Läänemeri ja siinsed liigid on kliimamuutuste tõttu eriti haavatavas olukorras
CO2 kontsentratsiooni kasvu tõttu õhus tõuseb ookeanides ja meres vee temperatuur. Soojeneva merevee tõttu liiguvad osa liike madalamatest ning kiiremini soojenevatest mere osadest sügavamale külmema veega piirkondadesse. Mitmed seni ekvaatori lähistel kohanenud liigid on juba liikunud külmematesse piirkondadesse, mõjutades sellega kohalikku kalandust, aga ka tõrjudes välja külmematele piirkondadele iseloomulikke kalu. Vee temperatuuri tõusuga kaasneb dekaltsifikatsioon, mille tagajärjel on kahjustunud enamus maailma korallriffidest. Temperatuurimuutused mõjutavad ka paljude kalaliikide sigimistsükleid ja kasvukiirust, mistõttu kannatab kalurite saagikus.
Lisaks vee temperatuurile tõuseb ka ookeanide ja merede veetase ja happelisus ning muutunud on ilmastiku mustrid. Liustike sulamisega kaasnev mereveetõus mõjutab ranniku ökosüsteeme ning muutunud on rannakalandusele oluliste liikide elupaigad. Happelisem merevesi pärsib krevettide, krabide ja austrite kesta tekkimist. Happelisem merevesi mõjutab ka mitmeid zooplanktoneid, misläbi võib muutuda terve toiduahel. Kliimamuutustega seostatakse ka tugevnenud tormituuli ja sagenenud hoovihmasid, mis mõjutab kalurite tegevusi ning oskust merekeskkonnas hakkama saada.
Läänemeri ja siinsed liigid on kliimamuutuste tõttu eriti haavatavas olukorras. Tänu riimveelisusele, erinevustele temperatuuri ning soolsuse tasemes mere erinevates osades, võib iga väiksemgi muutus siinset merekeskkonda mõjutada. Näiteks on vee temperatuuri tõusu tõttu suvine vetikate vohamine saanud tavapäraseks nähtuseks kõikjal Läänemeres. Üheskoos eutrofeerumisega - toitainete rikastumisega - on aasta aastalt kasvanud hapnikuvaesed surnud tsoonid Läänemere keskpaigas, mõjutades otseselt paljude oluliste püügikalade elutingimusi.
Eeldatavalt muutub Läänemeri tulevikus soojemaks ning magedamaks, suureks probleemiks on endiselt toitainerikkus. Suurema soolsusega harjunud liigid nagu näiteks tursk, räim, kilu ja lest ei pruugi muutunud oludega kohaneda ning domineerima jäävad magedama veega harjunud liigid, nagu näiteks ahven, koha ja haug. Kliimamuutustega kaasnevad ökosüsteemi muutused toetavad ennekõike väiksemõõduliste kalade elutingimusi ning meres leidub aina vähem kalandusele olulisi liike.
Kuidas Eesti kalad pistavad kliimamuutuse tuules rinda ka rändetakistuste ja ülepüügiga?