Kliimasaadik Siimon Härm: tänu kliimakogule olen julgem kliimaneutraalsuse pooldaja

Kliimasaadik Siimon Härm. Foto: Deniss Larchenko

2021 sügisel ja talvel toimunud Ida-Viru noorte kliimakogu oli Eesti esimene kliimateemaline rahvakogu. Nüüd, kus kliimakogus osalenud noorte ettepanekud on jõudnud nii riigihalduse minister Jaak Aabi kui ka Ida-Viru Omavalitsuste Liidu lauale ja liikunud sealt edasigi, on noorte ootusärevus suur. Uurisime nii kliimakogus osalenud noortelt kui ka kliimakogu juures abistanud kliimasaadikutelt, kas ja kuidas kliimakogu neid muutnud on ning millised on tulevikuplaanid. Esimesena avaldab oma mõtted kliimasaadik Siimon Härm:

Kliimakogu protsess oli esindusdemokraatia üks kõige efektiivsemaid näiteid. Alates sellest, kuidas noored kokku koguti ja valimisse saadi kuni selleni, et noored said oma soovitusi pakkuda valitsusele. Kõiki võeti kuulda, kõik said teada asjakohase informatsiooni ja õppisid midagi uut. Need noored jätkavad nüüd ka tööd ning on teinud oma organisatsiooni, mille abil kavatsevad kliimaneutraalsuse teemat Ida-Virumaal edasi ajada. Kogu korraldus oli perfektne ja ma olen õnnelik, et sain olla osa sellest ning aidata gruppide haldamisega.  

Mis on Sinu elus teistmoodi või muutunud tänu kliimakogule?

Tänu kliimakogule olen ma julgem kliimaneutraalsuse pooldaja ja esitan argumenteeritud fakte tuttavatele. See on aidanud mul saada teadlikumaks kodanikuks ning andnud uue väljavaate sellele, kuidas esindusdemokraatia meie riigis saaks toimuda. Pole midagi ilusamat, kui kõikide arvamusega arvestamine ja otsused, millega kõik rahul on.

Detsembris 2021 andsid noored kliimakogu ettepanekud üle riigihalduse ministrile. Foto: Katre Liiv


Kliimakogu protsess ei ole veel täielikult lõppenud. Kogus tehtud ettepanekud on liikunud nii rahandusministeeriumisse riigihalduse minister Jaak Aabi haldusalasse õiglase ülemineku kavas arvestamiseks ning Ida-Viru Omavalitsuste Liitu maakonna strateegias arvesse võtmiseks. Milliseid tundeid, ootuseid see tekitab, kuidas näed ettepanekute mõju Ida-Viru tulevikule? Kas ja kuidas plaanid ettepanekute saatusel silma peal hoida?

Eks see tekitab häid tundeid, kui noorte pakutud ja väljamõeldud lahendused lõpuks ka ilmavalgust näevad. Sest ükski neist ei olnud vähem tähtsam kui teine. Otsused olid rasked langema ja sisu on tõesti muljetavaldav. Siiski paistis kõige enam silma just hariduse olukord riigis ning kogus teavet, mida saaks juba koolides noortele anda nii kliimaneutraalsusest kui ka kõigist muudest pakilistest probleemidest meie riigis ja planeedil. Loodetavasti ei jäeta neid pakkumisi riiulile ja tegeletakse nende täitmise suunas. Ise hoian silma peal nii noorte omaalgatud organisatsioonil kui ka võimalikel valitsuse otsustel, et olla kursis kas ja kuidas mõjutas kliimakogu noori, meie riiki ja kliimat üleüldiselt.


Ida-Viru noorte kliimakogu ettepanekud eesti keeles ja vene keeles.