Miks elurikkus taastuvenergiaparkidesse?
Päikesepark, kus taastuvenergiat tootvate paneelide vahel kasvavad näiteks mustikad ja niiduki asemel nosivad rohu lühemaks lambad, on võimalik! Veel enam - loodusele saab elu ja ruumi juurde anda ka neis parkides, mis juba loodud.
Elurikkuse säilimine, säilitamine ja lisamine on igasuguses maakasutuses võtmetähtsusega mitmel põhjusel. Lisaks kliimamuutusele, mille mõjusid juba tunneme, pistame me rinda ka elurikkuse kaoga ja looduslike elupaikade hävimisega. Looduslikust mitmekesisusest sõltub inimeste toimetulek. Seepärast on oluline, et inimesed oa tegevustes, sh taastuvenergiaparkide rajamine, arvestaksid elurikkuse hoidmise ja taastamisega.
Elurikkuse eest hoolitsemine suurendab erinevate ökosüsteemide vastupidavust ja stabiilsust. Kõik see, mida elurikas maastik pakub, on inimese ellujäämise ja heaolu jaoks hädavajalikud. Näiteks:
- toetavad erinevad taimeliigid mitmesuguseid looma- ja putukaliike, luues tasakaalustatud ja iseseisvaid ökosüsteeme, mis suudavad vastu pidada kliimamuutustega kaasnevatele ilmastiku kõikumistele ning aitavad meil äärmuslike oludega toime tulla;
- mitmekesine taimestik aitab kaasa mulla tervisele, takistab pinnase ärauhtumist ja soodustab veerežiimi säilimist;
- erinevad taimeliigid meelitavad ligi tolmeldajaid ja kasulikke putukaid, soodustades looduslikku kahjuritõrjet.
Häid näiteid Eestist: Nurme päikesepark
2025. aasta augustis kogunesid talgulised Pärnumaale Nurme päikeseparki, et rajada ja korrastada mesilasliivikuid, kohendada pargi alale oksakuhilaid ning hooldada põllusaart.
Mesilasliivikud on mõeldud elupaigaks maas pesitsevatele erakmesilastele. Liivikute ehitamiseks kasutati kive, kruusa, liiva ning vitspunutisi. Mesilasliivikud on üsna suured, keskmiselt 3-4 m pikad, kuni 2 m laiad ning kuni 70 cm kõrged. Nende laugem külg vaatab lõunasse, et kevadel soojeneks liivapind kiiremini ja asukatel oleks mõnusam talveunest ärgata. Liivikutele lisaks püstitati parki põllusaarele vana elektriposti ümber nn “kotkapuu” ehk 4-5 m kõrgune puutüvedest torn, mille tipus saavad röövlinnud puhata ning ümbrust jälgida. Tüvedesse saavad pesa teha erakmesilased, kinnituda samblikud ja samblad. Lagunedes hakkab see elupaiku pakkuma paljudele erinevatele lülijalgsetele, seene-, putuka- ning taimeliikidele. Pargi alale paigutasid talgulised ka suuremaid ja väiksemaid oksavaalusid, mis pakuvad pelgupaika pesitsevatele lindudele, väikeloomadele, seentele ja samblikutele, ning lagunedes aitavad mullastiku elustikku rikastada. Oksavaalud on head talvitumispaigaks kahepaiksetele ja pakuvad ka pelgupaika lõõskava kuumuse eest. Loe põhjalikumalt SIIT.
Fotod Nurme päikesepargi talgutest: Ingrid Nielsen ja talguline Mirko