Naftariikide vastuseis
IPCC
eriraporti vastu
võtmisel tekkis tagasilöök, kui USA, Venemaa, Saudi Araabia
ja Kuweit ei nõustunud raporti vastuvõtmise tekstiga. Vaidluskohaks
sai, kas raportit “tervitada” või “võtta teatavaks”, nagu
nõudsid naftariigid. IPCC raporti tellisid kõik riigid Pariisi
kliimakonverentsil - seega ei tule raportit vaid teatavaks võtta,
vaid vajalik on raporti järgi oma tegevuskava paika panna. Raporti
üheks põhiliseks järelduseks oli nimelt see, et planeedi
temperatuur tuleks hoida 1,5 kraadi piires, millest riigid peaksid
lähtuma, et vältida väga ohtlikke tagajärgi meie ühiskonnale,
majandusele ja loodusele. Saudi Araabia ütles hiljem pressiteate
vahendusel, et raportis käsitletud teemad vajavad veel uurimist ja
täiendamist ja loodavad, et järgmine raport on piisavalt täpne, et
kõik saaksid seda koos “tervitada”. Uus raport valmib 2021-2022.
aastal ehk siis aimata võib, et naftariik loodab sellega võita veel
paar aastat kasumit riikide loiu tegutsemise arvelt.
Mida teeb USA läbirääkimistel?
USA on küll president
Trumpi eestvedamisel lubanud Pariisi leppest taganeda, kuid kuniks
nad leppe osapooled on (taganemine saab jõustuda alles teatud aja
möödumisel), siis on ka nemad konverentsil aktiivselt kohal. Õnneks
on kuulda, et USA eksperdid teevad oma tööd tehnilistel
läbirääkimistel hästi, sest vähemalt neid ei ole veel välja
vahetatud. Nende teadmised ja ekspertiis on pärit Obama ajast,
mil kliimamuutust võeti tõsiselt.
Avalik USA positsioon on aga
selgelt vaenulik – nad liitusid teiste naftariikidega IPCC
eriraporti vastuvõtmise takistamiseks ning korraldasid
kõrvalürituse, kus propageerisid “puhast kivisütt”.
Loomulikult reageerisid sellele teravalt kliimaaktivistid, kes
täitsid ruumi oma protestihüüetega ning fossiilkütuste lobiüritus
lükkus selle vahejuhtumi tõttu pool tundi edasi.
Mis seisus on Euroopa Liit?
Kas EL on võimeline olema
eesrindlik, nagu oleks kohane? Euroopa Komisjoni vahetult enne kõnelusi esitatud puhta planeedi ehk
süsinikuneutraalse ELi visioon
annab selleks lootust. Samuti on EL tänu oma energiaeesmärkidele liikumas sinna suunas, et aastaks 2030 väheb heitkogus plaanitud 40% asemel 45%. Euroopa Parlament on hääletanud lausa positsiooni
poolt vähendada heidet 55%.
Samas on mitmel suurel ELi
riigil sisemised probleemid, mis kahtlemata annavad tooni ka COPil.
Prantsusmaa kollaste vestide liikumine sai alguse just kütuseaktsiisi
tõusust, mis kaudselt on seotud ka kliimapoliitikaga. Prantsusmaa
esindajad küll ütlevad, et see ei muuda nende kliimaambitsioone,
kuid praegune kriis toidab erinevaid kliimamuutuse eitajaid, alustades Trupist ning lõpetades süsinikumaksu kriitikutega
Kanadas. Lisaks maadleb UK Brexitiga, Saksamaal on valitsuses
vastuolud, kus keskkonnaministri tegevusele on vastu finantsminister
ning kivisöest sõltuva Poola eesistumine COPil ei aita sellele
kõigele kaasa.
Olud on segased, kuid hea
on ikkagi lõpetada positiivse sõnumiga - nimelt avaldas Portugal
Poolas oma strateegia, millega saada 2050. aastaks
süsinikuneutraalseks. Edu neile kava ellu viimisel ja loodame,
et teised riigid järgivad seda eeskuju!
Ülevaate tegi Piret Väinsalu, Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert.