${i18n('navigeeri')}

Miks elurikkus taastuvenergiaparkidesse?

Päikesepark, kus taastuvenergiat tootvate paneelide vahel kasvavad näiteks mustikad ja niiduki asemel nosivad rohu lühemaks lambad, on võimalik! Veel enam - loodusele saab elu ja ruumi juurde anda ka neis parkides, mis juba loodud.

Elurikkuse säilimine, säilitamine ja lisamine on igasuguses maakasutuses võtmetähtsusega mitmel põhjusel. Lisaks kliimamuutusele, mille mõjusid juba tunneme, pistame me rinda ka elurikkuse kaoga ja looduslike elupaikade hävimisega. Looduslikust mitmekesisusest sõltub inimeste toimetulek. Seepärast on oluline, et inimesed oa tegevustes, sh taastuvenergiaparkide rajamine, arvestaksid elurikkuse hoidmise ja taastamisega.

Elurikkuse eest hoolitsemine suurendab erinevate ökosüsteemide vastupidavust ja stabiilsust. Kõik see, mida elurikas maastik pakub, on inimese ellujäämise ja heaolu jaoks hädavajalikud. Näiteks:

  • toetavad erinevad taimeliigid mitmesuguseid looma- ja putukaliike, luues tasakaalustatud ja iseseisvaid ökosüsteeme, mis suudavad vastu pidada kliimamuutustega kaasnevatele ilmastiku kõikumistele ning aitavad meil äärmuslike oludega toime tulla;
  • mitmekesine taimestik aitab kaasa mulla tervisele, takistab pinnase ärauhtumist ja soodustab veerežiimi säilimist;
  • erinevad taimeliigid meelitavad ligi tolmeldajaid ja kasulikke putukaid, soodustades looduslikku kahjuritõrjet.

Häid näiteid Eestist: Nurme päikesepark

2025. aasta augustis kogunesid talgulised Pärnumaale Nurme päikeseparki, et rajada ja korrastada mesilasliivikuid, kohendada pargi alale oksakuhilaid ning hooldada põllusaart.

Mesilasliivikud on mõeldud elupaigaks maas pesitsevatele erakmesilastele. Liivikute ehitamiseks kasutati kive, kruusa, liiva ning vitspunutisi. Mesilasliivikud on üsna suured, keskmiselt 3-4 m pikad, kuni 2 m laiad ning kuni 70 cm kõrged. Nende laugem külg vaatab lõunasse, et kevadel soojeneks liivapind kiiremini ja asukatel oleks mõnusam talveunest ärgata. Liivikutele lisaks püstitati parki põllusaarele vana elektriposti ümber nn “kotkapuu” ehk 4-5 m kõrgune puutüvedest torn, mille tipus saavad röövlinnud puhata ning ümbrust jälgida. Tüvedesse saavad pesa teha erakmesilased, kinnituda samblikud ja samblad. Lagunedes hakkab see elupaiku pakkuma paljudele erinevatele lülijalgsetele, seene-, putuka- ning taimeliikidele. Pargi alale paigutasid talgulised ka suuremaid ja väiksemaid oksavaalusid, mis pakuvad pelgupaika pesitsevatele lindudele, väikeloomadele, seentele ja samblikutele, ning lagunedes aitavad mullastiku elustikku rikastada. Oksavaalud on head talvitumispaigaks kahepaiksetele ja pakuvad ka pelgupaika lõõskava kuumuse eest.  Loe põhjalikumalt SIIT.

Fotod Nurme päikesepargi talgutest: Ingrid Nielsen ja talguline Mirko

Häid näiteid mujalt maailmast

Fotol on Leutkirchi päikesepark Saksamaal (autor: EnBW / Uli Deck)

Leutkirch Saksamaal 

Park asub Baden-Württembergis ning see on ehitatud mahajäetud kruusakaevandusse ning taastati sealne märgala. Seal on elupaiga leidnud kiilid, konnad ning teised veelembesed liigid.

Eden Renewables Ühendkuningriigis

Eden Renewables on oma päikeseparkide ümber põõsastest hekid, külvanud sinna kohalikelt niitudelt pärit seemneid ning parke hooldavad lambad.

Sunbiose Hollandis

Sunbiose pilootprojekt näitab, et mitmikkasutus segi põllumajandusega toob elurikkusele kasu. Paneelide all saab kasvatada marju, puuvilju ning muid aiasaadusi ning sellel on positiivne mõju muldade viljakuse säilitamisele ja põuastel perioodidel vajaliku niiskuse tekkele.

Spitalhöfe Saksamaal

Selles päikesepargis Saksamaal Schwarzwald-Baaris jätsid arendajad algselt planeeritud arendusalast välja vana õunapuuaia ning selle ligipääsutee. Parki rajati sobiv niidukooslus kohalikele õistaimedele ning jäeti sisalikele oksahunnikud ning kivirüngad. Parki on paigutatud pesakaste ning põhjaküljele istutati kohalikku päritolu põõsastest hekk. Pargiala niidavad lambad.

Symbozion Hollandis

Almere regioonis Hollandis testitakse uudse põhimõttega rajatud Symbizon päikesepargis põllumajanduskultuuride kasvatamist. Päikese suunas roteeruvate paneelide vahed on rajatud arvestusega, et ka suuremad traktorid mahuksid ridade vahel toimetama, pargis kasvatatakse põllukultuure ribadena nii, et päikesenõudlikumad taimed jäävad paneelide vahele, paneelide all kasvatatakse lehtköögivilju.  

Klein-Rheide Saksamaal

27 hektaril laiuv Klein-Rheide päikesepark Schleswig-Holsteinis Saksamaal toetab ümbritsevat põllumajandusmaastikku elurikkuse oaasina. Pargi laiu reavahesid niidetakse pinnasesõbralike masinatega suve lõpus ning kogutakse niide kokku ja veetakse ära. Parki on jäetud loomadele liikumiseks laiad koridorid, külvati lilleniiduribad, paigaldati putukahotelle ja rajati madal tiik kaitsealusele kõrele kudemisalaks. Seal kasvab ka Punase Raamatu I klassi kuuluv muda-alss.

Salakas III Leedus

Kuršėnais Leedus karjatatakse Salakas III päikesepargis Balti Škudė lambaid - nad elavad seal 100-pealise karjana. Lammaste heaolu eest hoolitseb Leedu Lambakasvatajate liit.

Södermanland Rootsis

HSB Södermanlandi päikesepargis Rootsis Eskilstuna lähistel on alates 2020. aastast pargis kasvatatud spetsiaalselt välja valitud segu niidutaimedest ja pargis elab vähemalt 14 liiki mesilasi. Pargist on leitud väljasuremisohus ristikukimalast, kelle meelitas kohale paneelide vahele külvatud aasristik.

Westmill Solar Ühendkuningriigis

Usutavasti maailma suurim ühistuline päikesepark Westmill Solar, Ühendkuningriigis, korraldab pargialal õppepäevi ning on rajanud paneelide vahele kohalikest liikidest õitsvad niidualad.  

Igaüks saab luua  loodussõbraliku päikesepargi

28%

taastuvallikatest toodetud elektrienergiast  Eestis tuli 2024. aastal päikeseenergiast
Sisukord Sotsiaalmeedia Facebook X Youtube

Kliimamuutused.ee on kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ning lahendusi põhjalikult ja teaduspõhiselt käsitlev veebiportaal. Lehte haldab Eestimaa Looduse Fond www.elfond.ee

Privaatsustingimused

Kontrastsus

Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.

Sisu suurendamine

Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.

Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.

Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.

Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.

Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.