Vaata järele: Arvamusfestivalil arutati Ida-Viru õiglast üleminekut

Lühidalt tähendab õiglane üleminek piirkonna üleminekut CO2-neutraalsele majandusele, kohalikke kaasates ja nende heaolu silmas pidades. Õiglase ülemineku teemal hakkasid möödunud aasta kevadel aktiivsemalt tegelema keskkonnaühendused, korraldades Ida-Virumaal ümarlaudu. Alates möödunud sügisest veab Rahandusministeerium koostöös Ida-Viru Omavalitsuste Liiduga eest Ida-Viru maakondliku arengustrateegia ja riikliku tegevuskava muutmist - just nendesse dokumentidesse peaks saama kirja ka järgmised olulisemad sammud ülemineku suunal. Samuti on moodustatud eraldi töörühm, kes tegeleb õiglase ülemineku plaaniga Eestis.

Kõik arutelul osalenud alates ministeeriumist ja lõpetades keskkonnaühendustega leidsid, et ülemineku ja tegevuskavade arutelust ei tohi kõrvale jääda ükski oluline osapool. Küll aga märkisid arutelus aktiivselt sõna võtvad kuulajad, et konkreetselt sõnastamata on veel küsimus, mida osapoolte kokku kutsumisel neilt küsida ja millele lahendusi leida.

Keskkonnaühenduse Eesti Roheline Liikumine energeetika ekspert Madis Vasser tõi välja, et oluline on defineerida, mida õiglane üleminek lõpuks tähendab - kas vaid osalist või täielikku põlevkivist loobumist. Igatahes leidis ta, et ülemineku plaan peaks olema järk-järguline, koosloomeline, finantseeritud ning pika vaatega. Ka Hardi Murula Ida-Viru omavalitsuste Liidust leidis, et tarvis on pikaajalist arenguplaani, ta rõhutas aga, et oluline sihtrühm on ettevõtted ja teadlased.

Et Ida-Virumaa tuleviku küsimus on nõnda keerukas ja mitmetahuline, on sellele vastuse leidmisel üks võimalik meetod kliima rahvakogu loomine. Demokraatiaekspert Maiu Lauring selgitas, et selle meetodi puhul tegeleb teemaga represantatiivne kogum ühiskonnast, kes taustainfot kogub ning teemat arutab ning lõpuks riigile omapoolsed ettepanekud esitab. Tänane õiglase ülemineku plaani koostamise protsess on ministeeriumi esindaja Kaire Luht-i hinnangul pigem kaasav, mitte koosloomeline, sest vähemalt Euroopa Liidu rahastuse saamise küsimuses aega napib - plaan tuleks valmis saada juba selle aasta lõpuks. Samas jätkub veel üleminek ja selle planeerimine järgnevatel aastatel) võimaldades ka koosloomeliste meetodite rakendamist.

Arutelus leiti, et tulevikus peaks kaasama rohkem ettevõtlike ning kohalikke inimesi, keda muutus reaalselt puudutab. Samuti nenditi, et praegu on siiski selgusetu, kuhu üle minnakse - kas täiesti põlevkivivabale majandusele või mitte. Ka publikust toodi välja, et siiani on poliitiline tahe olnud selgelt põlevkiviga jätkamise poolt, mis on meid viinud praegusesse ummikseisu, kus aega plaani koostamiseks napib.

Olulisi küsimusi, millega Ida-Viru ülemineku kontekstis tegeleda, on aga kahtlemata veelgi: Kuidas teha pikaajalist plaani muutlikus maailmas, kus- tehnoloogiad ja ELi regulatsioonid on pidevas arengus? Kuidas seda plaani ka tegelikkuses ellu viia? Kuidas Ida-Viru maakonnas inimesi hoida ja neid sinna (tagasi) tuua?

Just praegu on Rahandusministeeriumi eestvedamisel käimas Ida-Virumaa elanike arvamuskorje, kus kõik saavad kaasa lüüa. Uuri lähemalt ja vasta siin (eesti keeles) või siin (vene keeles). Augusti lõpus ja septembris on tulemas ka teemaseminarid.


Arutelu toimumist toetas Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI).