Kliimakindla majanduse seaduse e kliimaseaduse eelnõu
Eesti kliimaseaduse ametlik nimetus on kliimakindla majanduse seadus (edaspidi kliimaseadus). Eestis alustati kliimaseaduse koostamist 2023. aastal, eelnõu valmis. 2024. aasta II pooles. Huvirühmadele saadeti see seisukohtade kujundamiseks augusti alguses ning septembri alguses oli kliimaministeeriumile tagasiside esitamise tähtaeg. Eelnõu peaks parlamenti jõudma 2024. aasta lõpus ning eeldatavasti võetakse seadus vastu 2025. aasta alguses.
- Keskkonnaõiguse Keskuse analüüs Eesti kliimaseaduse perspektiivikusest (2023)
- Kliimaseaduse teemal loe ka veebilehelt kliimaseadus.ee
Kliimapoliitika põhialused
Eestis on kliimapoliitika raamdokumendiks 2017. a Riigikogus heaks kiidetud ning 2023. aastal Riigikogu heakskiidul uuendatud “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050”, milles pannakse paika Eesti eesmärgid ja suunad nendeni jõudmiseks.
Kliimapoliitika põhialustes on paika pandud Eesti eesmärk jõuda kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks.
Heitmete vähendamise osas näeb KPP ette:
- Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 %, võrreldes 1990. aasta heitetasemega;
- selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 % ja 2040. aastaks 72 %, võrreldes 1990. aasta heitetasemega.
Kliimamuutustega kohanemise seisukohast ütleb KPP, et kliimamuutuste mõjudega paremaks kohanemiseks tuleb mis tahes kliimasündmuste avaldumisel tagada majanduse, sh energia- ja muu taristu toimimine ning ennetada ja leevendada negatiivset tervisemõju; samuti on oluline suurendada elanikkonna valmisolekut hädaolukordadeks ning päästesuutlikkust; ka on KPP-s antud valdkondlikud poliitikasuunised, mis annavad märku, mis Eesti poliitikakujundajate jaoks on kliimamuutustega kohanemisel kõige olulisem.
Õiguslik ülevaade kliimamuutustega kohanemisest ja kliimaalaste õiguste kaitsest Eestis (Keskkonnaõiguse Keskus, 2023)
Energiamajanduse arengukava aastani 2050
2017. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks “Energiamajanduse arengukava aastani 2030” (ENMAK), milles kirjeldatakse Eesti energiamajanduse arengu visiooni aastani 2030.
ENMAKis on kokkuvõtlikult kirjeldatud EL kliima- ja energeetika eesmärgid ning Eesti kohustused nende saavutamisel, antakse ülevaade energeetika erinevate valdkondade (nt elektrimajandus, soojusmajandus, elamumajandus, energiakasutus transpordisektoris, kütusemajandus jm) arengust Eestis ning pannakse paika eesmärgid aastani 2030 ja meetmed nendeni jõudmiseks.
ENMAK seab üldeesmärgiks tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas EL pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
Alaeesmärgid:
- varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus;
- primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum.
Muuhulgas on ENMAKis pandud paika, et taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal elektrienergia lõpptarbimises peaks aastaks 2030 olema >50% ning suurem osa sellest peaks pärinema biomassist ja tuulest.
Põlevkivi kasutuse kohta prognoosib ENMAK, et otsepõletusel baseeruva põlevkivielektri konkurentsivõime hakkab vähenema, mh tänu kasvavatele CO2 hindadele ning sellele, et põlevkivi kasutatakse üha enam põlevkiviõli tootmiseks.
Põlevkivi kasutamise lõpetamist ENMAK ette ei näe, pigem prognoositakse põlevkiviõli tootmisvõimsuste suurenemist sellise määrani, mis võimaldaks kogu aasta jooksul kaevandatav põlevkivi ära kasutada põlevkiviõli tootmiseks. Aastaks 2030 nähakse suurt potentsiaali põlevkiviõli ekspordis.
2021. aastast on arengukava uuendamisel - Eestile koostatakse uut energiamajanduse arengukava (ENMAK) kuni aastani 2035. Kuna vahepealsel ajal on muutunud eesmärkidega muutunud ka nõudmised energiamajandusele. Täpsemalt annab ENMAK 2035 suunised ning eesmärgid energeetika valdkonnale, et liikuda kliimaneutraalse energiatootmise- ja tarbimise suunas ning tagada kliimamuutustes kohanemiseks Eesti inimestele energiajulgeolek.
Arengukava toetub Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidele aastani 2030 ja 2050 ning strateegiale „Eesti 2035“. ENMAKis pannakse paika kogu energiamajanduse üldeesmärk ja alaeesmärgid ning valitakse mõõdikud, mille järgi saab arengutel silma peal hoidaarenguid saab kontrollida. Lisaks annab ENMAK ka poliitikasoovitused, kuidas seatud eesmärke täita ning arvutab prognoositavate tegevuste maksumuse.
Alaeesmärgid:
- Kättesaadav ja taskukohane hind: taastuvenergiale üleminekuga ennetatakse energiaostuvõimetust
- energiajulgeolek: Eestis on tagatud energiavarustus;
- keskkonasäästlikkus: Eestis on taastuvenergiapõhine energiakasutus, energiaressursse väärindatakse efektiivselt ning tarbimine on säästlik;
Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2035
Kliimamuutustega kohanemise arengukava võttis Vabariigi Valitsus vastu 2017. aastal ning selle eesmärk on suurendada Eesti valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks nii üleriigilisel, regionaalsel kui ka kohalikul tasandil. Arengukava määratleb kaheksa prioriteetset valdkonda, millega selle raames tegeleda tuleb.
Põlevkivi arengukava 2016-2030
Kehtiva põlevkivi arengukava 2016-2030 (PAK) kinnitas Riigikogu 2016. aastal. Just selles arengukavas määratakse ära, milleks ja kui palju järgmistel aastatel on lubatud põlevkivi kaevandada ning mida teha selleks, et vähendada põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest tulenevat keskkonnamõju.
Arengukava lähtekohaks on põlevkivi kui rahvusliku rikkusega seotud riigi huvi elluviimine, milleks on seatud kolm strateegilist eesmärki:
- põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;
- põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;
- põlevkivialase haridus-ja teadustegevuse arendamine.
Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise vähenemist arengukavas ei prognoosita, sihiks on põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine (sh põlevkiviõli tootmisel). Negatiivse keskkonnamõju vähendamisel on arengukavas silmas peetud eelkõige:
- põlevkivi kaevandamise mõju puhul jääkreostusest ja varasemast kaevandamisest tekkinud mõju vähendamist (mõjunäitajates on välja toodud ka kaevandustest väljapumbatava vee vähenemine);
- põlevkivi kasutamise mõju puhul negatiivse mõju vähendamist Ida-Viru inimeste tervisele (mõjunäitajates see aga ei kajastu).
Eesmärkide elluviimiseks on seatud ka sihttasemed, ent paljud neist on arvuliselt kindlaks määratud vaid aastani 2020. Edasi nähakse ette küll vähemalt 2020. a taseme säilitamist, kuid täpsem number pannakse paika viis aastat varem, vastavalt enne 2025. või 2030. aastat.
Põlevkivi edasise kaevandamise suunamiseks on oluline, et:
- arengukava kohaselt võib põlevkivi kaevandamine jätkuda samas mahus nagu varem - kuni 20 miljonit tonni aastas (sama piir oli seatud ka eelmises arengukavas 2008-2015);
- olulise edasise sammuna nähakse ette põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine, mis on tulevikus aluseks järgmiste kaevandamisalade valikule.
Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030
Riiklik energia- ja kliimakava (REKK) kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 19. detsembril 2019. aastal ning selle eesmärgiks on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid.
Seega, REKK on riiklik energia- ja kliimakava, mis koondab riigi energia- ja kliimapoliitikaalased eesmärgid ning tegevused nende saavutamiseks. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides käib parasjagu REKKide uuendamine. Esimest korda pidid kõik ELi liikmesriigid esitama REKKid perioodiks 2021-2030 Euroopa Komisjonile 2019. aastal. 2023. aasta keskpaigaks esitasid liikmesriigid Euroopa Komisjonile REKKi (aastani 2030) uuendamise kavandi. Sama aasta lõpuks andis Euroopa Komisjon kavanditele oma hinnangu ja soovitused, et viia need kooskõlla ELi kliima- ja energia eesmärkidega. 2024. aastal peab Eesti, nagu ka teised EL liikmesriigid, esitama lõpliku REKKi Euroopa Komisjonile. Eesti REKKi kinnitab Vabariigi Valitsus.