20. oktoobril 2026 toimus Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel Tallinnas Kultuurikatlas taastuvenergeetika inspiratsioonipäev. Päeva eesmärk oli pakkuda kohalikele omavalitsustele ja taastuvenergiaarendajatele värskeid ideid ja edasiviivaid mõtteid arenduste kitsaskohtade lahendamiseks. Allpool on lühike kokkuvõte päevast koos ettekannete slaididega, salvestustega ja fotodega.
Päeva avas TÜ kestlike siirete professor Laur Kanger ettekandega sellest, kuidas toimuvad ühiskondlike süsteemide põhjalikud muutused ehk siirded ja kuidas neid kiirendada. Esinemisest jäi kõlama, et siiret soodustab kolme tingimuse kokkulangemine: väliskeskkonna surve, valitseva süsteemi suutmatus oma probleeme lahendada ning alternatiive pakkuvate nišilahenduste olemasolu.
Siirde kiirendamiseks tuleb toetada uusi lahendusi, nõrgestada senist süsteemi ja leevendada ülemineku tagajärgi. Üksnes olemasoleva süsteemi tõhustamisest ei piisa. Milliste sekkumistega tegeleda tuleb, sõltub ka siirde kiirendamise faasist. Alguses on vaja katsetamisvõimalusi ja koostööd muutusteks valmis osapooltega, kiirendamisfaasis lahenduste laiendamist, rahastust ning senist süsteemi piiravaid standardeid ja tähtaegu. Uue süsteemi kinnistamiseks on vaja toimivat strateegilist raamistikku ja tugistruktuure. Kogu ülemineku vältel tuleb toetada sellest mõjutatud inimesi ja piirkondi, näiteks ümberõppe ning kohaliku majanduse mitmekesistamise kaudu.
Ettekande keskne mõte oli, et ükski osapool ei saa siiret üksi ellu viia. Küll aga saab igaüks hinnata, milliste sekkumiste kaudu ta muutust toetab, kes tegelevad ülejäänud sekkumistega ning kas tegevused on omavahel kooskõlas, piisava mõjuga ja õigesti ajastatud.
Ettekande “Toeta, õõnesta ja lapi tagajärgi: kust energiasüsteemi kangutada?" slaidid
Kuula järele esinemist:
Loe lisaks:
Kogemust elurikka päikesepargi loomisest jagasid Reelika Sinisalu ja Siim Paist taastuvenergiaettevõttest Sunly. Kogemuslugu toetus Sunly, Tartu Ülikooli ja Eestimaa Looduse Fondi algatatud koostööle Sunly Nurme päikesepargis. Koostöö eesmärk oli erinevate loodust toetavate võtetega säilitada hübriidpargi rajamiseks kasutatud maaala elurikkus. Projekt sai alguse 2023. aastal ning eeldatavasti saavad viimased niidutaimede külvid tehtud 2027. aasta kevadeks. Kogemusest tõusis esile, et kui elurikkusega arvestada juba enne pargi ehitamist, siis annab see arendajale võimaluse elurikkuse säilitamiseks ja edendamiseks tehisalade vahel.
Ettekande “Kuidas ehitada elurikkust toetavat päikeseparki” slaidid
Kuula järele esinemist:Loe lisaks:
Raport. Elurikkuse hoidmine ja suurendamine taastuvenergiapargis: Nurme päikesepargi näide
Päeva teise kogemusloo tõi kuulajate ette Mare Mätas Kihnust. Esitluse põhirõhk oli sellel, kuidas kogukond on tulnud kaasa ja regeerinud meretuulepargi ehitamisele saare ranniku lähedale. Täpsemalt tuli jutuks, kuidas on kogukond saanud ise kaasa rääkida võimalike tuulikutasude kasutamise osas ning milline on olnud koostöö arendajaga erinevate lahenduse ja võimaluste tekitamisel.
Pealelõuna algas vestlusega riigiarhitekt Tõnis Arjusega muutuste juhtimisest ja targemast kaasmisest. Mõned nopped vestlusest:
Liis Keerberg Keskkonnaõiguse Keskusest tutvustas esialgseid tulemusi tuuleenergeetika kohtuvaidluste põhjal tehtavast analüüsist. Mõned ettekandes kõlanud mõtted:
Ettekande “Tuuleenergeetika vaidluste põhiküsimused kohtupraktikas" slaidid
Kuula järele esinemist:
Vestlusringis “Kellele on tarvis keskkonnamõju hindamist?” arutlesid Utilitas Windi arendusjuht Kristiina Nauts, elurikkuse ja ökosüsteemide ekspert Madli Linder, Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) õigusekspert Liis Keerberg ja LEMMA OÜ keskkonnakonsultant Piret Toonpere. Publikust osalesid Pärnu linnavalitsuse üldplaneeringu spetsialist Maarja Maranik ning Kehtn vallavalitsuse ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann.
Vestlusring avas keskkonna mõjuhindamise rolli arendaja, keskkonnaekspertide, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna vaatest. Arutelus osalejad nõustusid, et mõjuhindamise eesmärk on arendusega kaasnevaid mõjusid hinnata, võrrelda võimalikke lahendusi ning anda otsustajatele ja avalikkusele valikute tegemiseks vajalikku teavet.Kuula vestlusringi järele:
Päeva jooksul tehti laudkonniti mitmeid mõtteharjutusi, mille käigus püüti näiteks mõelda, et millise osapoolega peaks oma rollist lähtuvalt arendusselguse saavutamiseks senisest enam koostööd tegema. Valdavalt toodi esile riiki - KliM, MKM, KeA. Eraldi olid olulisel kohal KOVid koos kogukondadega ning tähtsaks peeti ka maaomanikke. Koostööd erinevate haridus-ja teadusasutustega peeti samuti vajalikuks ning just selle edendamist tulevikus.
Ühe mõtteharjutusena uurisime ka, et kus oleksid inspiratsioonipäeval osalejad valmis kompromissiks selle nimel, et taastuvenergiale üleminek saaks toimuda?
Valik vastustest:
Kliimamuutused.ee on kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ning lahendusi põhjalikult ja teaduspõhiselt käsitlev veebiportaal. Lehte haldab Eestimaa Looduse Fond www.elfond.ee
Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.
Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.
Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.
Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.
Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.