Kliimamuutuste tagajärjed ei ole igal pool ühesugused
Kuigi kliimamuutused mõjutavad kõiki maailma piirkondi, ei ole soojenemine ja selle tagajärjed igal pool ühesugused. Näiteks on Euroopa keskmine õhutemperatuur tõusnud viimasel kolmekümnel aastal üle kahe korra kiiremini kui globaalne keskmine. Euroopas on temperatuuri tõus kõige suurem Lõuna-Euroopas ja Arktika piirkonnas.
Sademete hulk Euroopa lõunaosas väheneb, kuid põhja- ja loodeosas suureneb. Mõnel pool toob kliimamuutus kaasa hoopis külmemad ja äärmuslikumad talveilmad, mujal jällegi erakordselt sooja ja vihmase talve. Äärmuslikud ilmanähtused tõenäoliselt sagenevad ja intensiivistuvad aga kõigis piirkondades.
Elurikkuse kadu
Kiiresti muutuv kliima ohustab paljusid liike. Samuti vähendab maastike tükeldamine liikide võimalusi levida sobiva kliimaga piirkondadesse ja nii muutustega kohaneda. Kliimamuutus ei asenda kahjuks teisi inimesest põhjustatud ohtusid elurikkusele, vaid lisandub neile.
Juba praegu räägitakse kuuendast suurest väljasuremise lainest, millele intensiivne tarbimine ning kliimamuutus üha hoogu juurde annavad. Kõrgemad temperatuurid muudavad eriti selliste taime- ja loomaliikide arvukust, mis on juba elupaikade kadumise ja reostuse tõttu surve all. Kliimamuutus sunnib mägedes elavaid liike aina kõrgemale elama kolima, tekitab probleeme kevadisel paaritumisel ja sunnib toitu otsima tavatutest paikadest. Koos kliimavöötmete nihkumisega vähenevad ja kaovad ka ökosüsteemidele ja liikidele sobivad tingimused. Temperatuuri tõus võib omakorda suurendada kahjurite ja invasiivsete liikide arvu ning teatavate inimestel esinevate haiguste sagedust.
Murdepunktid
Globaalne soojenemine ähvardab ületada kliimasüsteemi kriitilisi piire ehk murdepunkte, misjärel muutuvad paljud protsessid looduses pöördumatult. Murdepunktide kontseptsiooni käis üle 20 aasta eest välja IPCC ehk ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel. Kui väiksed mõjurid või häiringud järk-järgult kuhjuvad, võib see ületada kriitilise piiri, mis vallandab Maa süsteemides isevõimenduvad tagasisidemehhanismid. Süsteem hakkab elama edasi oma elu, mis tähendab, et isegi kui inimtekkeline soojenemine peatuks, jätkuksid nähtused nagu maailmamere tõus, kliima soojenemine ja ökosüsteemide häving.
Üks murdepunkt on näiteks Gröönimaa jääkilbi sulamine: teatud sulamise punkti ületamise korral jätkub jää sulamine kiirenenud tempos isegi siis, kui me enam maakera edasi ei küta. Juba praeguseks võime olla ületanud murdepunktid Lääne-Arktika jääkilbi sulamises, korallrahude hävimises, igikeltsa sulamises ja Labradori mere hoovuste peatumises. Neile lisandub veel terve hulk murdepunkte, mille ületamise riskid 1,5 kraadi lähenedes aina suurenevad.
Põuad ja põlengud
Globaalne soojenemine toob meieni sagedasemad, rängemad ja kauem kestvad põuad. Põuad soodustavad kahjurite levikut, alandavad põhjavee ja jõgede veetaset ning suurendavad metsa- ning maastikupõlengute riski. Alad, mis pole seni olnud põlengutest ohustatud, võivad muutuda riskipiirkondadeks.
Üleujutused
Kliimamuutused põhjustavad üleujutusi ühest küljest rannikualadel merevee taseme tõusu tõttu, samas ka sisemaal ja linnades, põhjustades üha sagedasemaid vihmasadusid. Merevee taseme tõus mõjutab Eestit võrreldes Euroopa lõunapoolsete aladega vähem, küll aga on ohuks vihmad - keskmiselt muutuvad paduvihmad Eestis iga aastakümnega nelja protsendi võrra tugevamaks.