Kogukonnaenergeetika vajab aktiivseid eestvedajaid ning riigi tuge

Tartu Loomemajanduskeskuses toimus 26. märtsil 2026 kogukonnaenergeetika inspiratsioonipäev, kus jagasid kogemusi ja teadmisi tegijad nii Ida-Virumaalt kui ka Lõuna-Eestist. 

Lühidalt tähendab kogukonnaenergeetika sellist energia tootmise viisi, kus üksikisikud koostöös ühistuna toodavad energiat ning kasutavad seda ise või müüvad teistele kohalikele energiatarbijatele. Ehkki kogukonnaenergeetikaga alustamiseni jõutakse tihtilugu selliste praktiliste vajaduste kaudu nagu nt raha, siis paralleelselt on kogukonnaenergeetika suurepärane võimalus aidata rohujuure tasandil kaasa üleminekul fossiilsetelt energiaallikatelt taastuvatele. Sedakaudu panustatakse ühtlasi keskkonnamurede lahendamisse, olgu need siis nt kliimamuutused ja selle mõjud või elurikkuse kadu. Inspiratsioonipäeval jagasid enda kogemusi kogukonnaenergeetika praktikud - kuidas nad kogukonnaenergeetika juurde jõudsid ning kuidas neil läinud on, millised on õppetunnid ja tulevikuplaanid.

Päeva avas Tartu Regiooni Energiaagentuuri (TREA) juht Martin Kikas mõttega, et kogukonnaenergeetika on midagi enamat kui lihtsalt elektri tootmine – see on võimalus panustada oma naabruskonda ja kogukonda tervikuna. „Mida paremini on energiatarbimine juhitud, seda parem on meie elukvaliteet," sõnas Kikas. Ta tuletas meelde seto vanasõna, et jõukus tuleb majja kahel viisil: kulusid vähendades ja tulusid suurendades – ning kogukonnaenergeetika aitab mõlemat. Kikas rõhutas, et uute lahenduste proovimiseks on vaja julgust.

Oktoobris 2024 asutatud tulundusühistu Oma Elekter paigaldas 2026. aasta märtsis oma hoone katusele päikesepaneelid koos 60 kW akusalvestiga. Mõttes on rajada Lõuna-Eesti aiasaaduste väärindamiskeskus. „Oma elekter annab ühistule kindlustunde toimimiseks," selgitasid eestvedajad ning lisasid, et omavaheline avatud infovahetus ja vigadest õppimine on eduka ühistegevuse alus.

Markus Männik julgustas teisi samuti proovima: „Seto näide on hea, kuidas see, mida 10 aastat tagasi visioneeriti, on kasvanud oluliselt suuremaks ja paremaks. Proovimine tasus ära."

Erilise näitena tõi Murula esile Savala küla ambitsioonika plaani toota tulevikus kogu tarbitav energia ise – päikesepargi, hübriidinverteri, akusalvesti ja kohaliku mikrovõrgu abil. Selline lahendus parandaks kogukonna energiajulgeolekut ning toetaks kohalikku ettevõtlust ja mobiilsust. Eeskujuks on juba toimiv Aidu veeseikluskeskuse taastuvenergia lahendus, mis on ennast igati õigustanud.

Kääpa külakogukonna vedur Annika Oras kirjeldas, et Kääpa energiakogukonna ülesehitamine on olnud väljakutseterohke. Küla ettevõtted ei ole seni energiakogukonna arendamisest huvitatud olnud, mis seab tegutsemisele mõningased piirangud. Siiski ei peatu protsess – aprilli alguses registreeritakse energiaühistu ning jätkatakse päikesepaneelide projekti arendamist. Huvi laienemise vastu kasvab eeldatult siis, kui kohalik kortermaja saab renoveeritud ning sinna tulevad ka paneelid.

Grupiarutelude käigus püüdsid kolm arutelugruppi mõelda selle üle, kuidas Eestis kogukonnaenergeetikale hoogu juurde saaks lükata. Vaagiti nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka üksikisikute võimalusi õlg alla panna. Näiteks leiti, et riik saaks aidata võrgu tugevdamisega, toetustega, laenudega; kohalikult omavalitsuselt oodatakse muuhulgas erinevate osapoolte kokkuviimist, bürokraatia vähendamist; üksikisikute vaatest toodi välja näiteks julgete eestvedajate vajadust, aga ka inspiratsioonipäevade ja õppereiside olulist rolli ning koostööd ja infoliikumist, et kogukonnaenergeetika suurema hoo sisse saaks.

Tartu Regiooni Energiaagentuuri kogukonnaenergeetika ekspert Nele Ivask andis ülevaate Eesti energiakogukondade hetkeseisust. Tema sõnul on käimasolevad algatused väärtuslik õppematerjal ning nende põhjal on selgunud, millised eeldused peavad kogukonnas olema, et protsess käivituks: konkreetne vajadus, aktiivne eestvedav tuumikgrupp ning toetavad partnerid – nii kohalik omavalitsus kui ka piirkonna ettevõtted.

Peamiste takistustena nimetas Ivask võrguga liitumise keerukust, energia omavahelise jagamise piiranguid ning algse investeeringu rahastamist. „Oluline on, et algatajatel on realistlik arusaam projekti tasuvusest," rõhutas ta.

TREAl on kogukonnaenergeetikaga alustajaile ja huvilistele olemas kiirjuhend ning mai alguses on tulemas infotund juunis avaneva rahastusvooru kohta.

Inspiratsioonipäeva korraldasid Eestimaa Looduse Fond Euroopa Kliimafondi toel ja Tartu Regiooni Energiaagentuur Interregi Läänemere piirkonna programmi toel.

Kokkuvõtte koostasid Elis Vollmer Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskusest ja Katre Liiv Eestimaa Looduse Fondist.
Fotod: Katre Liiv