Mida mina teha saan isiklikult

Kui loed või kuulad kliimamuutuste kohta, siis veendu, et infoallikas on usaldusväärne. Võrdle ka erinevaid allikaid ning julge infos kahelda. Faktide objektiivsuse hindamiseks jälgi, kas on viidatud teistele autoritele vm usaldusväärsetele allikatele.

Usaldusväärsed allikad võivad olla nt teatmeteosed, retsenseeritud teadusartiklid, ametlikud andmebaasid, statistika ja ametiasutuste veebilehed.

Uuri autori kohta, mida ta on varem kirjutanud ning kas, kes ja kuidas allika/autori teemakäsitlustele viidanud on. Millistele allikatele toetudes koostavad eksperdid valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) raporteid, saad uurida siit.

• mine loodusesse ja võta kaasa oma sõbrad, lapsed ja sugulased, et ka nemad saaksid loodusega rohkem kontakti ning selle kaudu hakkaksid veelgi rohkem loodust väärtustama;
• annetada ELFile või olla vabatahtlik ELFi loodustalgutel;
• on veel mitmeid Eesti loodusele pühendunud organisatsioone, kellega saab liituda, nt Pärandkoosluste Kaitse Ühing või Eesti Ornitoloogiaühing.

Arutle kliimamuutuste põhjuste, tagajärgede ja lahenduste teemadel ka sõprade ja perega. Püüa aru saada, mis neile muret teeb või mis tekitab arusaamatusi ja küsimusi ning juhata usaldusväärsete teaduspõhiste allikate juurde lisainfo uurimiseks. Samuti võid mõttekaaslastega algatada mõne ürituse, blogi vmt, kus kliimamuutustega seonduvat käsitleda tuginedes kriitiliselt valitud allikatele.

Üks esimene oluline samm kliimasõbralikumaks käitumiseks energiakasutuses on kasutada elektrit säästlikult. Selleks saad teha näiteks järgmist:

• talvel küta mõistlikult - tervislik sisetemperatuur on päeval kuni 21-23C, öösel mõni kraad vähem;
• elektroonikaseadmete ooterežiimi kasutamise asemel lülita need välja;
• kasuta automatiseeritud nutipistikuid, mis ajatavad tarbimist;
• kasuta energiasäästlikumaid elektroonikaseadmeid (märgis pakendil);
• toast lahkudes kustuta tuli ning kasuta kus võimalik liikumise peale süttivaid valgusteid (nt õues või koridorides);
• langeta boileri vee temperatuuri ning pese pesu ja nõusid jahedama veega;
• vaata üle oma leibkonna energiatarbimine ja leia viisid, kuidas energiatarbimist vähendada;
• soojusta elamu terviklikult, elamule on mõistlik tellida energiaaudit.

Suur osa elektrist ja soojusest kogu maailmas on endiselt toodetud fossiilsetest allikatest nagu süsi, õli või gaas. Eelista võimalusel alati taastuvatest allikatest toodetud energiat. Eesti elektritarbimisest umbes veerandi moodustab kodudes tarbitav elekter. Kui Sa ei ole kunagi mõelnud, millist elektrit tarbid, siis Eestis on see kõige tõenäolisemalt kliimamuutustele hoogu juurde andev põlevkivielekter. Et põlevkivi jalajälg on aga üüratu, soovitame valida selle asemel rohelise energia pakett! Elektrimüüja ja -paketi vahetamine on üle ootuste kerge - piisab vaid soovi avaldamisest ja edasi teeb uus elektrimüüja kliendi eest kõik vajalikud asjaajamised eelmise müüjaga lepingu lõpetamiseks või paketi vahetuseks. See on ühekordne tegevus, aga positiivne mõju on kestev.

Kui kallis on roheline energia?

Keskkonnasõbralik elekter on täna juba odavam kui põlevkivielekter, millele rakenduvad kütuse ning CO2 emissiooni tasud. Ühisel elektribörsil pakuvad madalamaid hindu taastuvelektri tootjad, kõrgema hinnaga fossiilsed kütused pääsevad turule vaid siis, kui taastuvatest allikatest piisavalt toodangut saada pole. Eelista päritolutunnistusega paketti, mis annab kindluse, et sinu ostetavas mahus taastuvelekter on päriselt toodetud ja müüdud just sinule, mitte topelt ka kellelegi teisele.

Kas minu pistikupesast tuleb välja taastuvenergia?
Kuigi keegi ei jälgi täpselt, kuhu millised elektronid liiguvad - ning sinu pistikupesast ei pruugi alati välja tulla taastuvenergia - ent elektrimüüjatel on kohustus raporteerida energia tootmisviisid, mida Elering kinnitab päritolutunnustega. Elekter toodetakse ja saadetakse ühisesse elektrivõrku. Sealt liigub see sinna, kus on nõudlus. Päritolutunnistusega rohelise elektri ostmine tähendab seda, et sinu ostetud taastuvelekter on kindlasti toodetud nagu lubatud. Rohelise elektri ostjana nügid sa turgu taastuvenergia suunas, sest mida rohkem on taastuvenergia tarbijaid, seda rohkem on vaja ehitada uusi taastuvelektrijaamu, et kõikidele jätkuks.

Mis on taastuvenergia tasu?
Sõltumata paketist maksab iga Eesti elektritarbija taastuvenergia tasu, mis on automaatselt lisatud elektriarvele. Selle rahaga toetab riik uusi taastuvenergia projekte. Toetus taastuvenergiale ei ole igavene, üks ettevõte saab toetust 12 aastat. See piirang on seatud selleks, et aidata ettevõttel investeeringut tasa teenida.

• Vähenda liha ja piimatoodete kogust toidulaual. See ei tähenda, et peaksid tingimata taimetoitlaseks või veganiks hakkama. Nädalas söödava liha hulk võiks põhineda Tervise Arengu Instituudi toitumissoovitustel.
• Söö üha enam taimset ja tee taimetoidupäevi! Maitsvaid retsepte ja nõuandeid leiad nt Facebooki grupist " Jah, see on vegan!", taimetoit.ee, veganmaailm.com, banaanisaar.ee, heatoit.com, taimse teisipäeva retseptikogu, toidufoor.ee/retseptid.
• Retseptides võid vahetada pool lihakogust välja läätsede või ubade vastu. Suure lihatüki küpsetamise asemel tee hoopis mõni lihakaste või pajaroog, kus liha kogus on väiksem.
• Liha ja piimatooteid süües on kõige kindlam ja keskkonnasõbralikum valida mahedalt toodetud liha ja piimatooteid. Otsi toodetelt öko- ja mahemärki.
• Tasub teada, et keskkonnasõbralik peaks olema ka loomasööt. Näiteks peavad mahetootjad kasutama mahesööta, kuid tavatootjatel puudub kohustus märkida pakendil, kust nende kasutatud sööt pärineb.
• Võimalusel vali poollooduslikel kooslustel kasvanud loomade liha. Kui see ei ole võimalik, eelista Eestis kasvatatud loomi. Vaata lisaks: lihafoor.ee.
• Liha süües eelista maheliha, poollooduslike koosluste liha või metslooma liha. Metaani, mis on mitu korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2, tekitavad eelkõige mäletsejad – veised ja lambad. Poollooduslikel kooslustel kasvanud veiste ja lammaste tegevuse tulemusena seotakse rohumaadesse süsinikku, mis vähendab nende kasvatamise kliimamõju.
• Kui tarbid veise- ja lambaliha, siis teadlikult ja mõõdukalt! Nende loomade pidamine tekitab küll rohkem metaani, kuid Eestis võib nende kasvatamine tuua kaasa positiivse mõju pärandkoosluste hooldamisena. Seega, pane tähele, kus ja kuidas loomad kasvanud on.
• Kestliku kala valimisel on abiks kalafoor.

• Eelista kohalikku toitu ja võimalikult vähe vahendajaid. Transpordiks kulub kõige vähem energiat, kui toit tuleb kodu lähedalt.
• Kasvata enda aknalaual, rõdul, aias köögivilju ja maitsetaimi.
• Linnas elades otsi üles oma kogukonnaaed, kus saab samuti ise köögivilju kasvatada. Uuri Tartu Maheaeda  või kogukonnaaedu Tallinnas.
• Käi turul ja talukaupa müüvates poodides. Kohalikku mahetoitu müüvate kaupluste nimekirja leiad siit.
• Poes käies jälgi, kuidas on pood oma külmletid üles seadnud. Ilma usteta letid raiskavad väga palju energiat! Anna poele tagasisidet ja soovita ustega lette.
• Mõtle juba suvel oma talvise toidulaua peale. Tee hooajalisi hoidiseid ja pane värsket toitu sügavkülma (nii säilivad kõige paremini ka paljud toitained) või keldrisse. Selliselt ette valmistudes ei pea sa talvel ostma nii palju imporditud köögivilju ja saad süüa ter vislikku, mitmekülgset ja puhast toitu aastaringi.

• Toidu keetmisel, praadimisel või küpsetamisel keera ahi välja juba enne küpsetusaja lõppu. Kuumus on ahjus siis veel piisav, et toit selle mõjul valmiks.
• Tõsta potikaant, ava ahjuust või külmkapiust võimalikult vähe.
• Pane sügavkülmast võetud toit sulama külmikusse. Sellega kulub külmkapi töös hoidmiseks ja hiljem toidu küpsetamiseks vähem energiat.
• Leia poti suurusele vastav pliidiraud. Liiga suurt pliidirauda kasutades läheb soojus külgedelt kaduma.
• Kasuta võimalikult madalat temperatuuri. Vee keetmisel aurustub vesi väga kuuma rauaga keetes lihtsalt kiiremini või läheb energia poti külgedelt õhku kaduma. See ei aita toitu kiiremini valmistada. Paljude toitude puhul ongi pigem hea kasutada madalat temperatuuri (nt hautamine).
• Optimeeri ahju kasutamist. Lülita ahi sisse vaid veidi enne kasutamist (mitte liiga varakult). Küpseta mitut toitu samal ajal või üksteise järel.
• Hoia oma köögiriistad ja -masinad puhtana, niimoodi on energiaülekanne efektiivsem (nt sulata jäätunud külmkapp, puhasta ahi).
• Valmista mitu toidukorda korraga. Sellega hoiad kokku mitmekordseks soojendamiseks kuluvat energiat.
• Ära pane sooja toitu külmkappi, lase sel enne toas maha jahtuda. Niimoodi ei pea külmkapp kulutama lisaenergiat jahutamiseks.
• Vett keetes kasuta potikaant või keeda veekeetjaga.

• Tegutse selle nimel, et peaksid ära viskama võimalikult vähe toitu. Energia, mis on kulunud toidu tootmiseks võiks jõuda sinuni, mitte prügimäele.
• Planeeri poodi minnes, mida vajad. Sellega vähendad spontaanseid oste ja toiduülejääke ning säästad ka raha.
• Proovi mitte jätta avatud pakendeid väikese toidukogusega külmkappi seisma. Näiteks tee selle asemel kohe suurem kogus süüa. Järgmine toidukord on mureta!. Kui tead, et sul läheb vaja vaid väike kogus avatud pakendis kiirelt riknevat toitu, siis osta see väiksemas pakendis.
• Loo oma külmkappi süsteem, kus vanemad toiduained ja avatud pakendid on eespool. Tekita endale toidukordade planeerimisel harjumus arvestada olemasolevate ülejääkidega, mis tuleks esmajärjekorras ära kasutada.
• Tee vahet märgistel "parim enne" ja "kõlblik kuni". Ära viska automaatselt toitu minema, kui kuupäev on möödas, vaid hinda olukorda.
• Kasuta toiduülejäägid ära loovates roogades või sügavkülmuta järelejäänud toit. Sorteeri prügi, sh biojäätmed eraldi.
• Kogu toidujäätmed biojäätmete konteinerisse. Sellest toodetakse väärtuslikku komposti ja saadetakse toitained tagasi ringlusse. Alternatiivina komposteeri biojäätmed oma aias, sellega vähendad transpordikulu ja saad omale toitaineterikka mulla uueks ringiks. Uuri kompostimise kohta näiteks kompostiljon.ee  veebilehelt!
• Jälgi oma bioprügikasti sisu kriitilise pilguga. Kas märkad äravisatava toidu osas mingeid mustreid? Tee järeldused ja püüa oma toiduülejääke vähendada.

Nõuanne kliimasõbralikuks liikumiseks on tegelikult lihtne - jäta auto võtmed koos autoga koju ja uuri, kuidas on võimalik linnadžunglis või maa-avarustel ilma autota liigelda - alguses kasvõi mõnel päeval nädalas.

Linnapiirkonnas elades püüa vältida valglinnastumist ehk katsu leida töökoht võimalikult lähedal oma elukohale. Kui ühistransport või rattateed ei toeta su käike, siis haara härjal sarvist ja uuri kohalikust omavalitusest, mida nad plaanivad selles vallas paremaks muuta.

Enamik meist hoiavad vähemalt osa oma raha pangas – meil on arveldusarve või isegi mitu. Ent kui paljud meist on mõelnud, et kuidas meie raha hoidev pank või pangad meie rahaga ümber käivad? Kui oled kliimateadlik, siis peaks see sulle oluline olema, sest pangad mitte lihtsalt ei hoiusta sinu raha, vaid hoiavad seda ringluses, nt laenudena. Pangalaenu(de) keskkonnamõju võib aga olla märksa suurem kui kõik sinu pingutused oma mõju võimalikult väiksena hoida. Näiteks on oluline, et sinu pank ei investeeriks fossiilsete energiaallikate kasutamisse, kuna just inimeste sõltuvus neist on peamine inimtekkelise kliimamuutuse põhjus.

Green.Bank portaalist saad uurida, kas sinu pank toetab kliimakriisi. Praeguse seisuga kajastab portaal vaid üksikuid Eestis tegutsevaid pankasid.

Kindlasti tasub ka otse oma pangast järele küsida nende keskkonnapoliitika kohta ning kuidas pank selle raames kliimakriisil hoogu maha võtta aitab.

Üha enam räägitakse kliimasõbralikkusest ka majade planeerimisel ja renoveerimisel. Eesti kliimas peame tavalises majas elades arvestama küllaltki suurte küttekuludega. See ei ole löök mitte ainult meie rahakotile, vaid ka kliimale. Seega tuleb nii endale kui kliimale kasuks oma maja võimalikult hea soojustamine.  Samuti on oluline fossiilkütustel põhineva küttesüsteemi välja vahetamine näiteks soojuspumba vastu. Ka ahjude renoveerimisega saab säästa energiat ja kergendada survet rahakotile.

Tänapäevaste lahendustega on võimalik soojustada hooneid nõnda, et kokkuhoid kütteenergialt on kümnekordne (suurusjärk 220 --> 20 kWh/m2 aastas). Lisaks tasub tähele panna, et küttesüsteem oleks võimalikult keskkonnasõbralik.

Riik on võtnud eesmärgiks renoveerida 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 muud hoonet. Eesmärgi täitmisega on võimalik vähendada emissioone hoonete sektoris kuni 90%. Renoveerimisel tulevad appi erinevad KredExi toetused, mida .saavad kasutada nii eramajaomanikud kui korteriühistud.

• Taaskasuta ja osta kasutatud asju.
• Enne poodi uue asja järele minekut mõtle järele, kas ehk õnnestub vana parandada? Ehk polegi uut asja vaja ja vana kõlbab veel ka? Ehk saad ajutiselt sõbralt laenata?
• Kanna kaasas oma veepudelit ja joo kraanivett.
• Taaskasuta kilekotte või veel parem, kasuta riidest kotti.
• Eelista keskkonnasõbraliku märgisega tooteid.
• Kasuta vähem paberit ja eelista puidu ja paberi puhul FSC märgisega tooteid.
• Kanna kaasas oma tassi ja vähenda ühekordsete topside kasutamist!
• Osta toitu suuremates pakendites (nt viie väikse riisipaki asemel üks suur)!
• Osta võimalusel pakendamata tooteid enda taaskasutatavatesse nõudesse!
• Sorteeri prügi! 2020. aasta andmetel tekkis Eestis keskmiselt 383 kg olmejäätmeid inimese kohta, liigiti koguti sellest vaid 38% ning ringlusse võeti 29%. Sarnaselt Euroopa Liiduga on Eesti võtnud eesmärgiks, et 2025. aastast tuleb korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta vähemalt 55% kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid ja võimaluse korral muudest allikatest pärinevaid samalaadseid jäätmeid. Alates aastast 2030 tuleb ringlusse võtta juba 60% olmejäätmetest ning 2035. aastast 65% olmejäätmetest. Paberi, papi, metalli, plastiku ja klaasi tootmiseks kulutatakse suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse ning materjali ringlussevõtt aitab neid ressursse kokku hoida.