Küsimused ja vastused

Mis on Ida-Viru noorte kliimakogu? Tegemist on Ida-Viru maakonna 16-29aastastele noortele mõeldud kliimateemalise rahvakoguga. See on esimene kliimateemaline rahvakogu ehk kliimakogu Eestis.

Mis on rahvakogu? Rahvakogu on teadmistel ja aruteludel põhinev koosloome, kus otsuseid teeb elanikkonda esindav mini-avalikkus. Rahvakogusid kasutatakse keeruliste ühiskondlike küsimuste lahendamiseks. Arutelul osalejad valitakse välja juhuvalimi abil vastavalt rahvakogu teemale. Rahvakogusid on Eestis varem korraldatud mitmeid. Juhuvalimiga rahvakogu toimus 2013. aastal, mille tulemusena tekkis tänaseks laialt levinud rahvaalgatusõigus ning alandati erakondade loomise künnist. Viimastel aastatel on korraldatud mitmeid rahvakogulaadseid protsesse, nagu uue eakuse rahvakogu 2017. aastal.

Kliimamuutustest tulenevate küsimuste arutamiseks ja ettepanekute tegemiseks mõeldud rahvakogu kutsutakse kliimakoguks. Ida-Viru maakonnas leiab aset esimene kliimakogu Eestis. Rohetiigri eestvedamisel toimuvad järgmised kliimakogud 2022. aasta jooksul Tartus ja Tallinnas, hiljem loodetavasti ka üleriigiliselt.

Miks on Ida-Viru noorte kliimakogu vaja? Selleks et noorte hääl oleks esindatud nii kliimadebatis kui konkreetsemalt kliimaneutraalsele majandusmudelile üleminekul. Uuringud näitavad, et noorte väärtushinnangud ning vajadused, mis on seotud tulevikuvalikute ja elukeskkonnaga, erinevad vanemate põlvkondade omast. Kuigi üleminek kujundab just tänaste noorte tulevast elu-, õppimis-

ja töökeskkonda, ei ole noorte arvamus tingimata kuulda.

Miks just nüüd? Ida-Viru maakond on põlevkivilt rohelisemale ja mitmekesisemale majandusele üle minemas. Avanemas on õiglase ülemineku fond Ida-Viru maakonna heitmerohke tööstuse ümberkujundamiseks ning inimeste ümberõppe, väike-ettevõtluse, kohalike omavalitsuste ja kogukondade toetamiseks. Üleminekut veab rahandusministeerium ja Ida-Viru omavalitsuste liit. Mitme aasta jooksul toimunud arutelude tulemusena valminud plaan saab lõplikult paika hiljemalt 2022. aasta alguses. Kliimakogus annavad Ida-Viru noored sellesse plaani oma arvamuse. 

Kes kliimakogus osaleda saab? Ida-Viru maakonnas elavatest 16--29-aastastest noortest moodustame esindusliku valimi: sellesse vanusegruppi kuuluvatel idavirulastel, kes saavad kutse kliimakogus osaleda, tuleb end osalemissoovi korral registreerida sellel vormil. Seejärel aitab algoritm registreerunud noorte hulgast välja valida kuni 40 noort, kes esindavad maakonna noorte profiili kõige täpsemalt.

Kuidas kliimakogu otsused teeb? Juhuvalimi alusel kutsutud kuni 40 osalejat koguvad kliimakogus teadmisi, kuulavad ära õiglase üleminekuga seotud osapooled - valitsuse esindajad, tööstuse esindajad, keskkonnaühenduste esindajad - ning arutelude tulemusel koostavad oma hinnangu Ida-Viru piirkonna õiglase ülemineku riiklikele plaanidele.

Mis muutub? Noorte kliimakogu tulemusel saavad Ida-Virumaa õiglase ülemineku plaanid noorte perspektiivist hinnatud ja järgmiste aastate tegevused arvestavad senisest enam noorte väärtuste, vajaduste ja ideedega. Kliimakogu tulemused on otsene sisend riiklike kavade ja maakondliku strateegia kohendamiseks. Kliimakogus osalevad noored saavad olulise osaluskogemuse, mis aitab tõsta nende usku demokraatiasse ja Ida-Viru piirkonna tulevikku.
 
Kes korraldab? Ida-Viru noorte kliimakogu korraldavad Eestimaa Looduse Fond koos Rohetiigriga. Mõlemad organisatsioonid tegutsevad kestliku Eesti nimel. Kaasa aitavad paljud teised Ida-Viru ja üle-eestilised organisatsioonid, ministeeriumid ja omavalitsused.

Millal ja kus kliimakogu toimub? Kliimakogus osalejad kogunevad teadmiste saamiseks ja huvipoolte ärakuulamiseks 20. ja 21. novembril. 5. detsembril toimub arutelupäev, mille tulemusena sõnastatakse lõplikud ettepanekud. Kliimakogu arutelud toimuvad Narvas ja Sillamäel, lisaks mõned kohtumised virtuaalselt.  

Kuidas kliimakogus kogutud teadmistest ettepanekud saavad?

Uuri skeemi lähemalt siin.

TEADMISED: Osalejad kogunevad nädalavahetuseks, et teadlaste ja ametnikega suheldes saada võimalikult hästi aru kliimamuutuste ja Ida-Viru õiglase ülemineku plaanide kohta. Samuti kuulavad nad ära sidusrühmade seisukohad.
ARUTELUD: Kaks nädalat hiljem toimub arutelupäev. Modereeritud aruteludes hindavad noored plaanide mõju nii enda kui teiste noorte lähituleviku väljavaadetele Ida-Virumaal elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks.  
ETTEPANEKUD: Aruteludes vormistatakse ettepanekud ja lepitakse neis kokku. Ettepanekud lähevad otsustajatele - Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule ja Vabariigi Valitsusele.
ELLUVIIMISE SEIRE: Kliimakogu osalejad ja korraldajad hindavad ettepanekute elluviimist hiljem ja teavitavad sellest avalikult.

Miks üldse otsida lahendusi rahvakogu kaudu? Teiste riikide kogemus (nt Power to people, Science.org, 2020; OECD raport, 2020) näitab, et esindusliku osalejaskonnaga rahvakogu on tõhus otsustamise viis. See on rahvastiku poolest esinduslik protsess, kuhu võib sattuda iga kodanik. Seega ei tee otsuseid valitud esindajad, vaid elanikkonda esindav mini-avalikkus.

Rahvakogusid korraldatakse maailmas keskkonnateemadel aina enam, kuna see formaat sobib eriti hästi pikaajaliste, polariseerivate ja tupikseisus teemade käsitlemiseks ja lahenduste käivitamiseks. Kliimakogusid toimub riigi, regiooni ja linna tasandil. Kliimakogude ettepanekud on alati avalikes huvides ning tavaliselt julgemad kui poliitikute otsused. Seega on kliimakogu hea viis saada avalikkuse mandaat poliitiliselt ebapopulaarsetele otsustele.