Rahvusvahelised lepped 

Konventsioon jõustus 1994. aastal ja praeguseks on selles osalised ligi 200 riiki. Konventsiooni eesmärk on stabiliseerida kasvuhoonegaaside kogus atmosfääris, et hoida ära inimetegevusest põhjustatud ohtlikud mõjud inimestele ja looduskeskkonnale. Kõik osapooled kogunevad kord aastas konverentsile (COP ehk Conference of the parties), et hinnata seniseid arenguid ja vastu võtta uusi otsuseid kliimamuutustele piiri panemiseks. Uuri rohkem ÜRO veebilehelt.

COP3 kohtumise raames võeti 1995. a vastu Kyoto protokoll, mille eesmärgid olid kasvuhoonegaaside tekitamise vähendamine võrreldes 1990. aastaga ning keskkonnasäästlike projektide innustamine. Protokoll jõustus 2005. aastal. Igale kokkuleppes osalevale riigile anti süsinikuheite vähendamise eesmärgid, lisaks oli võimalik võtta vabatahtlikke kohustusi. Koos 2012. a vastu võetud Doha muudatusega reguleerib Kyoto protokoll heitgaaside piiramist kuni aastani 2020.

2015. aastal toimus ajalooline COP21 Pariisis, kus esimest korda jõuti kokkuleppele ülemaailmse kliimaleppe sõlmimises 195 riigi vahel.

ÜRO Pariisi kliimakonverentsi eesmärk oli saavutada ülemaailmne kokkulepe, et hoida kliimamuutusi kontrolli all. Täpsemalt võeti eesmärgiks tagada, et maa keskmise temperatuuri tõus jääks tuntavalt alla 2°C, ning pingutada, et see jääks 1,5°C piiresse võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga (aastad 1850-1900).

Võib öelda, et Pariisis tehti ajalugu. See oli esimene kord, mil ligi 200 riigi juhid kogunesid kliimapoliitikat arutama ja suutsid siduva kokkuleppega hakkama saada. Kuigi Pariisi kokkulepet kutsutakse kompromissiks, on see siiski siduv, tekitab konkreetse raamistiku tulevikusammudeks ja paneb riikidele vastutuse leppe rakendamise eest.

Kokkuleppe järgi peavad leppe osalised panema iga viie aasta tagant paika oma riikliku panuse (NDC ehk nationally determined contribution) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Iga uus riiklik panus peab olema eelnevast ambitsioonikam. Kõikide riikide panuste põhjal selgub, kas maailm saavutab Pariisi kokkuleppe pikaajalised eesmärgid ja kas globaalsed kasvuhoonegaaside heitkogused hakkavad vähenema nii kiiresti kui võimalik. Eesmärk on saavutada tasakaal inimtekkeliste heitmete ja nende sidumise vahel selle sajandi teises pooles.

Eesti riiklik panus Pariisi leppe eesmärkide saavutamisse väljendub Euroopa Liidu ühises panuses. 2023. aastal uuendas EL oma panust, viies see vastavusse EL-i ülese eesmärgiga vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55%, võrreldes 1990. aastaga. 

Pariisi kliimaleppe kohta saab rohkem lugeda ÜRO veebilehelt.

2018. aastal toimusid Poolas olulise tähtsusega kliimakõnelused (COP24). Kohtumise üks peamisi eesmärke oli leppida kokku Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalikes reeglites.

Selleks lepiti kokku üle 100 lehekülje pikkuses reeglite kogus - nn Pariisi reeglite raamat. Diplomaadid uskusid, et see reegliraamat on piisavalt tugev tööriist, millega saab hoida ära kõige hullemad kliimamuutuste mõjud, aga üksnes siis, kui sellega kaasneb tugev poliitiline tahe ja juhtimine. Küsimus jääb, kas seda poliitilist juhtimist on või ei ole? Kahjuks ei tulnud Katowice’is avaldust selle kohta, et riigid tõstaksid oma ambitsioone 2020. aastaks.

Õiglane üleminek – õiglase ülemineku mehhanismi ideed tutvustati esmakordselt 2019. aastal. Õiglasel üleminekul on keskne roll selles, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele toimuks õiglaselt - nii, et kedagi ei jäetaks kõrvale. Eestis on õiglase ülemineku keskmes põlevkivitööstuse tõttu Ida-Virumaa. Maakond on Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi sihtterritoorium. Rahastus üleminekupiirkondade toetamiseks tuleb EL regionaalpoliitika eelarvest, Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa pankade omakapitali vahenditest.

Euroopa Komisjon avalikustas 11. detsembril 2019. a oma tegevuskava “Euroopa roheline kokkulepe”, mille eesmärk on saavutada Euroopa Liidus kestlik majandus ja saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.

Tegemist on tegevuskavaga, mis hõlmab kõiki majandussektoreid (nt transport, energeetika, põllumajandus ja ehitus). Selles määratakse kindlaks vajalikud investeeringud ja olemasolevad rahastamisvahendid ning selgitatakse, kuidas tagada kaasav ja õiglane üleminek. Tegevuskava ise koosneb kümnest punktist, mis hõlmavad nt järgmisi tegevusi:

• Kliimaneutraalne Euroopa - tegemist on Euroopa rohelise lepingu üldeesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See eesmärk kinnitati 2021. aastal kehtima hakanud Euroopa kliimaseaduses.
• Puhtale energiale üleminek - Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes on kolm peamist puhtale energiale ülemineku põhimõtet, millega aidatakse vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja parandada elanike elukvaliteeti: tagada kindel ja taskukohane ELi energiavarustus; saavutada täielikult integreeritud, omavaheliste ühendustega varustatud ja digiteeritud ELi energiaturg ning seada esikohale energiatõhusus, parandada hoonete energiatõhusust ja arendada välja suures osas taastuvatel energiaallikatel põhinev energiasektor.
• Ökosüsteemid ja bioloogiline mitmekesisus –Euroopa Liidu elurikkuse strateegia 2030 on Euroopa rohelise kokkuleppe põhielement ning EL looduskaitse vundament. Selle eesmärk on elurikkuse kao peatamine ja looduse taastumisele pööramine aastaks 2030.
• Õiglane üleminek – õiglase ülemineku mehhanismi ideed tutvustati esmakordselt 2019. aastal. Õiglasel üleminekul on keskne roll selles, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele toimuks õiglaselt - nii, et kedagi ei jäetaks kõrvale. Eestis on õiglase ülemineku keskmes põlevkivitööstuse tõttu Ida-Virumaa. Maakond on Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi sihtterritoorium. Rahastus üleminekupiirkondade toetamiseks tuleb EL regionaalpoliitika eelarvest, Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa pankade omakapitali vahenditest.

Lisaks leiab tegevuskavast tegevusi ka ringmajanduse, hoonete renoveerimise, nullreostuse, strateegia “talust toidulauani”, transpordi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja välissuhete edendamiseks.

• Õiglasest üleminekust Eestis
• EL elurikkuse strateegia tekst (ingl k)
• Eesti keskkonnaühenduste analüüs ja ettepanekud elurikkuse kaitsmiseks Eestis

Euroopa kliimaseadus ehk Euroopa kliimamäärus kehtib alates 2021. a juulist. See seab EL ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi ning näeb ette siduva vahe-eesmärgi väljatöötamise aastaks 2040. Euroopa kliimamäärus näeb ette, et liikmesriikide kavandatud poliitikasuunad ja meetmed oleksid EL eesmärkidega kooskõlas.

See raius kivisse Euroopa eesmärgi jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks ning 2030. aastaks vähendada heitkoguseid 55%, võrreldes 1990. aastaga.

• Euroopa kliimaseadusest Euroopa Komisjoni kodulehel
• Eesti kliimaseadusest

2022. aastal käivitas Euroopa Komisjon algatuse nimega REPowerEU selleks, et tulla toime fossiilkütusest loobumise raskustega ja ülemaailmsete energiaturu häiretega, mille põhjustas Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse sama aasta talvel. REPowerEU eesmärk on aidata Euroopa Liidul loobuda fossiilkütustest. Algatus aitab ELil säästa energiat, mitmekesistada energiavarustusallikaid ning toota puhast energiat. See on võimaldanud kaitsta nii ELi kodanikke kui ka ettevõtteid energiapuuduse eest, toetanud Ukrainat Venemaa nõrgestamisel, kiirendanud üleminekut kliimaneutraalsele energiale ja stabiliseerinud hindasid.

2024. aastal võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu esimese omalaadse määruse looduse taastamise kohta. Määruse eesmärk on leevendada kliimamuutusi ja loodusõnnetuste mõju. See aitab ELil täita oma rahvusvahelisi keskkonnaalaseid kohustusi ja taastada Euroopa looduse. Määrusega kehtestatakse meetmed, et taastada 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest ning 2050. aastaks kõik taastamist vajavad ökosüsteemid.