Lugemissoovitus #1. Rachel Carsoni “Hääletu Kevad”
See on üks looduskaitse tüviteoseid, mille ilmumine andis 60ndatel keskkonnakaitseliikumistele uut hoogu, eriti Ameerika Ühendriikides. Raamat selgitab põhjalikult põllumajanduses kasutatavate keemiliste väetiste mõju ökosüsteemidele ning sedakaudu inimeste tervisele, keskendudes eeskätt DDT-le, mille kasutamine Rachel Carsoni töö tulemusena ka keelustati.
Eestis põhjustas põllumajandus 2016. aastal 6,6% kogu kasvuhoonegaaside hulgast, 2023. aastal juba 12%. Põllumajandussektor on üks suurimaid kliimamuutuste taganttõukajaid Eestis, paigutudes heitkoguste poolest energeetika- ja transpordisektori järel kolmandale kohale. Põllumajandussektor on üks suurimaid kliimamuutuste taganttõukajaid Eestis, paigutudes heitkoguste poolest energeetika- ja transpordisektori järel kolmandale kohale. Tervikpildi saamiseks tuleks lisada ka osa maakasutuse heitest - põllu- ja rohumaade heide. Globaalselt moodustavad põllumajandussektori heitkogused 13,3% ning siingi ei ole arvestatud maakasutust ega selle muutust.
Teisalt on kliimamuutustel suur mõju põllumajandusele ning seeläbi meie toidulauale.
Uuri kliimamuutuste ja põllumajanduse seoste kohta rohkem: https://kliimamuutused.ee/pohjused#block/tabs-layout
Lugemissoovitus #2. Kate Raworth “Sõõrikumajandus: kuidas mõelda nagu 21. sajandi majandusteadlane” (originaal: “Doughnut Economics: Seven Ways to Think Like a 21st-Century Economist”).
Sõõrikumajandus on uuenduslik visioon sellest, kuidas mahutada inimkonna vajadused looduse piiridesse. Raamatus joonistatakse välja visiooni lähtekohad ning mõtteraamid selle saavutamiseks. Sõõrikumajandus täidab olulist tühimikku meie tuleviku aruteludes, sest annab selged raamid ning alusvundamendi selle mõtestamiseks.
Sõõrikumajanduse kohta saab rohkem uurida ka siit (ingliskeelne): https://doughnuteconomics.org/about-doughnut-economics
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse raport "Planetaarsete piiride kontseptsioon. Ülevaade ja rakendamise väljavaated Eestis" annab ülevaate ka sõõrikmajandusest: https://www.sei.org/publications/planetaarsete-piiride-ulevaade/
Lugemissoovitus #3. Donella H. Meadows “Süsteemimõtlemise alused”
Äsja ka eesti keeles avaldatud teos on igaühele vajalik käsiraamat, mis aitab aru saada meid ümbritsevas maailmas toimuvatest protsessidest. Raamat aitab samm-sammult lahti muukida ka kõige keerulisemad süsteemid ning mõista olulisi seoseid, mis ilma süvenemata võivad jääda märkamata või mõistame neid valesti. Lisaks tutvustab raamat süsteemilõkse, mis takistavad süsteemidel mõistlikult ja inimkonnale kasulikult toimimast.
Donella H. Meadows’i loeng samal teemal: https://www.youtube.com/watch?v=HMmChiLZZHg
Lugemissoovitus #4. Zoe Kurland, Katie Hafner, Elah Feder & The Lost Women of Science Initiative, toimetanud Jeffery DelViscio, intervjuu ja podcast, “The Woman Who Demonstarated the Greenhouse Effect”
Tegemist on intervjuuga Ameerika teadlasest ja naiste õiguste eest seisjast Eunice Newton Foote’st, kes tõestas 1856. aastal tehtud katsega, et CO2 on kasvuhoonegaas. Lisaks on intervjuu oluline ka näiteks naiste panuse esiletoomisel 19. sajandi loodusteaduses ja harrastusteaduse tähtsustamisel.
Intervjuu: https://www.scientificamerican.com/article/the-woman-who-demonstrated-the-greenhouse-effect/
Lugemissoovitus #5. Andrew Boyd’i “I Want a Better Catastrophe: Navigating the Climate Crisis with Grief, Hope, and Gallows Humor”
Raamat tegeleb küsimusega, kuidas elada edasi teadmisega, et inimkonda ootab ees sügav eksistentsiaalne kriis. Autor küsib teadlastelt ja mõtlejatelt, kuidas kliimakatastroofi ootuses tulevikule mõelda ja läheneb teemale mõnusa musta huumoriga. See raamat ei sobi kindlasti kõigile - tulevikuvaade võib tunduda liiga tumedates toonides -, kuid võib anda palju inspiratsiooni ja tuge neile, kes kliimaärevusega igapäevaselt rinda pistavad.
Lugemissoovitus #6. David Wallace-Wells’I “Elamiskõlbmatu Maa: elu pärast kliimasoojenemist”
Ameerika ajakirjanik David Wallace-Wells kirjutab raamatus sellest, millised tohutud muutused ja probleemid meid kliimamuutuste süvenes ees ootavad. Ta kirjeldab erinevaid kliima soojenemisega kaasnevaid kriise, sh pagulaskriis ja toidukriis. Tsitaat raamatust: “Kliimamuutused toimuvad kiiresti, palju kiiremini kui suudame neid märgata ja nende toimumist tunnistada, kuid muutused leiavad aset samaaegselt ka pika perioodi jooksul, mis on peaaegu pikem sellest, mida suudame üldse ette kujutada.”
Kliimamuutused.ee on kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ning lahendusi põhjalikult ja teaduspõhiselt käsitlev veebiportaal. Lehte haldab Eestimaa Looduse Fond www.elfond.ee
Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.
Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.
Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.
Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.
Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.