tööd ning ka meretuulikud töötavad vähemalt osalise võimsusega. Kümnete Eesti kliima-aastate analüüs näitab, et perioodid, mil Eesti kogutarbimise järgi dimensioneeritud tootmisportfell ei pruugi tarbimist täielikult katta, kestavad kuni paar päeva, aga kindlasti mitte nädala või kauem. Sel ajal tagavad Eesti energiavarustuse kohalikud salvestusjaamad (vesi- ja akusalvestid ning vesinikul põhinevad lahendused) ning võimalik, et vajadusel ka biogaasil töötav kiiret käivitumist võimaldav gaasielektrijaam. Seda portfelli toetavad elektriühendused naaberriikidega ning kasvav võimekus tarbimist juhtida soodsamatele tundidele. Eestis praegu strateegilist reservvõimsust ei kasutata, kuid selle ülalpidamine võib olla vajalik kirjeldatud tootmisportfelli välja kujunemise perioodil (ca 10 aastat), selle hind oleks tarbijale vähemärgatav. Eestis on praegu taastuvelektri osakaal tarbimisest ligi kolmandik, naaberriikides Soomes ja Lätis vastavalt u 40% ja 50%.

• Kas taastuvenergiale lisaks peab paratamatult lisaks veel miski energialiik olema (nt põlevkivi, tuum) ja miks ning kui kaua?

Mihkel Annus, ETEK:  Eestis on võimalik energiavarustus soodsalt ja keskkonnasõbralikult tagada ka ainult taastuvatele energiaallikatele tuginedes. Põhiline osa elektrienergiast toodetakse sellisel juhul tuuleenergiast maismaal ja merel, mida peamiselt toetavad hajutatult paiknevad päikeseelektrijaamad ja tahkete biokütuste kasutamine koostootmisjaamades. Sarnane energiaportfell toimib varustuskindluse huvides hästi koostöös erinevate salvestustehnoloogiatega (vesi- ja akusalvestid ning vesinikul põhinevad lahendused) ning tarbimise juhtimisega. Eelmainitud energiasüsteemi elementide arendamisele ning rajamisele kulub ligikaudu kümmekond aastat, sõltuvalt poliitilistest, regulatiivsetest, majanduslikest jms tingimustest. Sel perioodil võib julgeoleku huvides kaaluda nt olemasolevate põlevkivielektrijaamade hoidmist strateegilises reservis, ent see ei pruugi olla tingimata vajalik nt biogaasil töötava gaasielektrijaama rajamisel. Tuumaelektrijaama rajamine sedavõrd lühikese aja jooksul on ebarealistlik.

• Millal on oodata, et elektriauto akust majapidamise tarbeks elektri andmine ja akust kalli börsihinna ajal võrku müümine (vehicle-to-grid) muutub Eestis tehniliselt võimalikuks ja majanduslikult mõistlikuks?

Kaupo Eerme, Eleport: Vähesed elektriautod on täna võimelised andma elektrit välja, kuid börsihinna tasandamiseks veel häid lahendusi napib ning valdkond arengujärgus. Tulevikus vastava võimekusega autode lisandumisel ja lahenduste arenedes muutub ka teema aktuaalsemaks ning majanduslikult mõistlikuks.

Eestis levinud Nissan Leafil on ainukesena kahesuunaline laadimine V2H (sõidukist koju) ja V2G (sõidukist võrku) kaudu, mille väljundvõimsus on kuni 7 kW. See funktsioon on võimalik kuid ainult kahesuunalise alalisvoolu laadijaga. Tehes elektri kodule ja võrgule vastuvõetavaks vahelduvvooluks, mis meil reaalselt pistikust tuleb.

Näiteks Hyundai Ioniq ja Kia EV6 on võimelised elektriseadmeid toitma ehk võib otse autoga seadme ühendada V2L (sõidukist tarbida). Kuid võrk nende kaudu elektrit edastada ei saa. 

Peamine väljakutse on ühilduvus ja seadmete tarkus jälgida börsihinda ning jagada käsklusi millal laadida ja millal tagasi võrku anda, et kliendina ei peaks me tegema lisapingutust ja oleks mugav elektriautot igapäevaselt kasutada.

• Miks on eramajas päikeseenergia salvestamiseks mõeldud akupangad tunduvalt kallimad kui elektriautode akud, kui võrrelda kilovatt-tunni hinda? Intuitiivselt ootaks vastupidist, sest autoakudel on rohkem piiranguid kujule, kaalule jne.

Hanna Peeters, Sunly: See vahe ei ole niiväga suur, aga siin tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid:

1. Akude puhul dikteerib hinda maht, mis mahus neid toodetakse. Kui koju paigaldatakse võib-olla korraga 5-10 kWh aku, siis sinna juurde kuuluv BMS (battery management system) ja inverter on sama hinnaga ka siis, kui aku oleks 50 kWh, mis on tavaliselt elektriauto aku suurus.

2. Elektrienergia konverteerimine. Kui autod töötavad ainiti alalisvoolu (DC) peal, siis kodus töötavad kõik elektriseadmed valdavalt vahelduvvoolu peal (AC). Paigaldades koju ainult aku, ilma paneelideta, tuleb kohe investeeringu hulka arvestada ka inverter, mis konverteerib akust tuleva DC elektrienergia AC elektrienergiaks.

3. Kuna koduses keskkonnas peab järgima müra nõudeid, siis peavad kõik akuga kaasnevad seadmed olema vaiksed. Selleks kasutatakse väga efektiivseid elektrienergia muundamise protsesse, mis tekitavad võimalikult vähe müra ning soojust. Autos saab lahendada need asjad lihtsamalt, sest müra nõuded on päris leebed. Lisaks saab autodes kasutada auto liikumisel tekkivad õhu liikumist akude aktiivseks või passiivseks jahutamiseks. Kodus seina peal olev aku peab olema ehitatud nii, et ka kõige karmimal suvepäeval midagi ohtlikult kuumaks ei läheks.

4. Koduseks kasutamiseks mõeldud akud on samuti reglementeeritud karmide piirangutega tuleohutusele, elektromagneetilisele ühilduvusele jne.

• Mida vastata inimestele, kes peavad meretuuleparke loodusele ja kohalikele elanikele kahju toovateks? Väga palju on neile vastuseisu ja võrreldakse mõne suurtööstuse või RB või ka Nursipalu laiendusega, et rikub kohalike elu ära. Kui palju on tegelikult 11 km kaugusel olevad tuulikud näha ja kuulda? Kas tegelikult on nad mereelustikule kahjulikud peale valmisehitamist?

Terje Talv, Tuuleenergia assotsiatsioon: Inimühiskond vajab toimimiseks elektrit, laiemas plaanis energiat. Seda energiat saab toota erinevatel viisidel, millel kõigil on enda mõju keskkonnale. Inimkonnal on mõju looduskeskkonnale. Küsimus ja ainus valikukoht on kui suur see mõju on. Kui panna kaalukausile toodetud ühik energiat ja mõju loodusele, on tuulepargid täna kõige loodussõbralikum viis energiat toota. Selle hinnangu juures on arvestatud tervet tuuliku elutsüklit.

Tuulikutel on väikseim negatiivne mõju, kui kõik potentsiaalsed mõjud hinnatakse eelnevalt ära. Olulise negatiivse mõjuga tuulikut ei ole võimalik püstitada. Tuulikutel on olemas samasugune mõju nagu kõigil muudel inimkonnaga seotud ehitistel. Aga nende subjektiivselt tajutav mõju on see, et neid on näha. See kas tuulik on ilus või inetu on iga inimese personaalne valik.

Tuulikutel on võrreldes fossilkütustel baseeruva energiatootmisega mõju looduskeskkonnale, kuid selgelt positiivne mõju kogukonnale. Eestis kehtib kohaliku kasu mudel ehk tuulikutasu, mis jagab tulu kohaliku kogukonna ja omavalitsusega. Lisaks toob tuulepark taskukohase rohelise elektri, töökohad ja taristu. Kas tuulikut on näha? Sõltub vaataja asukohast, kuid tegemist on suure seadmega ja suure tõenäosusega on seda näha. Kas tuulikut on kuulda? Sõltub kuulaja asukohast ja tuule tugevusest, seda võib kuid ei pruugi kuulda olla. Kümne kilomeetri kaugusel asuvat tuulikut ei ole kuulda, näha küll.

Läänemerre plaanitavad tuulepargid võivad olla ka merele mõnikord kasulikud. Läänemere olukord ei ole kiita ja kalapüügi takistuseks ei ole mitte planeeritavad tuulikud, vaid kiiresti viimasel ajal kahanenud kala hulk meres. Me oleme ühiskonnana enda merele hullusti haiget teinud.

Tuuleparkide rajamise ajal mõjutame me mereelukaid müraga, mida erinevate lahendustega nt mürakardinad, leevendatakse. Pärast ehitusperioodi on meretuulepargid mõnedele liikidele meelepärane asukoht. Seal ei saa tegeleda suures mahus püügiga, seal on vaikne, sest seal ei sõida suured laevad. Merekaablid süvistatakse vähemalt 1,5 m sügavusele, nende mõju on prognoositult väiksem, kui arvatakse. Meretuulikute vundamendile saavad kinnituda taimed, mis meelitavad kohale kalad ja kalad toovad järgmised liigid nt hülged.

• Maapiirkondades on probleemiks ilmselt alajaamade võimekus. Vähemalt on mulle väidetud, et mina ei saa elektrit üldisesse võrku müüa. Aga kui ma maksan korraliku summa, et kohalik alajaam selle eest ümber ehitada, siis võin päiksepaneele panna niipalju kui tahan. Seega, maapiirkondades on probleemiks alajaamade võimekus, kuidas võrgutakistused kiiremini kõrvaldada, et selle parendmaise kulusid ei nõutaks sisse mikrotootjalt?

Marii Uduvee, Elektrilevi: Elektrilevi eesmärk on tagada elektrivõrguga liitumise võimalus kõikjal Eestis, et kõik majapidamised ja ettevõtted saaksid minna sujuvalt üle taastuvenergiale. Selleks investeerib Elektrilevi elektrivõrku iga-aastaselt ca 100 miljonit eurot.

Mikrotootjad (võimsusega kuni 15 kW k.a.), kes toodavad kogu elektri vaid enda tarbimise katmiseks saavad üle kogu Eesti liituda ilma suuremate kulutusteta. Küll aga tuleb ka sellisel juhul esitada Elektrilevile liitumistaotlus.

Juhul kui klient soovib kindlasti elektrit ka võrku müüa, siis sellega tõesti võivad kaasneda võrgu ehitustööd. Liitumiseks võib olla vaja rajada uut elektrivõrku, paigaldada uus alajaam või vahetada madalpinge alajaama trafo jne. Iga taotlust käsitlevad meie insenerid ning annavad olukorrast liitujale ülevaate.

Seoses võrku elektrit andvate päikeseelektrijaamade arvu plahvatusliku kasvuga on vaba võimsus võrgus ammendumas ning lisanduva tootmisvõimsuse võrku edastamiseks vajalikud võrgu tugevdamise kulud on tõesti hetkel hüppeliselt kasvanud teatud piirkondades.

Elektrilevi tegeleb riigi ja koostööpartneritega selle nimel, et kiirendada võrgu arendamist ja täiendava vaba võimsuse loomist läbi täiendavate investeeringute.

Hanna Peeters, Sunly: Päikeseenergia on keskkonnasõbralik tehnoloogia ning üks olulisematest taastuvenergiaallikatest. Sellel on oluline roll saavutamast ülemaailmset säästva arengu eesmärki energialahenduste valdkonnas ning päikeseenergia tehnoloogiat arendatakse pidevalt, et täita meie energiavajadusi. See on üks levinumaid muresid, et millised siis ikkagi on päikesepaneelide tootmise mõjud keskkonnale, aga nagu iga toodetud toode, nõuab ka päikesepaneelide valmistamine ressursse ja energiat - see tähendab, et päikeseenergia tootmisel on vähemalt mõningane keskkonnamõju. Päikesepaneelide tootmiseks on vaja kasutada teatud metalle nagu räni ja vask, mis võivad avaldada negatiivset mõju keskkonnale, aga ainult siis kui neid ei kaevandata ega toodeta säästvalt.  

Räni on looduslik element, mida maakoores leidub ohtralt, mistõttu on see suhteliselt jätkusuutlik ressurss. Päikesepaneelides kasutatava räni rafineerimisprotsess võib aga olla energiamahukas ja tekitada reostust. Vask on samuti looduslik ressurss ja seda saab taaskasutada. Vase kaevandamisel on aga märkimisväärne keskkonnamõju, nagu pinnase erosioon ning õhu- ja veereostus. Teised metallid, mida päikesepaneelides kasutatakse väikestes kogustes, hõlmavad alumiiniumi, hõbedat ja kulda, millel on ka nende kaevandamisega seotud keskkonnamõjud.

Päikesepaneelide tootmine võib avaldada negatiivset keskkonnamõju, eriti paneelides kasutatavate materjalide kaevandamisel. Nende mõjude leevendamiseks on oluline kasutada nende materjalide kaevandamiseks ja tootmiseks säästvaid meetodeid ning päikesepaneelide ringlussevõttu või taaskasutamist nende kasuliku eluea lõpus.

• Kas majanduse (taastuvus on ju majanduslik mõiste) asemel ei oleks õigem keskenduda keskkonnale, ehk siis energiatootmise ja -tarbimise puhtusele, saaste minimeerimisele?

Madis Vasser, Eesti Roheline Liikumine: Taastuvus on siiski pigem ökoloogiline mõiste, mis ajapikku on jõudnud ka energeetikasektorisse. Taastuv ei tähenda ka automaatselt jätkusuutlikku - selle jaoks on oluline tarbida vastavat ressurssi aeglasemalt, kui see jõuab taastuda. Vastasel korral toimub ikkagi ressursi vähenemine. Kui mingi ressurss väheneb alla kriitilise piiri, isegi kui ei lõppe veel täielikult otsa, ei pruugi see enam suuta ka taastuda. Lisaks ressursikasutusele on tõesti oluline ka jääkide tootmise maht - see peab olema väiksem kui keskkonna talumispiir. Kitsalt kliima vaatest võiks öelda, et väikeses mahus põlevkivienergeetika kasutamine oleks aktsepteeritav, kui kõrval oleks suures mahus põlismetsasid, mis põlevkivist vabanenud süsiniku uuesti pikaks ajaks ära seoks. Sel juhul aga jääksid tähelepanuta põlevkivi kaevandamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud ning tegemist ei oleks ka jätkusuutliku lahendusega, kuna põlevkivi ei ole inim-ajaskaala kontekstis taastuv ressurss. Siit jõuamegi ringiga laiema vastuseni - taastuvenergia küsimustes on möödapääsmatu vaadata laiemat majandussüsteemi, mis täna on üles ehitatud taastumatutele ja kunstlikult odavatele energiaallikatele (põlevkivi, fossiilne gaas), mille "arve" maksavad tulevased põlvkonnad keskkonnakriiside näol või ohtlike jäätmete otsas (tuumaenergia). Üsna tulutu oleks keskenduda taastuvenergia suuremahulisele arendamisele, kui samal ajal ei tegeleta üleüldise energianõudluse vähendamisega ning kogukonnaenergeetika juurutamisega. Tänast tarbimismahtu pole võimalik (arvestades ruumivajadust) ega ka soovituslik (arvestades toorainete kaevandamise ja nt tuuleparkide mõju elusloodusele) üks ühele asendada taastuvenergia tootmisega ning hajutatud energiatootmist ei saa puistada üle terve riigi, kui kohalikud elanikud sellega nõus ei ole.

• Päikesepaneelide paigaldamiseks peab nõusoleku andma kohalik omavalitsus, kelle käest tuleb küsida projekteerimistingimused. Kas see nõue kehtib ka ühe-kahe internetist ostetud välisukse kõrvale seinale või puuriida peale paigaldatud päikesepaneeli ja aku komplektile millega mobiili ja arvutit sügaval metsa sees suvilas laen? Kui ei, siis millistel puhkudel täpsemalt peab päikesepaneeli paigaldamiseks kohalik omavalitsus nõusoleku andma ja millistel juhtudel mitte? Kas see oleneb päikesepaneelide suurusest, võimsusest, või sellest kas nad on võrku ühendatud, või naabrite lähedusest? Hetkel on mulje, et isegi päikesepaneelidega mobiiltelefoni ümbrist ei tohi kasutada ilma kohaliku omavalitsuse nõusolekuta.

Hanna Peeters, Sunly: Ehitusluba antakse ehitisele, mis muudab oluliselt hoone elektrisüsteemi või maa otstarvet. Kui osta internetist paneel, mida ei ühendata hoone elektrisüsteemiga ning mis on ajutine lahendus näiteks elektrikatkesutse ajal mobiili laadimiseks, siis selleks ei pea ehitusluba küsima. Kohalik omavalitsus esindab oma elanikke nii elanike omavahelistes teemades kui ka teemades riigiga. Omavalitsus peab veenduma, et hoonele paigaldatav päikesepargi lahendus oleks korralikult tehtud, pidades silmas kõiki seadusi ning reegleid. Vastasel juhul hakkavad katustele tekkima lip-lipi-peal kodukootud lahendused, mis võivad tekitada peegeldusi naabri akendesse, kujutada ohtu tormiste ilmadega ning loomulikult kujutada ohtu hoonele endale just elektriohutuse seisukohalt. Sunly võib omast kogemusest öelda, et ükski kohalik omavalitsus ei ole seadnud takistusi päikesepaneelidele, mis on ajutised ning millega laetakse näiteks mobiiltelefoni. Kuid ka selles teemas peaks lähtuma kainest mõistusest - kui ajutine päikesepaneel peegeldab naabrite aknasse juba nädalaid alates päikesetõusust kuni päikeseloojanguni, siis ei ole tegu ajutise lahendusega.

_________________

* MKM - majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Eksperdid

Hanna Peeters on inseneri- ja keskkonnakaitseteadmised saanud TalTechi keskkonnatehnika ja juhtimise magistriõppes. Praegu arendab ta Sunlys tuuleenergia projekte ning eelhindab nendega seotud mõjusid.

Meelis Härmas on Tartu Ülikooli teadur. Ta on kirjutanud mitmeid artikleid superkondensaatorite ja Na-ioon akude teemal. Õppejõuna õpetab tudengitele näiteks vesinikutehnoloogia ja taastuvenergeetika aluseid.

Kaupo Eerme on energeetika valdkonnas tegutsenud kokku üle 20 aasta ning tal on ka 10 aasta pikkusne kogemus elektriautode tarbeks vajaliku taristu rajamisega. Eleportis tegeleb ta elektromobiilsuse edendamise ning Eesti turu juhtimisega.

Hendrik Puhkim on lõpetanud Tartu Ülikooli geograafia eriala ning töötanud keskkonnaeksperdina üle 20 aasta. Ta on osalenud paljude projektide keskkonnamõju hindamistes, sh ka tuuleparkide arendused. Hendrikul on keskkonnamõju hindamise juhteksperdi litsents ning ta kuulub MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing juhatusse.

Oliver Kalda on Tartu Ülikooli elurikkuse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse nooremteadur, kes on pikalt uuringud nahkhiirte rändeid ja talvitumist. Samuti juhtinud Tallinna Tehnikakõrgkooli keskkonnatehnoloogia ja -juhtimise õppekava. Oliver on ka Eesti Terioloogia Seltsi juht. 
















Mihkel Annus, Eesti Taastuvenergia Koja juhataja.












Rein Vaks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja.
Marii Uduvee, Elektrilevi OÜ valdkonnajuht