Põhjused
Kliimamuutuste peapõhjus on inimtegevus
Teadlased on leidnud, et praeguste kliimamuutuste peapõhjus on inimtegevus
- Peamiselt põhjustavad kliimamuutuseid energeetikasektoris fossiilsete kütuste põletamine, transpordisektoris sõiduautod ja veokid, põllumajanduses tööstuslik loomakasvatus, maakasutussektoris intensiivne metsaraie ja turbamaaalade kuivendus. Nende tegevuste tulemusena jõuavad atmosfääri kasvuhoonegaasid, mis tekitavad kasvuhooneefekti - osa maakera energiast jääb atmosfääri ringlema ning asub maakera soojendama.
- Neli peamist inimtegevusest tulenevat kasvuhoonegaasi on süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid, metaan ja klorofluorosüsivesinikud.
- Ehkki Maa kliima on muutunud läbi tema ajaloo, ei ole see kunagi varem toimunud sama kiiresti kui viimase 10 000 aasta jooksul.
- Teadlased prognoosivad globaalse temperatuuri tõusu ning kliimamuutuste tagajärgede intensiivistumist, kui me jätkame harjumuspärasel viisil tegutsemist ega vähenda kliimamuutuseid põhjustavaid kasvuhoonegaase kiiresti.
Kui palju panustab Eesti kasvuhoonegaaside heitesse?
Võrreldes 2020. aastaga on heitkogused kasvanud pea kõigis sektorites (visuaalil allpool on 2022. aasta andmed riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri põhjal).
7%
Muu (tööstusprotsessid ja toodete kasutamine; jäätmed; LULUCF ilma metsa ja märgaladeta (põllumaa, rohumaa, asulad, muu maa, puittooted))
11%
Põllumajandus
64%
Energeetika
9%
Kuivendus
19%
Transport
-10%
Metsandus
Kliimamuutused mõjutavad sinu homset elu
64%
Eesti kasvuhoonegaaside heidetest tuleb energeetikatööstusest
64% Eesti CO2 heitest tuleb energeetikatööstusest
Fossiilkütuste põletamine on kõige suurem CO2 heite tekitaja ning seega olulisim kliimamuutuste põhjustaja. Fossiilkütused on taastumatud maavarad, nagu näiteks nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Energia saamiseks fossiilkütuseid põletatakse, mistõttu eraldub atmosfääri miljoneid aastaid ringlusest väljas olnud süsinikku. Eestis tekitab ülekaalukalt kõige enam CO2 heidet põlevkivitööstus, mis põletab kivimit või toodab sellest õli.
Jäätmed
Põlevkivi kaevandamisel ning kasutamisel tekib jääde - poolkoks ja tuhk - mida ladustatakse rohkem kui 21 km2 alal. Põlema süttimisel reostavad need pinnast, veevarusid ning ka välisõhku ohtlike ainetega. Kogu Eesti ladestatud prügist moodustavad 98% põlevkivi kaevandamise ja energeetika jääkained.
Vääveldioksiidi heitmed
99,9% vääveldioksiidi heitkoguseid põhjustab energeetikasektor ehk kütuste põletamine sooja ja elektritootmiseks. Seejuures pärineb 42% vääveldioksiidi heitkogustest kolmest põlevkivi kasutavast elektrijaamast Ida-Virumaal.
Jääkreostus
Riigikontrolli audit (2015) näitas, et riik on põlevkivijäätmetest põhjustatud jääkreostuse kõrvaldamiseks kulutanud üle 50 miljoni euro ja peab kulutama veel kümneid miljoneid eurosid. Näiteks kulub ainuüksi Kukruse aherainemäe ohutuks muutmisele 9,7 miljoni eurot.
Veekulu
Põlevkivisektor kasutab aastas 0,9 miljonit kuupmeetrit vett ehk peaaegu 90% kogu Eesti veekasutusest, mistõttu on Ida-Virumaa põhjavesi ohtlikult madalal tasemel. Samuti jõuavad sinna tööstusest pärit ohtlikud ained.
Tervis
Ida-Virumaal sündinud laste oodatav eluiga on ligi 5 aastat lühem kui Tartus või Tallinnas. Idavirulastel esineb enam hingamiselundkonna haiguseid, näiteks on väga laialt levinud astma. Ka suremus vereringeelundite haigustesse on Ida-Virumaal kõrgem kui mujal Eestis, samuti tuleb ette rohkem õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumadega seotud surmasid. Loe uuringut.
Põlevkivisektor mõjutab ka sündimata laste tervist Ida-Virumaal on enneaegselt sündinud laste koefitsient kõrgem kui mujal Eestis. Põlevkivitööstuse korstendest 10km raadiuses elavates rasedatel esines 2,5 korda suurem risk sünnitada enneaegselt, ning üle 3 korda suurem risk sünnitada alakaaluline laps. Tartu Ülikooli ja Terviseameti uuring.
1971 GWh
2023. aastal toodeti Eestis elektrit põlevikivist ligi kolm korda rohkem kui tuuleenergiast. Tuuleenergiast toodeti samal aastal elektrit 683 GWh elektrit.
38.5%
Energia lõpptarbimisest 38,5% moodustas taastuvenergia. Sellest 51% saadi puitse biomassi ja puidujäätmete põletamisest.
34,6%
2023. aastal toodeti üle 1/3 elektrist Eestis põlevkivist.
Fossiilkütuste põletamine on peamine kliimamuutuste sütitaja maailmas
Fossiilkütuste põletamine on kõige suurem CO2 heite tekitaja maailmas ning seega olulisim kliimamuutuse põhjustaja. Fossiilkütused on taastumatud maavarad, nagu näiteks nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas.
Energia saamiseks fossiilkütuseid põletatakse, mistõttu eraldub atmosfääri miljoneid aastaid ringlusest väljas olnud süsinikku. Eestis on just põlevkivi kui ühe fossiilkütuse põletamine suurim kasvuhoonegaaside tekitaja - seetõttu on väike Eesti maailmas CO2 heite poolest inimese kohta esirinnas, konkureerides meist näiliselt oluliselt raiskavamate riikidega. Fossiilkütuste põletamisele järgnevad peamised inimtekkelise kliimamuutuse põhjustajad on transport, põllumajandus, metsade maharaiumine ning turbamaade kuivendamine.
Kliimamuutuseid saab leevendada
Veel on võimalik halvimaid kliimamuutusest tulenevaid stsenaariume vältida. Selleks saavad anda oma panuse nii riigid kui ka nende valitsused, ettevõtjad kui igaüks meist.
Eestis põhjustas põllumajandus 2016. aastal 6,6% kogu kasvuhoonegaaside hulgast, 2022. aastal juba 11%.
Põllumajandussektor on üks suurimaid kliimamuutuste taganttõukajaid Eestis, paigutudes heitkoguste poolest energeetika- ja transpordisektori järel kolmandale kohale. Tervikpildi saamiseks tuleks lisada ka osa maakasutuse heitest - põllu- ja rohumaade heide. Globaalselt moodustavad põllumajandussektori heitkogused 13,3% ning siingi ei ole arvestatud maakasutust ega selle muutust.
Loomakasvatus
Rohkem kui CO2 emissioonist tuleb põllumajanduse puhul rääkida metaani (CH4) ja naerugaasi (dilämmastikoksiid, N2O) heitest. Nende gaaside osas loetakse just põllumajandust peamiseks emiteerijaks. Mõlemad on mahuühiku kohta kümneid kordi tugevamad kasvuhoonegaasid kui CO2. Et aga nende gaaside emissiooni absoluutväärtus jääb mitu suurusjärku alla CO2 üldheitele, jääb põllumajandus siiski üldkokkuvõttes energeetikale kliima mõjutajana tunduvalt alla. Kõik need kolm gaasi esinevad ka looduslikult ja seega on tähtis mitte niivõrd nende emissioon kui niisugune, vaid heide ja kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris ulatuses, mida ei saa tasakaalustada looduslikud „neelud”. CO2 puhul on peamine neel eluslooduse tegevus, kahe ülejäänu puhul aga on ülekaalus atmosfäärikeemia.
Mulla harimine
Põllumajandustegevuse mõjul lendub CO2 ka mullast selle harimisel. Suurima mõjuga on ilmselt kündmine, kuid ka kultiveerimine ja äestamine – ühesõnaga kõik, mis mulda liigutab ja sellel olevat taimikut lõhub – põhjustab mullas oleva orgaanilise aine kiiremat lagunemist ja CO2 lendumist. Mida suurem mulla orgaanilise aine sisaldus, seda rohkem võib sealt ka süsinikku lenduda, mistõttu on eriti suure mõjuga turvasmulla harimine. Tegelikult käivitab turba lagunemise koos CO2 lendumisega juba kuivendamine, kuid eriti suureks muutub see kuivendatud turvasmuldade harimise korral. Turvasmuldade kuivendamine ja harimine ongi praeguste teadmiste järgi suurim põllumajanduslik CO2 allikas.
Seega on teistel võrdsetel tingimustel kliimasõbralikum mulda vähem häiriv ja kuivendamisest loobuv põllumajandustootmine. Nagu eelnevast nähtub, peitub põllumajandusega seotud CO2 heite vähendamise suurim potentsiaal just mullaharimise ja kuivendamise vähendamises - eelkõige turvasmuldadel, ja õigete võtete valikus. Märksõnadeks on siinkohal otsekülv ning mulla katkematult taimkattega kaetuna hoidmine (vahekultuuride kasvatamine). Turvasmullad, mille kuivendamisest on loobutud, sobivad eelkõige rohumaadeks, nõnda on neid Eestis ka ajalooliselt kasutatud.
Omakorda lisab põllumajandusega seotud CO2 emissioonidele lisa turba kasutus aianduses, kus kasutatav turvas mineraliseerub ja toob kaasa emissioonid. Lisaks on aiandusturba kasutamisega seotud selle kaevandamine ning sealt lähtuvad kasvuhoonegaaside vood, mis küll ei lähe enam põllumajandusega seotud arvestusse, kuid on siiski märkimisväärsed.
Põllumaad ja kuivendamine
Põllumajanduslikus kasutuses oli 2018. a seisuga põllu- ja rohumaana arvel kuivendatuna vastavalt 28 390 ja 12 489 ha (Keskkonnaministeerium 2020), Eestimaa Looduse Fondis tehtud uuringu andmetel ligi 77 000 ha (ligi 36 000 ha riiklikest andmetest rohkem) turvasmuldi.
Eesti kuivendatud turbaaladelt lähtuv kasvuhoonegaaside heide on erinevatel hinnangutel ligikaudu 2,3 (Keskkonnaministeerium 2020) kuni 8 mln t CO2 (Barthelmes jt, 2015). Neist viimane ei sisalda kaevandatud turba lagunemisega seonduvaid emissioone. Nõnda on turbamaade kasutusega kaasnev heide Eestis ligilähedane transpordisektoriga (heide 2018. a 2,4 mln t CO2). Pessimistlikuma hinnangu põhjal on see aga energeetikasektori järel ja transpordisektori ees suisa teisel kohal.
Autosõidu heide võrreldes kuivendusest tingitud heitega põllu- ja rohumaalt 5,2-22,4 t CO2 ha. See on 43 000 – 186 000 km (2018. a uute autode emissioon 120,4 g CO2 km).
Põllumasinad ja fossiilkütused
Põllumajandus on tänapäeval küllalt suur fossiilkütustel põhineva energia kasutaja. Põllumajandusmasinad sõidavad valdavalt naftal ja seega künd, külv, väetamine ning saagikoristus on seotud süsihappegaasi (süsinikdioksiid, CO2) emissioonidega. Lisaks on vägagi energiamahukas ka lämmastikväetiste tootmine. Võrreldes elektritootmise, tööstuse ja transpordiga on see osa küll pigem väike, kuid mitte olematu.
Seetõttu on kõik muutused põllumajanduses, mis fossiilkütuse kasutust suurendavad, vältimatult negatiivse kliimamõjuga; vastutustundlik uuendus põllumajanduses peab teiste näitajate seas käsitlema ka fossiilkütuste kasutamise vähendamise meetmeid. Tulenevalt nii kliima- kui muude keskkonnamõjude kombineerumisest tuleks seejuures rõhku panna just mulla harimise ja väetamise vähendamisele, st kütusekulu vähendamisele.
Naftal baseeruvate kütuste asendamine biokütustega annab kitsama kasu põllumajanduse keskkonnamõjude vaates ning võib omakorda panustada biokütuste tootmisega seotud keskkonnamõjude avaldumisse, sõltuvalt konkreetse kütuse tootmisprotsessist ja tooraine päritolust.
Kliimamuutused toovad uusi tuuli meie toidulauale
Kliimamuutustel on suur mõju põllumajandusele ning seeläbi meie toidulauale.
Kündmine ja põllu taimkatteta jätmine viib süsiniku mullast
Kõik, mis mulda liigutab ja sellel olevat taimikut lõhub, põhjustab mullas oleva orgaanilise aine kiiremat lagunemist ja CO2 lendumist.
Kliimamuutuseid saab leevendada
Veel on võimalik halvimaid kliimamuutusest tulenevaid stsenaariume vältida. Selleks saavad anda oma panuse nii riigid kui ka nende valitsused, ettevõtjad kui igaüks meist.
-10%
Eesti metsad seovad 10% CO2 heitestIntensiivne metsade raiumine on üks kliimamuutuse põhjustajaid
Puud salvestavad fotosünteesi käigus enda tüvesse, okstesse, lehtedesse ja juurtesse pikaks ajaks süsinikku. Suur osa metsasüsinikust salvestatakse aga hoopis mulda. Nõnda aitavad metsad kaasa kliimamuutuse pidurdamisele. Kui puud maha võetakse, sõltub nende edasine mõju kliimale paljuski sellest, mida puidust tehakse. Kui puitu põletada või sellest lühiajalisi tooteid, nt pakendeid, kohvitopse, teha, jõuab CO2 kiiresti tagasi atmosfääri. Pika eaga tooted, nt puitmajad, hoiavad süsinikku pikemalt endas ning on kliimasõbralikumad. Kui puu loomulikult sureb eraldub sealtki CO2, ent see võtab omajagu aega.
Puidu põletamine
Puidupõletamine pakub küll alternatiivi fossiilkütuste põletamisele, ent on endiselt suure mõjuga. Metsa maha võttes ja seejärel põletades vabaneb korraga suur hulk süsinikku. Uue metsa kasvamine ja samas koguses puitu salvestuva süsiniku uuesti sidumine võtab tavaliselt aega üle poole sajandi või kauem. Kuna kliimamuutuse pidurdamise nimel tuleb tegutseda nüüd ja kohe, ei saa me nii kaua oodata ning targem on valida teisi taastuvenergia lahendusi. Bioenergia kasutamisel tuleks eelistada säästlikult varutud puidust (raiejäägid, oksad, metsatööstuse jäätmed) toodetud energiat ning kasutada seda võimalikult lokaalselt vältides pikka transporti põletuskohta.
Lageraie
Lisaks sellele CO2 hulgale, mis paiskub õhku süsinikku siduvate puude maha võtmisel ning lühiajalisteks toodeteks tegemisel või põletamisel, eraldub lageraie käigus suur kogus süsinikku ka mullast. Pika aja jooksul moodustunud mulla elustik ja toiduahelad taimede, loomade ja mikroorganismide vahel saavad häiritud ning suur osa mullasüsinikust lendub süsihappegaasina õhku. Seevastu vana ja elurikas mets talletab üha enam süsinikku mulda.
Üleraie hoogustab kliimamuutust
Aastatel 2016-2021 olid Eesti metsad üleraie tõttu süsiniku heitjad, mitte sidujad, sest liiga intensiivse raie tõttu metsade tagavara vähenes. Metsade liiga intensiivne majandamine hoogustab, mitte ei leevenda kliimamuutust.
Kliimamuutus toob kaasa sagenevad tormimurrud ja üraskite rünnakud
Kuna olud muutuvad drastiliselt ja kiiresti, mõjutab see ka meie metsasid. Sagenevad kahjurite rünnakud, rohkem esineb tormimurde ja pikenevad põuaperioodid.
Kliimamuutuseid saab leevendada
Veel on võimalik halvimaid kliimamuutusest tulenevaid stsenaariume vältida. Selleks saavad anda oma panuse nii riigid kui ka nende valitsused, ettevõtjad kui igaüks meist.
19%
Eesti CO2 heidetest tuleb transpordisektoristTransport mängib olulist rolli inimeste ja kaupade liikumisel, kuid see avaldab märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.
Kasvuhoonegaasid
Transport põhjustas 2022. aastal 19% Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest. Enamik transpordisektori heitest pärineb maanteetranspordist. Lisaks hõlmab transpordisektor ka raudteetransporti, riigisisest laevandust ja riigisisest lennundust. Kuigi elektriautosid on tänavatel üha rohkem, kasutavad enamik Eesti autosid siiski bensiini ja diislikütust.
Eesti autopark on CO2 heite järgi üks Euroopa kõige saastavamaid - Eestis ostetud autod aastatel 2010-2021 olid suurema CO₂ heitega, kui samal perioodil enamikes Euroopa Liidu riikides ostetud sõidukid. Samuti on Eesti maanteede läbisõit kasvanud 14% perioodil 2014–2017, mis näitab, et autostumise pidurdamiseks ei ole tehtud piisavalt.
Tervis
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on õhusaaste suurim keskkonnast tulenev terviserisk Euroopa Liidus. Kõige suuremat tervisemõju avaldavad peenosakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5), mille üheks allikaks on liiklus. Liikluses tulenevad peenosakesed nii heitgaasidest kui ka teekatte ja rehvide kulumisel tekkivatest osakestest. Teadlaste hinnangul põhjustas 2020. aastal liiklusest pärinev õhusaaste Eestis 433 varajast surma, millest 87% olid põhjustatud heitgaasidest ning 13% teetolmust tulenevatest tervisemõjudest.
Müra
Mürareostus, eriti liiklusmüra, on tõsine keskkonnaprobleem, mis mõjutab inimeste tervist ja heaolu. Pikaajaline kokkupuude müraga võib põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme, sealhulgas stressi, unehäireid, kuulmiskahjustusi, negatiivset mõju südame-veresoonkonnale, aga ka laste kognitiivsete võimete halvenemist.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul on mürareostus õhureostuse järel teine tervist kahjustav keskkonnategur.
Mõju elurikkusele
Kasvav sõltuvus maanteetranspordist ja teedevõrkude laienemine avaldavad elurikkusele mitmekülgset negatiivset mõju. Teede ehitamine ja laiendamine põhjustavad loomade elupaikade vähenemist ja killustumist. Loomadel on üha raskem leida sobivaid toitumis- ja peidukohti, mis jäävad tihti teisele poole maanteed, ning nende liikumine ja rändevõimalused on piiratud. See põhjustab loomapopulatsioonide vähenemist ja jagunemist väiksemateks, haavatavamateks rühmadeks.
Eriti mõjutab see suuremaid ulukeid, kes vajavad normaalseks elutegevuseks ulatuslikke maa-alasid. Teed võivad toimida ökolõksudena, kuna nende läheduses on loomade ja lindude tervis vilets ning sigivus madal. Samuti mõjutab teede müra, valgus- ja keemiline reostus ning elupaikade killustumine lindude omavahelist suhtlust ja toitumist, vähendades nende elukvaliteeti ja ellujäämisvõimalusi.
50%
Eesti transpordiheitmetest tuleb Harjumaalt.
25%
Eesti transpordiheitmetest tuleb Tallinnast.
95%
Eesti transpordiheitmetest tuleb maanteetranspordist, millest 65% annavad sõiduautod, 15% veoautod, 14% väikekaubikud ja 6% bussid.
Kliimamuutuseid saab leevendada
Veel on võimalik halvimaid kliimamuutusest tulenevaid stsenaariume vältida. Selleks saavad anda oma panuse nii riigid kui ka nende valitsused, ettevõtjad kui igaüks meist.
9%
Eesti CO2 heitest tuleb kuivendamisestÜheks soole iseloomulikuks tunnuseks on selle võime siduda ja säilitada süsinikku
Kuivendamise tagajärjel aga väheneb või katkeb soode süsiniku sidumise võime ning soo muutub süsiniku sidujast süsiniku allikaks.
Kuidas seovad sood süsinikku?
Fotosünteesi käigus püüavad sootaimed atmosfäärist süsinikku. Osa taimede seotud süsinikku tarbivad ära mikroorganismid, mille tulemusena lendub osa sellest tagasi atmosfääri. Teine osa taimejäänustest satub aga õhuvaesesse veerohkesse pinnasesse, kus taimne materjal laguneb aeglasemalt, säilides nõnda tuhandeid aastaid. Soo saab süsinikku siduda siis, kui tema veerežiim on rikkumata ja kus kasvavad soodele iseloomulikud taimed, mis panustavad ka turba tekkesse. Kuivendatud turbaalasid saab taastada looduslike tingimuste taastamisega ehk veetaseme tõstmisega, millega taastub ka soo võime süsinikku siduda.
Soode kuivendamine Eestis
Eesti maismaast katavad sood ligikaudu 7–9 protsenti, mida on üle kahe korra vähem võrreldes 1950ndate aastatega. Soode kadumisele annavad hoogu nende kuivendamine, turba kaevandamine ja intensiivne ehitustegevus. Kohtades, kus turvast on veel pinnases järel, on kunagisi sooalasid õige nimetada turbaaladeks. Turbaaladel on soodele omane talitlus katkenud ja asendunud turba lagunemise ning süsiniku või süsinikdioksiidi (CO2) vabanemisega. Erinevatel hinnangutel on pool kuni kolmveerand turbaaladest - maksimaalselt ca 750 000 ha, kuivendusest mõjutatud.
350 000 ha
Eesti turbaaladest on kuivendatud. Kokku on turbaalasid 1,2 miljonit hektarit. Erinevatel hinnangutel on ca 750 000 ha kuivendusest mõjutatud.
Eestis on soid jäänud 3 korda vähemaks
Eestis on kuivendamise ja turba ning muude maavarade kaevandamise tõttu jäänud soid sajandi jooksul 3 korda vähemaks.
1950-1990 kadus igal aastal Eestist Tallinna-suurune soolapp
Soiseid alasid on praegu alles vaid umbes 7–8% Eesti maismaapindalast.
Kliimamuutuseid saab leevendada
Veel on võimalik halvimaid kliimamuutusest tulenevaid stsenaariume vältida. Selleks saavad anda oma panuse nii riigid kui ka nende valitsused, ettevõtjad kui igaüks meist.
Kliimamuutused.ee on kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ning lahendusi põhjalikult ja teaduspõhiselt käsitlev veebiportaal Eestis. Lehte haldab Eestimaa Looduse Fond www.elfond.ee
Vaegnägijale
Kontrastsus
Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.
Sisu suurendamine
Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.
Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.
Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.
Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.