20.-21. novembril kogunesid Ida-Virumaa noored virtuaalselt Eesti esimeseks kliimakoguks. Kokku said need noored, kes olid kliimakogu kutse peale enda huvi registreerinud ning seejärel juhuvalimiga lõplikusse kliimakogu koosseisu sattunud. Nädalavahetusel osales üle 30 Ida-Virumaa noore.
Möödunud nädalavahetuse kogunemise fookus oli teadmiste omandamisel ja huvirühmade kuulamisel. Teadmistega aitasid näiteks Tartu Ülikoolist Piia Post kliimamuutustest, Margit Keller õiglasest üleminekust ja Veiko Sepp Ida-Viru perspektiividest.
Teisel
päeval jagasid oma vaadet kliimasõbralikule tulevikule üleminekust
Keskkonnaühenduste Koda, Ametiühingute Keskliit, Eesti Energia, Narva Vaba Lava
ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. Ivo Krustok keskkonnaministeeriumist rääkis
Eesti kliimapoliitikast ja Ivan Sergejev rahandusministeeriumist avas õiglase
ülemineku plaane.
Ida-Viru kliimasaadikute kogukonnajuht Julia, kes aitas nädalavahetusel kliimakogus korraldajana kaasa, ütleb: “Ma olen väga õnnelik, et ma olen selles projektis! Tänu kogu kliimakogu meeskonna suurepärasele eeskujule ma õppisin nii palju. See on uskumatult hull, kuidas Ida-Virumaal te panite kokku 30 üksteisele täiesti võõrast inimest ja tegite neist kahe päevaga mini-parlamendi, kes hoolib tulevikust! Vau! Ma aplodeerin!”
Kahe päeva jooksul toimunud arutelude järel andsid osalenud noored oma esialgse tagasiside Ida-Viru õiglase ülemineku kavale. Näiteks leidsid nad, et:
- oluline on, et inimesed saavad ja tahavad hakata muutusteks valmistuma. Üleminekust tuleb rääkida rohkem, töökohtadel ja koolides.
- kliimasõbralikumale tulevikule üleminekul on tähtis parandada keskkonnaalaseid teadmisi, aga ka teadlikkust tarbimisest, taaskasutusest, jm.
- kava toetab olulisi valdkondi, nagu ettevõtluse areng, täiend- ja ümberõppe võimaluste laiendamine maakonnas. Arvestama peab aga maakonna reaalsusega - millised on töötamiseks võimalused peale ümberõpet? Milline on potentsiaal väikeettevõtluse arenguks kui inimesi jääb linnades vähemaks?
- noorte karjäärinõustamist tuleb parandada.
- keskkonnasõbralikumate tingimuste jaoks on vaja ette valmistada mugav infrastruktuur. Täpsemalt oleks vaja välja tuua, kuidas kava plaanib hoida loodust (eriti veeressurssi).
- linnade kadumise suundumus, ühtse "megalinna" tekkimine – negatiivne areng
- oluline on, et plaan on läbipaistev ja see on läbi räägitud erinevate osapooltega.
5. detsembril kogunetakse, et töötada välja õiglase
ülemineku kava ettepanekud.
Lisaks on 1. detsembril tulemas kõigile avatud virtuaalne
teeõhtu teadlasega. Täpsem info selgub peagi kliimamuutused.ee ja Eestimaa
Looduse Fondi kanalites.
Kogu kliimakogu kavaga saab tutvuda siin.