Euroopa Keskpanga uuringu kohaselt tõuseb globaalne inflatsioon globaalse soojenemise tõttu 2035. aastaks keskmiselt 0,3–1,2 protsendipunkti aastas.
Äärmuslikud ilmaolud kergitavad toiduainete hindasid, näiteks oliiviõli ja kakao pretsedenditu hinnatõus viimasel paaril aastal.
Äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise tõttu sattub inimeste vara senisest enam ohtu, kahjud suurenevad ning sellest lähtuvalt kallinevad ka kindlustusmaksed. Riskipiirkondades võib kodu kindlustamine muutuda väga kalliks või üldse võimatuks.
Taastuvenergiale üleminek annab võimaluse tagada majapidamistele soodsaim elektrihind, kuid kuniks üleminek on täielikult saavutatud, jääb murekohaks varustuskindlus, mis tähendab vajadust investeerida salvestuse ja energiaefektiivsuse lahendustesse.
Kliimamuutused võimendavad tervisekriisi akuutsust, mistõttu juba täna alarahastatud süsteem vajab täiendavalt raha lisakulude katteks. See võib tähendada maksutõusu või suuremaid kulutusi erameditsiinile isiklikust rahakotist.
Kliimamuutused takistavad globaalse vaesuse vähendamist, tõugates sügavamasse vaesusesse eeskätt leibkonnad Sahara-tagausest Aafrikast ja Lõuna-Aasiast, kuid ka Euroopas.