Mis on kogukonnaenergeetika?
Kogukonnaenergeetika kogub Eestis aina suuremat kõlapinda ning mitmel pool ka juba toodetakse või plaanitakse energiat toota kogukondlikult. Samal ajal on aga üldine teadlikkus kogukonnaenergeetika võimalustest energiaüleminekus madal.
Kogukonnaenergeetika on selline energia tootmise viis, kus üksikisikud koostöös ühistuna toodavad energiat ning kasutavad seda ise või müüvad teistele kohalikele energiatarbijatele. Tavapärasest ettevõtlusest erineb see aga selle poolest, et energiaühistu liikmed otsustavad ühistu toimimise viisid üheskoos. Kogukonnaenergeetika puhul on oluline selle kohalikkus - nii energia tootmise tooraine kui ka toodetud energia kasutajate mõttes. Teiseks oluliseks tunnuseks on jätkusuutlikkus - kogukonnaenergeetikat toodetakse kohalikest taastuvatest allikatest. Kolmandaks aga ühine juhtimine ning otsustamine ühistu tegevuse üle.
Kogukonnaenergeetika algatused võivad võtta mitmesuguseid vorme: need võivad olla kogukonna omandis olevad taastuvenergia paigaldised (näiteks päikesepaneelid või tuulikud), pakkuda elektrisõidukite või -jalgrataste laadimisteenuseid või olla energiatõhususprogrammid või renoveerimisteenused. Samuti võivad need olla kogukonnapõhised energiakooperatiivid, mis hoolitsevad soojusmajandusteenuste eest või pakuvad muid teenuseid energiaturul.
Kogukonnaenergeetika on näiteks see, kui:
korteriühistu paigaldab oma hoone katusele päikesepaneelid ning tarbib nii toodetud päikeseenergiat ise ja ülejääva energia pakub näiteks naabermajale;
kohalik omavalitsus koos kohalike elanikega loob ühistu ning kasutab tuulikutasust saadud hüvesid kohaliku energiamajanduse korraldamiseks - näiteks tänavavalgustuse päikeseenergiale viimise, päikesepaneelide paigaldamise kohalikele hoonetele (koolile, hooldekodule, seltsimajale), energiasoodustuste jagamine energiavaesetele leibkondadele või investeerib saadud tulu tagasi tuulikuparki, ostes seda opereerivast ettevõttest osaluse;
kohalik ettevõtte koostöös oma töötajatega paigaldab ettevõtte toomisüksuse katusele ja aladele päikesepaneelid, milles töötajad saavad võimaluse osta osaluse, toodang müüakse samale ettevõttele kindlaks määratud hinnaga ning kasum läheb jagamisele osaluse omanike vahel.
Eestis nügivad kogukonnaenergeetika arendamist lisaks Eestimaa Looduse Fondile ka Eesti Roheline Liikumine, Tartu Regiooni Energiaagentuur, Tulundusühistu Energiaühistu, Saarte energiaagentuur ja TalTech’i Ragnar Nurkse instituut.
Lisainfo: ELFi taastuvenergia ekspert Ingrid Nielsen, ingrid.nielsen@elfond.ee
Miks kogukonnaenergeetika?
Kogukonnaenergia pakub kogukondadele võimalust oma energiatulevikku ise juhtida, tuues kaasa mitmesuguseid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid eeliseid:
kogukondlik energiatootmine paigutatakse tarbimiskoha vahetusse lähedusse või kasutatakse ära vabu pindu näiteks katustel. See vähendab survet loodusele ning mõjutab energiakadude vähenemist;
kohalikud energiaprojektid loovad töökohti ning aitavad rahal ringelda kohalikus majanduses;
nad vähendavad ka sõltuvust kesksetest energiavarudest, kasvatavad energiasõltumatust ja vastupidavust, eriti maapiirkondades.;
kuna energiateemades osaleb tavapärasest laiem ring inimesi, siis hõlmavad kogukonnaenergiaalgatused sageli ka haridusprogramme ja korraldavad teavituskampaaniaid, mis suurendab energiateadlikkust ning -tõhusust;
sarnastele probleemidele lahenduse otsimine, ühised otsused ning ühiselt leitud võimalused projektide rahastamiseks soodustavad sotsiaalset ühtsust, tuues elanikud kokku jagatud eesmärgi ümber, julgustades nii koostööd ja vastastikust toetust.
Kogukonnaenergeetika näiteid Eestist
Viimastel aastatel on Eestis vastuvõetud ELi direktiividest tulenevaid muudatusi, mis toetavad kogukonnaenergeetika algatuste tegutsemist. Näiteks, energiamajanduse korralduse seaduses on kirjas põhimõtted taastuvenergiakogukondade tomimisest. Energiaühistu võib toimetada nii mittetulundusühinguna, osaühinguna kui ka täis-, usaldus- või tulundusühistuna. Allpool on mõned näited Eestis toimetavatest energiakogukondadest:
Wermo AS energiakogukond, mis koosneb ettevõtte aktsionäridest töötajatest, on paigaldanud tootmishoone katusele 450 kW päikesepaneelid - ainsaks tarbijaks on mööblibvabrik ise, nädalavahetuse ülejääk müüakse võrku. Aktsionäridel on võrdne hääl, olenemata alginvesteeringust või aktsia suurusest ning ettevõte garanteerib energiakogukonna liikmetele tehtud investeeringult vähemalt 10% tootlikkuse.
Obinitsa energiakogukonna peamiseks käivitajaks oli ettevõtte Seto Aiad külmhoidla hüppeliselt kasvavatest elektriarved. Kogukond vajas jätkusuutlikumat ja taskukohasemat lahendust. Ühistu plaan on varustada kohalikult toodetud elektriga aiasaaduste väärtustamiskeskust, mis töötleb kogukonnas kasvatatud toodangut turukõlblikeks kaupadeks. Paljud energiaühistu liikmed on kohalikud põllumehed. Hetkel on ühistu korraldamas esimest hanget paneelide soetamiseks ning tootmise käivitamiseks.
Hea Energia Maja päikesepaneelid
2023. aastal paigaldas Energiaühistu Hea Energia Maja katusele 13 kW päikesepaneelide tootmise. Hoone omanik maksab Energiaühistule fikseeritud energiahinda ja investeerinud ühistuliikmed saavad kasumist dividende. Kogu päikesepaneelide jaama toodang kasutatakse kohapeal hoones.